Rubriik: Äripäev

Sten-Aleks Pihlak kirjutab Äripäevas, et maksuhaldur plaanib suurema jõuga ümbrikupalga maksmist ehitusel vähendada, selleks teevad maksuametnikud uuendusena ehitusobjektidel etteteatamata reide.

SEB Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst tahab ise tulevikus saada pensioni umbes 70 protsenti senisest palgast. Indrek Holst vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Äripäeva juhtkirjas kirjutatakse, et Riigikogu lõpetas kevadel eelmise istungite hooaja oma kuluhüvitiste suurendamisega ja alustab uut hooaega samamoodi – muretsemisega selle pärast, kuidas oma rahakotti veel rohkem täita. Nimelt ringleb Toompea kuluaarides valitsuse kabinetiistungil äsja heakskiidetud ettepanek maksta parlamendis esindatud erakondadele riigieelarvest pea poole rohkem – senise 60 miljoni asemel 94 miljonit krooni.

Kertu Ruus kirjutab Äripäevas, et tuntud Ameerika majandusajakirjanik Larry Kudlow, CNBC saate Kudlow & Company juht ning samanimelise investeerimisfirma omanik, on enda sõnul sarnaselt kolleeg Steve Forbesiga suur proportsionaalse tulumaksu pooldaja.

Äripäev vahendab Riigikohtu pressiteadet, milles informeeritakse avalikkust sellest, et Tallinna Halduskohus lahendas selle aasta 9. mail MTÜ Muusikateater vaidluse Maksu- ja Tolliametiga, tunnistades põhiseaduse vastaseks käibemaksuseaduse § 15 lõige 2 punkti 6 tingimuse. Selle kohaselt peavad riigi-, valla- või linnaeelarvest või Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustama etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarve tulust vähemalt 10 protsenti, et etendusasutus saaks kohaldada 5 protsendilist käibemaksumäära.

Villy Paimets kirjutab Äripäevas sellest, et eile kogunes taas riigikogu. Mitte, et selles midagi harukordset oleks, mittepuhkavad inimesed ju. Käisime ja viisime neile kogutud raha ära.Kui mäletate, siis juuni keskel algatasime rahvaasemikele annetuste kogumise kampaania, et vaesekesed ei peaks niivõrd palju kuluhüvitistest sõltuma. Vahetasin kolme kuuga kogunenud 157 krooni ja 13 senti müntideks, panin Villu Reiljanile omalt poolt 2 senti juurde ja viisin eile, riigikogu XI täiskogu II istungjärgu 1. istungipäeval, raha ära.

Ranno Tingas, Ernst & Young Baltic ASi maksukonsultant, kirjutab Äripäevas, et sotsiaalmaksu maksmise riik võib erineda tulumaksu maksmise riigist.

Rimess OÜ maksukonsultant Gaily Kuusik kirjutab Äripäevas, et maksuhaldur on kontrollide käigus tõlgendanud äriühingute laenuandmist kui ettevõtlusega mitteseotud kulu ja maksustanud kogu laenu tulumaksuga. Maksumaksjaid on segadusse ajanud õigusaktides leiduvad erinevad maksustamise piirmäärad (nt 3%, 4% või 50%).

KPMG Baltics ASi maksunõustajad Aidi Kallavus ja Liina Mauring kirjutavad Äripäevas sellest, et välisinvesteeringute ligimeelitamise ühe vahendina alandavad riigid jätkuvalt ettevõtete tulumaksu määra. Audiitor- ja ärinõustamisfirma KPMG koostas hiljuti sellekohase ülevaate, mis hõlmas 92 riiki. Selgus, et ELi liikmesriikide keskmine ettevõtte tulumaksumäär on langenud kümne aastaga enam kui kümnendiku (30%-lt 26,9-le) ja 92 riigi keskmine 6%.

