Maksumaksjate liidu 25. juubeli puhul LIITUMINE kuni oktoobri lõpuni LIITUMISTASUTA! Astu liikmeks

Rubriik: Õhtuleht

PENSIONIREFORM: riigikogu annab presidendile passiiv-agressiivse vastulöögi

Rubriik: Õhtuleht

Kolmapäeval jõuab taas riigikogu ette pensionireformi seadus, mille president Kersti Kaljulaid esimesel katsel tagasi saatis. Parlamendi põhiseaduskomisjon arutab veel teisipäevalgi riigipea argumente, miks too peab seadust põhiseadusvastaseks, ja kuigi trükimustalt on üldiselt raske emotsioone välja lugeda, jääb rahvasaadikutele ette seatud vastulausest kõlama passiiv-agressiivne toon.

Loe edasi

Kelle huvisid teenib töötukassa?

Rubriik: Õhtuleht

Hiljuti lahvatanud vaidlusealge selle üle, kas laiendada töötutoetust ka vabatahtlikult töökohta vahetajatele või alandada hoopis töötuskindlustusmakset on igati tervitatav. Rahulolematus töötukassa tegevusega on kui hõõguv tuli tuha all, sest makse on üsnagi soolane ning valitsus kinnitas pikemate aruteludeta tervelt järgmiseks neljaks aastaks jällegi 2,4 protsendi suuruse maksemäära. Mullust 1407 euro suurust keskmist palka arvestades tähendab see töötajale kehtiva 1,6 protsendi puhul 22,5 eurot kuus ja 270 eurot aastas, mis pole sugugi väike summa – arvestades, et enamik maksjaist ei saa sealt kunagi sentigi tagasi.

Loe edasi

Heiki Lill – Tulumaksuvaba miinimum kui vaese riigi tunnus

Rubriik: Õhtuleht

Eelmisel kuul sai hakata esitama tuludeklaratsioone. Teadupärast on see viimastel aastatel eestlaste rahvussport – kes teeb kõige kiiremini ära. Tähelepanuta jäetakse kiirustades kahjuks aga eeltäidetud deklaratsiooni „täida ise lüngad“. Ning suures tuhinas ei märka paljud deklareerimissprindi läbijad, et saaksid ehk isegi mitmeid kordi rohkem raha tagasi, kui loeksid tähelepanelikult mis ja miks on kirja pandud. Ja lisaksid deklaratsiooni korrektsed andmed. Aga sprint ei luba. Ja vaesus ka mitte. Peaasi, et aga ainult kiirelt ära saaks esitatud ning raha arvele laekuks. Kiirelt.

Loe edasi

Maksuamet õngitseb maamaksu

Rubriik: Õhtuleht

Maksuameti teade, et laiali saadetud maamaksuteadetes võivad andmed ja summad olla valed, ajas inimesed mõistagi ärevusse. Rahvas on meil enamasti distsiplineeritud ja maksukultuur on kõrge. Keegi ei taha maksta rohkem, kui ette nähtud. Et maamaksuteateid on 390 000, siis annab see aimu probleemi mastaapidest – ükski riigiasutus ei tea, kui palju on nende seas vigaseid maksuteateid.

Loe edasi

Käegalöömise eelarve

Rubriik: Õhtuleht

Kui hea sai kolmapäeval 55 poolt- ja 44 vastuhäälega vastu võetud järgmise aasta riigieelarve, sõltub loomulikult sellest, kelle käest küsida. Koalitsioonierakonnad nimetavad seda parimaks, mis neis oludes võimalik, samas kui opositsioonipoliitikud ei väsi kordamast, et tegu on Eesti ajaloo halvima riigieelarvega – kunagi varem pole maksustatud keskmist pensioni.

