Vandeadvokaat Leon Glikman kommenteerib Eesti Päevalehes üleliigsete laovarude tasu seaduse osas tehtud riigikohtu otsust ning märgib, et kuigi äsjane Riigikohtu otsus puudutas üleliigsete laovarude tasu seaduse kolme paragrahvi, lõpetas see tegelikult seaduse mõju tervikuna.

Ettevõtetele ei saa enam määrata mitte ühtegi üleliigset varu ega selle põhjal maksuotsuseid saata. Kõik vaidlused, mis praegu kohtutes käivad, lõppevad kaebajate võiduga. Ma eeldan, et nii põllumajandusministeerium, kes määras laovaru suuruse, kui ka maksuamet, kes määras vastava maksu, tunnistavad ise vastavad haldusaktid kehtetuks. Riigikohus heitis seadusandjale ette, et seadus tehti kiirustades.

See võeti vastu vahetult enne 2004. aasta 1. maid ning kohe tekkis juriidiline tagajärg. Niimoodi õigusriigis ei tehta.

Mujal maailmas kutsutaks kokku asjasse puutuvate inimeste esindajad ja arutataks, kuidas see valutult vastu võtta. Meil seadus lihtsalt sünnib ühel hommikul. Välistatud ei ole, et nüüd tuleb uus tagasiulatuva jõuga seadus. Aga see saab olla ainult soodustav, rangemaks muuta seda ei saa.

Uus seadus määratleks adekvaatselt, kuidas tuvastatakse üleliigne laovaru. Loodaks väga, et uus seadus võetakse vastu osalusdemokraatia põhi-mõttel ja eelnevalt arutataks huvigruppidega, kuidas seda teha. Enamik ettevõtetest on ju ausad ja varud on tekkinud objektiivsetel alustel. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/358392 Vt Riigikohtu lahendit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-33-06