Vahur Koorits usutleb intervjuus Isamaa esimeest Helir-Valdor Seedrit. Juttu tuleb ka maksudest ja pensionireformist.
Aasa sõnul ei hakka uus valitsus makse tõstma, vaid üksnes langetama. Kindlasti väheneb taastuvenergia tasu.
Rahandusminister Martin Helme pakub täna valitsusele alkoholi aktsiisi langetamiseks mitu varianti, mis võivad õlle ja viina hinna odavamaks muuta juba tänavu suvel või alates uuest aastast.
Reformierakonna riigikogu fraktsioon toetab piirikaubandust tõrjuva eelnõu vastuvõtmist selliselt, et see hakkaks kehtima alates 1. juulist.
„Riigihange” hakkab muutuma sõimusõnaks. Miks? Kujutame ette olukorda, kus hankijal on vaja osta näiteks kaks uut arvutihiirt, kumbki maksab 15 eurot. Sellise 30-eurose tellimuse tegemiseks tuleb ette valmistada minikonkurss, saata hinnapäringud, oodata pakkujate vastuseid ja alles seejärel selgub, kellelt need kaks arvutihiirt lõpuks osta tohib.
Soome maksustab õlut Euroopas kõige vägevamalt, ületades Eesti taset ligi kaks korda, kuid Eesti õlle aktsiis ületab Läti taset samuti kaks korda, kirjutas Taloussanomat.
Euroopa tänavatel ja ka mujal on kuulda kaja: „süsteemimuutus, mitte kliimamuutus”. Kui kliimaaktivist Greta Thunberg kohtus Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, ütles ta, et Juncker peaks rääkima ekspertidega. Aga mida peaksid eksperdid rääkima?
Kuu aja eest ütles siis veel ametisse nimetamata rahandusminister Martin Helme Eesti Päevalehele antud intervjuus bravuurikalt, et Eesti riik peaks umbes kümne aasta jooksul võtma kaks miljardit eurot laenu. Juttu, et see pole eelarvereeglite tõttu võimalik, ei võtvat ta tõsiselt. Ka eile, kui riigikogus esines Eesti Panga president Ardo Hansson, räägiti panga aastaaruande esitamisele järgnenud küsimuste-vastuste osas riigile laenu võtmisest palju.
1. septembrist muutub vanemahüvitise arvestamise kord. Vanemahüvitist hakatakse arvutama raseduseelse aasta ehk 12 kalendrikuu alusel, mis eelnesid rasedusest teada saamisele. See tähendab, et pärast rasedusest teada saamist on hüvitist suuremaks timmida keerulisem, aga siiski mitte võimatu.
Hiinlastel on välismaal rohkem kui triljoni dollari eest deklareerimata vara. Nüüd seisavad nad silmitsi kurjategijaks tembeldamisega.
Martin Helme ei suhtu tõsiselt juttu, et praegu peaks koguma reserve ja mitte võtma hiigellaenu.* Ukrainast pärit tööliste kasutamine võib peatse ministri arvates päädida eestlaste vähemusse jäämisega.* Helme lubab, et uus valitsuskoalitsioon läheneb rahandusele ja eelarvele ennenägematul moel.
Reformierakonna fraktsiooni eestvedamisel arutleb täna parlament riiklikult olulise küsimusena Eesti maksusüsteemi tuleviku üle.
Eilsest õhtust saab tuludeklaratsiooni esitada, e-maksuametisse tormamine aga enammakstud raha rutem kätte ei too.
Aktsiisitulu kasvas läinud aastal aastaga 2,2 protsenti, kuid eelarves arvestati suuremate laekumistega. Kõige suuremad käärid on alkoholiaktsiisi ootustes ning tegelikus laekumsises- 101 miljonit eurot vähem.
Ärilehele antud intervjuus tõdes maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid, et alkoholiaktsiisi puhul on tegemist “kahetsusväärse olukorraga”. Aga kellele ja mida demonstratiivse raha Lätti viimisega õigupoolest näidatakse?
Palju positiivset tähelepanu saanud nullbürokraatia algatus sai möödunud aastal läbi. Mitmed ettevõtjaile tööd ja kulu põhjustanud asjad said lahendatud aga ka mitmed põhimõttelised asjad jäid ootama paremaid aegu. Kuid kokkuvõtvalt võib öelda, et tegu oli hea algatusega ning tänada tuleb kõiki neid, kes selle algatasid ning seda vedasid. Aga mis saab edasi, küsib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Kaja Kallas tegi eelmisel nädalal tulumaksuvaidluses tõhusa käigu, kui luges üles 16 inimeste rühma, kes praeguse valitsuse tulumaksureformist kaotavad. Keskerakonna tulumaksunäoks hakanud Kadri Simson lükkas küll paljud Kallase väited ümber, aga nurisünnitis see uus tulumaksusüsteem ikkagi on, sest muidu tegeleksid inimesed juba ammu millegi kasulikumaga kui maksureformi kaotajate-võitjate kokku lugemine.
Kui valitsus kehtestas 2017. novembris uue, 6000 maksuastmega keerulise ja edasipüüdlikust karistava maksusüsteemi, kirjutasin, et arusaamatu on, kes võidavad, aga päris selge on, et kaotajaid on üksjagu. Tänaseks on selge, et täpselt nii on läinud, ainult et kaotajate nimekiri on vahepeal oluliselt pikenenud.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemeksperdid Helen Poltimäe ja Kaja Peterson analüüsisid 7. juulil 2005. aastal valitsuse kinnitatud ökomaksureformi lähtealuste realiseerumist ja jõudsid järeldusele, et maksud pole suutnud keskkonnamõjusid oluliselt vähendada.
Nadi tunne, kui sulle su enda rahaga kosja tullakse. Veel nadim, kui see võetakse tuleviku arvelt. Just nii kutsub reageerima tänane Eesti Päevalehe lugu sellest, kuidas valitsus otsustas jagada laiali 25 miljonit eurot nn katuseraha. Iseenesest polnud raha jaotamises midagi tingimata erandlikku. Mis ühele raiskamine, see teisele õige valdkonna toetamine. Eks sõltu maailmavaatest.