Ranno Tingas, Ernst & Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant, EML Nõukoja liige, kirjutab Äripäevas, et kui tööandja saadab oma töötajad välisriiki, peab ta arvestama, et tulumaksu võidakse nõuda töökoha riigis kohe esimesest päevast alates.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld kirjutab Äripäeva arvamusrubriigis, et sellel aastal on Eestis avalikkuse tähelepanu pälvinud mitmed majandusliku tõlgendamise printsiibi rakendamise juhtumid, olulisemad nendest puudutasid erisoodustuste jagamist kolmandate isikute kaudu ning väärtpaberitulu omistamist juriidilise isiku asemel füüsilisele isikule.Need vaidlused on olulised, sest maksuhaldur peab tagama kõikide sarnaste isikute võrdse maksustamise ja hoiduma erinevate maksumaksjate põhjendamatult samasugusest koormamisest. Sellest kohustusest peetakse kinni muuhulgas ka majandusliku tõlgendamise printsiibi kaasabil.

Heldur Meerits, Eesti Investorite Liidu juhatuse liige, kirjutab Äripäevas, et aastate jooksul on meie maksusüsteemi sammhaaval muudetud. Alguses lihtne ja loogiline süsteem on hakanud muutuma keerulisemaks ja ühtlasi on taganetud ka ühetaolise kohtlemise põhimõttest.

Merike Lees kirjutab Äripäevas, et firma sõiduautoga seotud väljaminekuid saab piiramatult kuludesse kanda, kui maksta iga kuu riigile 1715 krooni auto pealt.

Eugen Veges, ASi Transiitveod finantsdirektor, kirjutab Äripäevas, et mitmed autoriteedid on toonud tööjõu välisriiki liikumise peapõhjuseks koduturul makstava madalama töötasu, mille tingib madal efektiivsus. Kas see ka tegelikult nii on?

Nils Vaikla Suprema Academy`st kirjutab Äripäevas kohustuslikust kogumispensionist. Seaduse järgi peab iga 18aastane noor liituma kogumispensioniga ehk 2+4 süsteemiga, et tagada endale vanaduspõlveks parem äraelamine.

Melvyn Krauss, Stanfordi Ülikooli juures asuva Hooveri instituudi analüütik, kirjutab Äripäevas, et Euroopa võiks kehtestada energeetikatarbimisele kõva maksu. Sellega väheneks ühelt poolt energiatarbimine ning teiselt poolt alaneks naftahind maailmaturul.

Harry Tuul kirjutab Äripäevas, et Läti rahandusministeerium plaanib fikseerida ettevõtlusest saadava tulu maksu ja seda praegusest tunduvalt mad alamal tasemel, mis peaks lihtsustama tulumaksusüsteemi, kuid esialgu mõjutab vaid väikese sissetulekuga inimesi.”Fikseeritud tulumaks lõhnab meie perestroikaaegse tegevuslitsentsi maksu järele. Siis polnud veel äriseadustikku ega FIE mõistet, maksid kohalikule omavalitsusele tegevusloamaksu ja kogu lugu,” ütles ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna.

Äripäev on viimane, kes kutsuks üles rikkuse laialijagamisele. Kuid reedeses lehes kirjeldatud lood sellest, kuidas seltskonnaajakirjades jõukust eksponeerivad kodanikud riigile pisitulu deklareerivad ega kohtuski süüdlaseks jää, nõuavad õigluse jaluleseadmist.

Ralf-Martin Soe ja Kertu Ruus kirjutavad Äripäevas, et Eesti on imepärane riik, kus ajakirjanduses miljoniautode ja luksuslike hobidega uhkeldavad rikkurid saavad näidata oma sissetulekuid tibatillukestena. Ja kohus usub neid.Viimase suvega on kohtule oma äärmises kitsikuses elamise edukalt selgeks teinud nii Lääne-Virumaa suurima ärimehe Oleg Grossi poeg Georg Gross kui ka mõlemad perekonnad Sõnajalad.

Anne Oja kirjutab Äripäevas, et rahvuskangelaseks tõusnud Tõnis Palts ja Toomas Peek osutusid erandlikeks Diveci klientideks, kes pääsesid aastatepikkusest maksuvaidlusest terve nahaga. Tõnis Palts kommenteeris tema ümber tekitatud rahvuskangelase aurat: “Kui oleksite pidanud üle elama need 50 negatiivset artiklit, siis te ühest positiivsest veel lakke ei hüppaks.”