Rubriik: Maksuteemad ajakirjanduses

Harry Tuul kirjutab Äripäevas, et Läti rahandusministeerium plaanib fikseerida ettevõtlusest saadava tulu maksu ja seda praegusest tunduvalt mad alamal tasemel, mis peaks lihtsustama tulumaksusüsteemi, kuid esialgu mõjutab vaid väikese sissetulekuga inimesi.”Fikseeritud tulumaks lõhnab meie perestroikaaegse tegevuslitsentsi maksu järele. Siis polnud veel äriseadustikku ega FIE mõistet, maksid kohalikule omavalitsusele tegevusloamaksu ja kogu lugu,” ütles ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna.

Äripäev on viimane, kes kutsuks üles rikkuse laialijagamisele. Kuid reedeses lehes kirjeldatud lood sellest, kuidas seltskonnaajakirjades jõukust eksponeerivad kodanikud riigile pisitulu deklareerivad ega kohtuski süüdlaseks jää, nõuavad õigluse jaluleseadmist.

Ralf-Martin Soe ja Kertu Ruus kirjutavad Äripäevas, et Eesti on imepärane riik, kus ajakirjanduses miljoniautode ja luksuslike hobidega uhkeldavad rikkurid saavad näidata oma sissetulekuid tibatillukestena. Ja kohus usub neid.Viimase suvega on kohtule oma äärmises kitsikuses elamise edukalt selgeks teinud nii Lääne-Virumaa suurima ärimehe Oleg Grossi poeg Georg Gross kui ka mõlemad perekonnad Sõnajalad.

Anne Oja kirjutab Äripäevas, et rahvuskangelaseks tõusnud Tõnis Palts ja Toomas Peek osutusid erandlikeks Diveci klientideks, kes pääsesid aastatepikkusest maksuvaidlusest terve nahaga. Tõnis Palts kommenteeris tema ümber tekitatud rahvuskangelase aurat: “Kui oleksite pidanud üle elama need 50 negatiivset artiklit, siis te ühest positiivsest veel lakke ei hüppaks.”

Kaisa Tahlfeld kirjutab Äripäevas, et tarbijahinnaindeks tõusis juulikuus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes rekordilised 6,4 protsenti, enim kasvasid kulutused eluasemele ja toidule.Analüütikute hinnangul viis hinnad kiirele tõusule kõrgema käibemaksu rakendamine soojusenergiale ja ahjuküttele. Ainuüksi see hinnatõus seletab ligikaudu poole juulikuu inflatsioonist ning suurendab eluasemekulutusi 4,5 protsenti, ütles Eesti Panga majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere. Tema hinnangul saab inflatsiooni vähendada ning majandusele nn pehmet maandumist tagada vaid siis, kui surve palgatõusule väheneb.

Ernst & Young Baltic ASi maksukonsultant Marko Saag kirjutab Äripäeva arvamusrubriigis, et Eestis ei ole väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasu tulumaksust vabastatud, seetõttu investeerivad paljud äriühingute kaudu. See toob kaasa maksunüansse, millega tuleks arvestada. Üks neist on aktsiainvesteeringuilt saadud dividendide maksustamine.Suvel maksis mitu börsifirmat aktsionäridele dividende. Hoolimata sellest, kes oli dividendide saaja, maksustasid residendist börsifirmadest dividendide maksjad dividende määras 22/78 (va kui dividendid olid maksust vabastatud).

Agnes Ojala kirjutab Äripäeva online-väljaandes sellest, kuidas audiitorfirma Ernst & Young maksukonsultant Marko Saag selgitab, miks on nn dividendiaktsiatesse mõttekam investeerida füüsilise isikuna ja nn kasvuaktsiatesse juriidilise isikuna: Tulenevalt asjaolust, et Eestis ei ole väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasu hetkel tulumaksust vabastatud, investeerivad paljud investorid läbi äriühingute. Jättes hetkel kõrvale selle, kas väärtpaberite tõstmist äriühingusse, kes realiseerib hiljem nende võõrandamisest kasu, on võimalik käsitleda maksudest kõrvalehoidumisena või mitte (nn Hansapanga aktsionäride kaasused), toob investeerimistegevus läbi äriühingute kaasa ka mitu teist maksunüanssi, millega tuleks arvestada.

Sirje Rank kirjutab Äripäevas, et võisteldes välisinvesteeringute pärast, on maailma riigid jätkanud ettevõtte tulumaksu kärpimist, tõdeb konsultatsiooni- ja audiitorfirma KPMG oma värskes ülevaates maailma 92 riigi kohta.

Harry Tuul kirjutab Äripäevas, et viimase kahe-kolme aastaga on osa varem Läti pankades asunud kahtlasest rahast ja kahtlastest kontodest kolinud Eestisse, kusjuures tegu võib olla miljardite kroonidega.2004. aasta lõpus oli Läti 23 pangas mitteresidentide deposiite üle 60 miljardi krooni, mis oli enam kui pool ehk 54% Läti pankade varadest. Just siis sattusid USAs musta nimekirja VEF Bank ja Läti vanim pank Multibanka, keda USA rahandusministeerium süüdistas rahapesus. Kui Multibanka hiljem rehabiliteeriti, siis VEF Bank ei tohi siiani omada USAs korrespondentkontosid.