Loe edasi

Katuseraha halb ja surematu tava

Rubriik: Õhtuleht

Poliitilise katuseraha jagamise all tuntud varatalvise rahasaju toimumine on sama kindel kui see, et looduseski tali taeva ei jää. Pole ühtegi põhjust arvata, et tänavu erakondadelt 4,2 miljoni euro jagu toetusi saavad kodanike ühendused, kogudused, külaseltsid jne seda raha ei vääriks, ent aastatepikkusest kriitikast hoolimata pole paremuse poole liikunud selle raha jagamise viis.

Loe edasi

Riik koorib jälle nõrgemaid

Rubriik: Õhtuleht

Võiks ju arvata, et riik kohtleb inimesi maksustamisel võrdselt, kuid ehmatuse osaliseks võivad saada noored lapsevanemad, kes sünnituse pahaaimamatult aasta lõpukuudele või jaanuari jätavad. Ei, tegu ei ole nalja ega musta huumoriga, kui rahaline kaotus võib ka keskmise palga saajal hakata küündima tuhande euroni.

Loe edasi

Ametnikud kardavad: pensionireform võib olla põhiseadusega vastuolus

Rubriik: Õhtuleht

Valitsus plaanib uueks aastaks vastu võtta seadusemuudatuse, millega kohustuslikust teisest pensionisambast saab vabatahtlik. Eesti elanikud võivad soovi korral sinna raha kogumist jätkata (kaks protsenti palgast, millele riik lisab neli protsenti), kasutada summat investeerimiseks või raha lihtsalt välja võtta. Selle viimase kohta on reformiga tegelevatest ministeeriumidest kostunud muremõminat: kas see pole mitte vastuolus põhiseadusega?

Loe edasi

Kärbime ametnike arvu kolmandiku võrra!

Rubriik: Õhtuleht

Aastakümneid veninud haldusreform tehti jõuga lõpuks küll ära, kuid Eesti kui ametnikeriigi kuvand pole endiselt kuhugi kadunud. Lihtkodanik on hädas vohava bürokraatiaga, vastupidiselt majandusloogikale on just riigipalgalised üleüldise palgatõusu mootoriks ning üha rohkem ametkondi tundub dubleerivat üksteise tegemisi. Eelnevast sugeneb loogiline järeldus, et liigset bürokraatiat on kärpima vaja hakata nii nagu haldusreform vähendas omavalitsuste arvu. Kui üha rohkemate ametkondade töö seisneb väsimatus arengukavade tootmises, siis mõistagi tahab maksumaksja oma raha kasulikumat kasutamist. Liigsed ametnikud tuleb koondada, dubleerivad asutused likvideerida või ühendada – lihtne öelda, raske ellu viia.

Loe edasi

Maire Forsel | Õnneks ei ole riik lastele ettevõtlust veel keelanud

Rubriik: Õhtuleht

Mõni aeg tagasi kurtis üks tuttav väikeettevõtja, et seisab oma igasuvise dilemma ees – kuidas anda tööd oma varateismelistele lastele ja nende klassikaaslastele. Tööd anda oleks palju, selles pole küsimus, aga ta ütles, et niipea kui lapsed töötamise registrisse kirja saavad, saabub talle terve rida ettekirjutusi – tööajapiirangud, rahaliste tehingute piirangud jne. Lõputult reegleid ja piiranguid nende laste töölevõtmisel, kes oma vanuse poolest võiksid ise taskuraha teenida ja anda seega ka ausalt makse makstes panuse meie riigi ühisesse rahakotti. Rääkimata sellest, et töökat täiskasvanut ei kasva lapsest, kellele maast madalast pole tööharjumusi tekitatud. Aga ei, riik ei luba. Või kui lubab, siis vaid näpuotsaga.

Loe edasi

Kulbitäis teadusraha

Rubriik: Õhtuleht

Opositsioonipoliitikute torkimisel on üha sõnakamad ka teadusega seotud inimesed. Jutt käib ühe protsendi projektist, mis viiks Eesti teadus- ja arendustegevuse nõnda kõrgele tasemele, et rahvas hakkaks tulevikus sellest lausa paremini elama. Ei hakka paraku ka siis, kui sisemajanduse kogutoodangust läheks teadusele kolm protsenti.

Loe edasi