Jaanuari MaksuMaksja vaatab, kes ikkagi maksab sotsiaalmaksu

Sotsiaalmaks on midagi sellist, mis tundub kõrvaltvaatajale üllas ja hea, kuid sellele, kes seda maksma peab, tihtilugu arusaamatu ja kasutu kulutus. Maksude puhul, mis on olemuslikult sundkindlustused, on solidaarsusel ja mõistlikul maksukohustusel oma kindel piir: kohustus peab tunduma õiglane ja õiglaselt toimima.

EML juhatuse liige Martin Huberg vaatabki, kes on sotsiaalmaksuseaduse järgi võrdsetest võrdsemad, ning toob välja võimalusi, kuidas selliseid loogikavigu parandada: näiteks kui Urmas sõidab taksot äpi abiga ega tee seda ülemäära palju, siis maksustatakse tema tulu üksnes tulumaksuga, samal ajal mis iganes muud teenust osutades eeldatakse, et tulu tuleks maksustada ka sotsiaalkindlustusmaksetega.

Lisaks juhib Huberg tähelepanu sotsiaalmaksuseaduse probleemidele, mis on seotud kindlustuskaitse saamisega. Kui sündis kooseluseadus, lisati kooseluseaduse rakendussättesse väike vimka (§ 26): Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril koos rakendusaktidega. Eks loodeti, et samasoolised on rahul, et seadus on olemas, kuid kui rakendusakte ei kehtestata, siis justkui ei saaks seadus jõustuda. Seda, et seadus ikkagi jõustus, kinnitab nüüdseks juba arvestatav kohtupraktika. Riigikogu liikmed on tahtnud küll kavalad olla, kuid on saavutanud vaid selle, et kohtutesse jõuab riburada pidi erinevaid kaasusi, kus abikaasadele on mingid õigused tagatud, kuid registreeritud elukaaslastele mitte.

Maksumaksjate liit on ikka aja jooksul kogunud kokku väärtuslikud mõtted ja need ministeeriumitele pureda andnud. 2009. aastal pöördus liit Rahandusministeeriumi poole, et selgitada mõningaid küsimusi, mis meie arvates sotsiaalmaksuseaduses lahendamist vajaksid. „Mõningad“ on muidugi tagasihoidlikult öeldud. Saadud vastused liitu muidugi ei rahuldanud. Kuna seoses töömees Urmasega on aga rida küsimusi uuesti päevakorda tõusnud, meenutabki MaksuMaksja nüüd, mida EML on sel teemal ministeeriumilt küsinud ja mida liidule selle peale vastati.

Jaanuari lõpus avaldas Sotsiaalministeerium töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Mida see kavatsus endast kujutab, sellest teeb lühidalt juttu EML juhatuse liige Hiie Marrandi. Kuna tegemist on alles väljatöötamise kavatsusega, ei tea keegi veel täpselt, millised muudatused seadustesse tulevad, küll aga on üldjoontes teada, millised on praeguse töötuskindlustuse murekohad.

MTA on alustanud uut kampaaniat ja võtnud sihikule Eesti elanikud, kes on eelmiste aastate jooksul „kahtlaselt“ palju kinnisvaratehinguid teinud. MTA pressiteate kohaselt saatsid nad jaanuari lõpus e-kirja enam kui 5000 inimesele ning tegid ettepaneku tuludeklaratsiooni parandada ja tulumaksu maksta. Kahjuks jäetakse aga märkimata oluline „pisiasi“, et enamikult tehingutest ei ole seaduse järgi tulumaksu siiski vaja tasuda, ning MTA on teavitused välja saatnud huupi tulistamise printsiibil. Kuna üks õnnelikest õngitsuskirja saajatest oli ka maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis, siis kasutab MaksuMaksja meeldivat võimalust teemat üksikasjalikumalt kajastada.