Kadri Jakobsoni Äripäevas ilmunud artiklis räägitakse erinevatest erisoodustustest ning kasutatakse maksustamise või mittemaksustamise kohta õige vastuse leidmiseks maksuspetsialistide abi.

Erisoodustus on sõna, mis mõjub firmajuhile nagu punane rätik härjale. Tahtes töötajaid hea ja paremaga kinni hoida, pakkudes neile lisaks palgale kõikvõimalikke soodustusi, võib riigi nõutav maks tabada ettevõtjat nagu tuline piitsahoop tööhobust. Erisoodustuse maksustamine tekitab küsimusi ja vaidlusi ka nüüd. Maksuspetsialistid pole kõikides pügalates sugugi ühel meelel. Kindlasti on ettevõtjaid, kellele erisoodustus on selge nagu seebivesi. Ent on ka neid, kes ragistavad seadustes ja võtavad appi maksukonsultandid. Juriidilist korrektsust taga ajades ja tähte närides võib jõuda ummikusse, kus tõde võib selgineda alles kohtus. Parkimine Näiteks rahandusministeeriumi töötajad kasutavad Tallinna kesklinnas asuva ministeeriumihoone ees olevat parklat ega pea auto parkimise eest maksma. Ministeeriumist öeldi, et nad üürivad büroopinda Riigi Kinnisvara ASilt, kes pole kehtestanud tasu parkla kasutamise eest. Samas on turuhind selles piirkonnas 1500 krooni kuus. Tingas: See on sama, nagu sa tööle tulles paned mantli ja vihmavarju nagisse. See on kultuuri ja hinnangute küsimus. Kärsna: See on ebaõiglus mitte niivõrd bussiga tööle sõitjate suhtes, kuivõrd erafirmade töötajate suhtes, kes peavad parkimise eest maksma. Need, kes maksumaksja raha eest palka saavad, pargivad tasuta, need, kelle maksudest riigiaparaat elab, peavad maksma! Kindsigo: Tegemist on juhtumiga, kus ühest vastust polegi. Maksuhaldur ei ole selles küsimuses veel ametlikku seisukohta kujundanud. Rein Kilk: Isikliku auto osas jah, v.a kui ettevõttele vajalik töötaja ei oma võimalust tööle sõita ühissõidukiga. Kui ettevõtte autot kasutatakse ettevõtluse tarbeks, miks peaks siis parkimine olema isiklik hüve? Sportimisvõimalused On erisoodustus. Samas kui töötervishoiuarst määrab töötajale näiteks seljavalu puhul massaažikuuri, pole see erisoodustus. Kärsna: Praegu jah, aga arvata võib, et paari aastaga ka siin midagi muutub. Tsiviliseeritud riikides on kombeks tööandjale rohkem lubada ja arvata võib, et ka Eesti liigub sinnapoole. Rein Kilk: Võiks mitte olla erisoodustus. Sporti tegeva töötaja töövõime on oluliselt suurem. Samas on tervisesport iseenesestmõistetavalt üks haiguste ennetamise aluseid ja peaks ühiskonnale igati kasulik olema kas või väiksemate haigekassakulude tõttu. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3820/uud_uudidx_382003.html