Arhiiv: Ajakiri
Ajakiri MaksuMaksja
Eesti ainus maksuajakiri MaksuMaksja. EML liikmed saavad ajakirja tasuta.
Artiklid avaldatakse üldjuhul üks aasta pärast ajakirja ilmumist veebiajakirjana. Varem avaldatakse sisukord, toimetuse veerg ning toimetuse valikul võib avaldada muid artikleid. Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).
MaksuMaksja 2022 – August/september (nr 8) MaksuMaksjas nr 8 „kuritööst“ ja „karistusest“
Uutest kohtulahenditest kirjutame MaksuMaksjas üsna sageli. Selles numbris toome aga esile märgilise kohtuvaidluse, mis on tekitanud maksuhuvilise publiku hulgas nii ärevust kui kriitikat. Vaieldi selle üle, kas ettevõtja peab vastutama maksuvõla eest, mis on tekkinud tema töötaja süül. Kohus otsustas, et peab küll. Samas, ligi 10 aastat tagasi on mõneti sarnases tulumaksuvaidluses äriühing maksukohustusest vabanenud. EML jurist Hiie Marrandi vaatabki lähemalt, kuidas Riigikohus on oma seisukohta põhjendanud.
Justiitsministeeriumi tellimusel valmis hiljuti uuring „Karistuse mõju: õigusrikkuja vaade“, kus uuriti, kuidas tajuvad toime pandud rikkumist ja sellele järgnenud karistust õigusrikkujad ise. MaksuMaksja veergudelt saab uuringu põhjal lugeda, mida tunneb majanduskuriteo tõttu korrakaitsjate huviorbiiti sattunud inimene.
Attela Advokaadibüroo vandeadvokaat Kaspar Lind osutab probleemsele tendentsile, kus kohtud on aina enam võtnud rolli, milles nad on hakanud haldusorgani haldusakti puudulikku argumentatsiooni parandada ja täiendada. Kaebajate jaoks tähendab see, et kaebuse esitamise puhul võivad haldusakti argumendid ja õiguslikud põhjendused tunduda küll ekslikud ja valed, kuid samal ajal võib olla tuntav, et kaebuse esitamise tulemus võib olla kvaliteetne õiguslik argumentatsioon. Lõppkokkuvõttes viib see olukorrani, kus aina vähem ollakse nõus pöörduma halduskohtu poole ning samal ajal levivad väärpraktikad ja aina vähem nähakse vaeva haldusaktide motiveerimisega.
Tutvu sisuga lähemalt
MaksuMaksjas nr 8 „kuritööst“ ja „karistusest“
Uutest kohtulahenditest kirjutame MaksuMaksjas üsna sageli. Selles numbris toome aga esile märgilise kohtuvaidluse, mis on tekitanud maksuhuvilise publiku hulgas nii ärevust kui kriitikat. Vaieldi selle üle, kas ettevõtja peab vastutama maksuvõla eest, mis on tekkinud tema töötaja süül. Kohus otsustas, et peab küll. Samas, ligi 10 aastat tagasi on mõneti sarnases tulumaksuvaidluses äriühing maksukohustusest vabanenud. EML jurist Hiie Marrandi vaatabki lähemalt, kuidas Riigikohus on oma seisukohta põhjendanud.
Justiitsministeeriumi tellimusel valmis hiljuti uuring „Karistuse mõju: õigusrikkuja vaade“, kus uuriti, kuidas tajuvad toime pandud rikkumist ja sellele järgnenud karistust õigusrikkujad ise. MaksuMaksja veergudelt saab uuringu põhjal lugeda, mida tunneb majanduskuriteo tõttu korrakaitsjate huviorbiiti sattunud inimene.
Attela Advokaadibüroo vandeadvokaat Kaspar Lind osutab probleemsele tendentsile, kus kohtud on aina enam võtnud rolli, milles nad on hakanud haldusorgani haldusakti puudulikku argumentatsiooni parandada ja täiendada. Kaebajate jaoks tähendab see, et kaebuse esitamise puhul võivad haldusakti argumendid ja õiguslikud põhjendused tunduda küll ekslikud ja valed, kuid samal ajal võib olla tuntav, et kaebuse esitamise tulemus võib olla kvaliteetne õiguslik argumentatsioon. Lõppkokkuvõttes viib see olukorrani, kus aina vähem ollakse nõus pöörduma halduskohtu poole ning samal ajal levivad väärpraktikad ja aina vähem nähakse vaeva haldusaktide motiveerimisega.
Tutvu sisuga lähemalt
