Märtsi MaksuMaksjas koroonakriisist

Seekordne ajakirjanumber on pühendatud koroonakriisile, mis lisaks kõigile muudele hädadele annab löögi majandusele, ettevõtjate toimetulekule, maksude laekumisele ja nii edasi.

Koroonakriisi tagajärjel toimus kiirelt kobarmenetlus, täpsemalt läksid lugemisele 2020. aasta lisaeelarve ja COVID-19 tõrjega seonduvate seadusemuudatuste eelnõud. EML juhatuse liige Hiie Marrandi annabki ülevaate maksundust ja ettevõtlust puudutavatest plaanitavatest muudatustest. Kuna tegu on kiireloomuliste eelnõudega, sestap ei maksa materjalide juurest otsida mõjuanalüüse ega muud, mis hea seadusloomega harilikult kaasas käib. Siiski tuleb nõustuda, et antud olukorras on tehtud parim, mis võimalik.

Lisaks annab Marrandi ülevaate riigipoolsest toetuspaketist Eesti tööinimestele ja majandusele summas vähemalt 2 miljardi eurot. Riigi vahendid on plaanis ettevõtlusse suunata KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, ning pakett sisaldab ka töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi, võimaldades maksuvõla ajatamist 18 kuuks, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ka ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.

EML juhatuse liige Martin Huberg heidab pilgu töösuhetele praegusel keerulisel ajal. Mis juhtus, kui kellelgi soovitati 14 päeva kodus püsida või muudeti see riikliku sunniraha ähvardusel kohustuslikuks? Mida teha, kui tööandjatel ei ole töötajatele tööd pakkuda, kuid palk tuleb säilitada? Milline on võimalus töötasu vähendamiseks? Lisaks käsitleb ta töötukassa meetmeid kriisi üleelamiseks.

EML juhatuse liige Lasse Lehis toob hüvitiste puhul välja erisused, millega peaksid arvestama need, kes ei tööta töölepingu, vaid hoopis mõne muu lepingu alusel. Juttu tuleb ametnikest, juhatuse ja nõukogu liikmetest, FIE-dest, võlaõigusliku lepingu alusel töötavatest inimestest.

ATTELA advokaadibüroo jurist Rutt Grünberg kirjutab lepingu täitmata jätmise võimalusest eriolukorras. Kuigi üksikisikud ei saanud pandeemia teket ega sellega seonduvat eriolukorra väljakuulutamist ja meetmete rakendamist kuidagi ära hoida ega vältida, ei ole pandeemia ega eriolukord iga lepingu puhul vääramatuks jõuks, mis vabastaks lepingu täitmisest. Ka tuleb silmas pidada, et pandeemia ja eriolukord on erinevad asjaolud, ning olukorras, kus pandeemia ei ole käsitletav vääramatu jõuna, võib eriolukord selleks olla, ja vastupidi.