Rubriik: Muud

Osutame raamatupidamisteenust e-residendi ettevõttele, kes on Eestis registreeritud piiratud maksukohuslaseks, seega peab ta Eestis maksma käibemaksu saadud teenustelt. Ettevõtte põhitegevuseks on tootmine, mis toimub Hispaanias, materjalid ostetakse kogu maailmast, tööjõud renditakse Hispaanias, selle kohta on ta saanud Eesti KM-kohuslase numbrit kasutades 0-määraga arve ja tasub saadud teenuselt KM Eestis, pöördkäibemaksustamise...

Ettevõte soovis riigi registritest saada andmeid ja tasus riigilõivu. Nüüd neid samu andmeid saab kasutada ka sidusfirma. Kas toimime õigesti kui edastame sidusfirmale kulude hüvitamise nõude (km ju ei lisandu, samas oleme riigilõivu tasunud enda nimel ja arvel) või peaksime ikkagi arvega edasimüüma, kas see oleks meile maksuvaba käive ja...

Ettevõtte mobiilioperaatori arvel on parkimisteenus. Osa parkimisteenust on käibemaksuga maksustatud, osa mitte. Kuna parkimine ei ole ettevõtte kulu, siis esitaksime arve töötajale edasi. Kuidas kajastada arve käibemaks? Kui müüme käibemaksuta parkimise samuti käibemaksuta edasi, kas see tekitab meile proportsiooni? Kas võime töötajale esitada hüvitisnõude, millel käibemaksu eraldi välja ei toodagi,...

Meie allasutus ehitas hoone. Hoone bilanssi võetud 2009 aastal. Küsisime käibemaksu ehitusel tagasi. Rakendasime hoone ruumide väljarentimisel optsiooni ja maksustasime rendid(teavitus maksuametis) käibemaksuga. Täna so. 01.09.2017 aastal tahame hakata kasutama hoone ruumid rendil maksuvabastust. Peksime seega tegema aasta lõpus põhivara ostult tagasi küsitud km. ümberarvestuse. Kas ümberarvestus tuleb teha ainult...

Ostja tegi müüjale ettemaksu ja müüja tasus sellelt riigile käibemaksu. Hiljem ostja loobus kauba ostust, pooltevahelises lepingus lepiti enne tehingu algust kokku, et kui üks poolt loobub tehingust, tasub ta teisele poolele leppetrahvi. Kuna nüüd ostja loobus tehingust jäi ettelaekunud summa müüjale leppetrahvi katteks. Kas toimime õigesti kui krediteerime ettemaksu...

Küsimus on kolmnurktehingu ja sellega kaasneva lisateenuse kohta, kui Eesti maksukohustuslane on edasimüüja. Liikmesriigi maksukohustuslane (A) müüb toodetud kauba Eesti maksukohustuslasele (B), kes müüb kauba edasi kolmanda liikmesriigi maksukohustuslase (C). Kaup toimetatakse otse A käest C kätte. Tehingu toimumise üks põhitingimustest on see, et Eesti maksukohustuslane peab tasuma kaubamärgiõiguse tasu...

Tere, Olen Sisekaitseakadeemia Maksu-ja Tolliameti eriala viimase kursuse tudeng ning teen lõputööd teemal omatarbe maksustamine käibemaksuga Eestis ning Soomes. Täpsemalt oleks vaja informatsiooni selle kohta, kuidas maksustatakse omatarbe käibemaksu Soomes, kui tööandja annab kasutada omatarbeks töötajale sõiduautot ning kasutab seda ka isiklikeks sõitudeks. Hea oleks kui oskaksite öelda mulle netileheküljed,...

Ettevõtja hakkab tegelema kauba müügiga väljaspool EL, Eestis käivet ei teki. Ettevõtluse tarbeks hakkab ostma väljaspoolt EL-i erinevaid elektroonseid teenuseid. Käibemaksuseadust täht-tähelt järgides peab ettevõtja registreerima end piiratud käibemaksukohustuslaseks ning tasuma väljaspoolt EL-i ostetud elektroonsetelt teenustelt käibemaksu. Tavaliseks käibemaksukohustuslaseks ettevõtja end registreerida ei saa, sest käive EL-s puudub. Seega elektroonsetelt...

