iconJuurdepääsetavus
EML sügiskonverents: maksutõusu eri Maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreeri / loe lähemalt

Urmas käis Riigikogus. Juba mitmendat korda

MaksuMaksja: 2020 – jaanuar (nr 1)

Urmas käis Riigikogus. Juba mitmendat korda

Lehekülg: 22
Martin Huberg
EML juhatuse liige
Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).

Mis on Urmase fenomen, et tema personaalküsimusi arutab Riigikogu juba kolmandat korda, kuid meest ennast ei õnnestunud isegi vabariigi parimatel uudiseküttidel üles leida? Kuidas ta seda teeb? Kas seda fenomeni saaks valimistel ära kasutada, et keskit-miskit reklaamida? Palju vastuseta küsimusi. Tõesti palju. Aga Urmas peab ju ometi kuskil olema?

Siil udus

Pühendasime MaksuMaksja eelmise numbri Urmase otsingutele. Mitte niivõrd asukoha faktilise tuvastamise mõttes, kuivõrd just temaga seotud maksufenomeni avamise mõttes. Ja tuleb tunnistada, et lahtiseid otsi jäi päris palju. Me küll teame, kuidas meie need lahtised otsad kokku sõlmiksime, kuid me ei ole veendunud, et Rahandusministeerium ning Maksu- ja Tolliamet seda samal viisil teevad.

Hetke seisuga ei ole ka õiguskantsler jõudnud meie avaldusele vastust edastada, kuid ega sellega polegi kiiret. Aeglane menetlus on tihti tulemuslikum, annab inimestele aega seisukohti seedida ja need omaks võtta. Õnneks esitasid Riigikogu liikmed Kaja Kallas, Urmas Kruuse ja Andres Sutt Aivar Sõerdi eestvedamisel eelmise aasta 5. detsembril peaminister Jüri Ratasele arupärimise maksuvabade käsunduslepingute kohta. Vastuse edastas peaminister Riigikogu ees selle aasta jaanuari lõpus. Vastuse edastas peaminister Riigikogu ees selle aasta jaanuari lõpus.

Eks rauda tulebki taguda, kuni see kuum on, ning vastuste saamiseni püsis ka lootus, et me kuuleme ka mingeid sisulisi vastuseid. Päris nii muidugi ei läinud, kuid peaminister kindlasti püüdis vastata täpselt nii, nagu sellisel puhul oodata võiski. Kui situatsioon on selline, siis meenutab see tahtmatult olukorda, kus lapsevanemad kutsutakse kooli direktori juurde aru andma lootuses, et laps saab hiljem mingi kohase karistuse. Olukord on ebamugav ja mingis mõttes vere järele janunev.

Peaminister vastas küllaltki formaalselt, küsimuse grammatilisest vormist lähtuvalt, kuid siiski vormiliselt vastas vormiliselt. Kahju on muidugi, et neljandas vastuses peaminister vaid vihjas sellele, et ettevõtluskonto lahendab Urmase probleemi, kuid 1) ilmselt tol ajal ettevõtluskontot veel ei olnud; 2) isegi kui oli, siis ei ole ju viidatud selle kasutamisele, ning 3) mis siis saab, kui tal ei olnudki ettevõtluskontot? Ja ärgem unustagem, et küsimused on olemas ka siis, kui Urmas oli vaid näide, mitte olemasolev subjekt.

Võinuks ju öelda, et rakendub sama loogika nagu Bolti ja Uberi puhul, kus juhusissetulekuid ei maksustata sotsiaalkindlustusmaksetega. Samas, otsesõnu ei saa ilmselt ka kutsuda üles seadust loomingulisemalt tõlgendama, seda enam, et seadus ei ole selles osas väga klaar ja vajaks pigem täpsustamist.

Mulle meeldis tegelikult Jüri Jaansonile antud vastus, mis kutsus üles terve mõistusega seadust tõlgendama: Suur tänu! Selles mõttes teil on õigus, et teema on huvitav. Teie fraktsioonikaaslane härra Sõerd kirjeldas, et üks oluline ajakiri pühendas sellele pool oma numbrist. Inimesed kindlasti väga suure huviga seda loevad. Nüüd ma edastasin teile Maksu- ja Tolliameti soovituse, et tuleb luua ettevõtluskonto. Samas, ma ju käin ka Eestimaal ringi. Midagi ei ole teha, Eestis on talgute komme ju väga levinud — te teate ise ka, et on levinud. Ja peale talguid ikka on olnud mõnus eestimaine komme talgusuppi pakkuda. No ma ei tea, kas tõesti Maksu- ja Tolliamet peaks jooksma taluhoovi ja uurima, kus on need maksud ja nii edasi. Me peame ikkagi jääma kahe jalaga maa peale, eks ju. Kui tullakse heinatööle või puid lõhkuma, siis usutavasti talgusuppi ikka võib pakkuda.

Hea tulemus

Hea tulemuse tegi tegelikult hoopis ajakiri MaksuMaksja ning seda tänu Aivar Sõerdile. Me oleme tänulikud, et ta meie ajakirja korduvalt mainis ning seda ka Riigikogu puldist saadikutele näitas. Meie jaoks on see kahtlemata hea tulemus.

Eks härra Luthergi alustas sellest, et naelutas uued seisukohad esmalt Wittenbergi lossikiriku uksele. Tänapäeval me mõistagi kultuurimälestise ukse külge enda seisukohti naelutama ei lähe, kuid moraalselt on meile kindlasti toeks, kui seisukohad mitte lihtsalt ei jõua plangule, vaid ka ette loetakse.

Lugege stenogrammi valitud lõike ja nautige maksudiskussiooni.