Rubriik: Päevaleht

Toivo Tänavsuu ja Vallo Toomet kirjutavad Päevalehe Ärilehes, et ettevõtjad on sattunud maksuameti huviorbiiti, kuna firmad maksavad dividende.

Oliver Õunmaa kirjutab Eesti Päevalehes parkimistasu maksmata jätmise korral määratavast viivistasust.

Signe Kalberg kirjutab Eesti Päevalehes, et eelmisel nädalal said karistuse kaks riiki petta püüdnud autokaupmeest.

Eesti Päevalehe Ärilehes selgitab Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist Urmas Männa tulumaksuseaduse §-s 10 sätestatut ehk „Mida loetakse madala maksumääraga territooriumiks?“

Päevaleht online kirjutab, et Tallinna volikogus enamust omav Keskerakond surus läbi kesklinna tasulise parkimisala laiendamise, mis sunnib tuhandeid kesklinna elanikke oma koduõuel parkimiseks erilubasid taotlema.

Kai Kalamees kirjutab Eesti Päevalehes soojusenergia käibemaksumäära tõusust uuest aastast ning märgib, et maksud tõstavad keskküttega korteri 500-kroonist soojaarvet 65–70 krooni võrra.

Kristiina Viiron kirjutab Eesti Päevalehes, et suured palsamipudelid on tänu alkoholi maksumärgile juba defitsiidiks muutunud.

Eesti kaubandus-tööstuskoja poliitikadirektor Reet Teder mõtiskleb solidaarsuse põhimõttest sotsiaalmaksuseaduse kontekstis.

Kai Kalamees kirjutab Eesti Päevalehes, et eelarve koostajad ei suutnud tänavust rekordilist majanduskasvu ette näha.

Kristjan Hänni kirjutab Eesti Päevalehe Ärilehes pensioni teisest sambast.

Eesti peab järgmise nelja aasta jooksul maksma nn suhkrutrahvi 712 miljonit krooni ehk 45 686 268 eurot, kirjutab Eesti Päevaleht.

Dr Jeffrey Sommers kirjutab Päevalehe ärilehes (Villu Zirnaski tõlge), et mida kauem jätkub Balti kinnisvaraturgudel areng, mis pole majandusnäitajatega kuidagi põhjendatud, seda tõenäolisemaks muutub krahh. Samuti kehtestab praegune areng kinnisvaraturul noortele sisuliselt täiendava maksu, muutes neile oma eluaseme kättesaamatuks. Neil põhjustel – kollapsiga lõppeda ähvardava hinnatõusu peatamiseks ja noorte emigreerumise pidurdamiseks – tuleks Balti riikides reformida kinnisvara maksustamist.

Signe Kalberg ja Toivo Tänavsuu kirjutavad Eesti Päevalehes, et ärimees Raivo Tamme ja temaga seotud ettevõtteid kahtlustatakse karistusseadustiku § 386 lg1 tunnustel kuriteo toimepanemises, mis näeb ette vastutuse maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise eest. Selle tulemusel on riigile jäänud maksudena laekumata üle 500 000 krooni.

20. oktoobri Eesti Päevalehes annab Krister Paris ülevaate Eesti võimalikust liitumisest euroga. “On 95 protsenti tõenäoline, et Eesti ei suuda viia järgmise aasta jooksul oma inflatsiooni allapoole nõutavat piiri,” kirjeldas raporti sisu anonüümsust palunud komisjoni tippametnik.“Ega tänaseks ei usu vist ka Eestis päriselt keegi, et on reaalne inflatsioon vähem kui aastaga alla saada,” märkis ametnik. Tema hinnangul pole kuigi tõe-näoline, et Eesti suudaks võtta euro kasutusele veel enne 2010.– 2011. aastat. Ambitsioonikamaid tähtaegu nimetas komisjoni esindaja naiivseteks.

Mõnedki riigid, kes on võtnud kasutusele ühetaolise tulumaksu, võivad olla sunnitud sellest loobuma, väidab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raport, mis jõuab järeldusele, et ühetaolise tulumaksu tugevad küljed on liialdatud.Ühetaolise tulumaksu üle käinud arutelusid on iseloomustanud pigem retoorika ja pretensioonikus kui analüüs ja tõendatus, kirjutab raport. Praegu on ühetaoline tulumaks kasutusel Eestis, Leedus, Lätis, Venemaal, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias ja Rumeenias.

Signe Kalberg kirjutab Eesti Päevalehes FIE-de ettevõtlustulu suurusest. Maksustatav tulu oli 2005. aastal suurim Tallinna ja väikseim Narva FIE-del. 2005. aastal teenisid füüsilisest isikust ettevõtjad keskmiselt 2275 krooni maksustatavat tulu kuus, mis on vähem kui riigi miinimumpalk.

Signe Kalberg kirjutab Eesti Päevalehes, et täna on Tallinna halduskohtus arutusel firma Kadarbiku Köögivili kaebus eelmise aasta juulis maksu- ja tolliameti poolt tehtud maksuotsusele, mille alusel nõutakse firmalt üle kahe miljoni krooni tasumata jäänud pakendiaktsiisi. Summale lisandub ka viivis.

Heiki Suurkask kirjutab Eesti Päevalehes Rootsi valitsuse lagunemisest, mille üheks põhjuseks on maksmata maksud.

Vandeadvokaat Leon Glikman kommenteerib Eesti Päevalehes üleliigsete laovarude tasu seaduse osas tehtud riigikohtu otsust ning märgib, et kuigi äsjane Riigikohtu otsus puudutas üleliigsete laovarude tasu seaduse kolme paragrahvi, lõpetas see tegelikult seaduse mõju tervikuna.

Kai Kalamees kirjutab Eesti Päevalehes Riigikohtu otsusest, millega jäeti üleliigse laovaru tasu seadus osaliselt kohaldamata.