Firma maksab oma töötajale isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 64 eurot kuus. Küsimus vormistamise kohta. Hüvitise maksmise korra järgi (§ 3 lg 1 punkt 3) peab olema otsuses kirjas sõidu eesmärk. Kuidas sõnastada eesmärki? Kas piisab, kui eesmärgiks kirjutada tööülesannete täitmine või peab olema konkreetselt kirjutatud, milliseid tööülesandeid täidetakse?

Eesti firma müüb 3.riigi firmale materjali. Materjali ei viida Eestist välja, vaid see 3.riik kasutab seda teenuse osutamisel ühele Eesti firmale. Käibe tekkimise koht on ilmselt Eesti, kuidas arvel käibemaksu käsitleda? Kas lisada käibemaks 20% või mitte?

FIE-l on soov kassapõhiselt arvestuselt üle minna tekkepõhisele, kas ja kuhu peaks sellest teatama?

Eesti jaemüügi ettevõttel on Soomes registreeritud filiaal ning seal ollakse registreeritud ka käibemaksukohuslaseks. Soome eraisikud tellivad Soome e-poe kaudu kaupu. Sageli aga pannakse kaup teele otse Eesti pealaost, kuid Soome filiaali nimel ja Soome käibemaksukohuslase numbri alt. Müügiarvel on kajastatud Soome käibemaks 22%. Ja kaup liigub otse Eestist Soome eraisikule....

Osaühing ei ole käibemaksukohuslane. Müügitulu sisaldab ka tulu kirjastustelt autoriõiguste omandamise ja Eesti Teatri Agentuurilt saadavate autoritasude eest. Kas eelpool nimetatud tulu loetakse käibemaksuga maksustatavaks tuluks 250 000 kr aastatulu arvestamisel?

Kui ettevõtted kuuluvad ühte kontserni, siis kas neil oleks kasulikum registreerida endid ühtse käibemaksugrupina, selle asemel, et olla iseseisvad KM-kohustuslased? Milliseid eeliseid annab käibemaksugrupp?

Pankrotihaldur müüb enampakkumisel pankrotis oleva äriühingu osa teises äriühingus 40 000 krooniga. Akti peal on kirjas, et sisaldab käibemaksu 20%. Kas see on õige?

KMS § 16 lg 3 p 2 lubab enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuuriüksust (edaspidi maksuhaldur) kirjalikult teavitanud maksukohustuslasel lisada käibemaksu kinnisasja (ärihoone + maa) võõrandamisel. Kas saab lugeda tähtaegseks teavitamist pärast notariaalse müügitehingu sõlmimist. Valdust ei ole veel üle antud (tähtaeg ei ole saabunud)...

Ettevõttel ei toimu hetkel majandustegevust, müügiks ostetud maa eelmise aasta alguses seisab. Hinnad on madalad, ei saa müüa. Uut kinnisvaratehingut on vara sooritada. Väikeseid kulutusi on iga kuu - võetud liising. Firma on käibemaksukohustuslane. Alates 01.03.2009 kustutas MTA ettevõtte käibemaksukohustuslaste registrist. MTA küsis küll kirjalikult selgitusi ettevõtluse kohta, aga kuna...

Ettevõte tegeleb kasutatud autode müügiga. Et saada soetatud auto eest raha koheselt, müüb ettevõte auto liisingule müügi-tagasirenditehingu raames hinnaga 120 000 kr. Liising rendib auto kohe ettevõttele tagasi kapitalirendi tingimustel samas maksumuses. Ettevõte rakendab müües käibemaksu seaduse § 41, makstes müügihinna 120 000 kr ja soetushinna 100 000 kr vahelt...

Isikud on asutamas valuutavahetuse ettevõtet. Kas on mingeid lisaaruandeid, mida selleks tuleb täita? Kuidas toimub sellise ettevõtte registreerimine käibemaksukohustlaseks (valuutavahetustehingult ja käibemaksu ei tule)?

Kas osaühingule on kasulik võtta kaupa müügile eraisikult?