Käesolev ajakirjanumber on pühendatud koroonakriisile. Iga viiruse kulgu mõjutavad ka patsiendi kaasuvad haigused, ravil on tihtipeale kõrvaltoimed, seekord on sama toimumas ühiskondlikul tasandil. Koroona ei mõjuta mitte lihtsalt inimeste füüsilist tervist, selle kõrvalnähuks on põnts majandusele, ettevõtjate toimetulekule, maksude laekumisele ja nii edasi.
12. märtsil kuulutas valitsus välja eriolukorra.[1] See toimus esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Kuna sündmused eskaleeruvad kiirelt, otsustas valitsus juba nädal hiljem, 19. märtsil toetada eriolukorras Eesti tööinimesi ja majandust vähemalt 2 miljardi euroga.[2]
Riigi vahendid on plaanis ettevõtlusse suunata KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. 19. märtsi pakett sisaldab ka töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi, võimaldades maksuvõla ajatamist 18 kuuks, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ka ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist. See artikkel on valminud 2020. aasta märtsikuu lõpu seisuga ja keskendub KredExi ning MES kaudu ettevõtjatele pakutavatele meetmetele.
KredExi abimeetmed
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on selgitanud, et esimeses järjekorras soovitavad nad ettevõtjatel asju ajada oma kodupankadega, kes on juba avaldanud soovi ja valmisolekut raskel ajal oma klientidele vastu tulla, pakkudes maksepuhkust või lepingutingimuste leevendust. Kui aga ettevõtja enam oma kodupangalt abi ei saa, on võimalik taotleda KredExi otselaenu. Meetmeid on praeguseks kaks: käendused (2) ja laenud (2).
Leevendav käendus[3]
Juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks pakutakse laenukäendust summas 1 miljard eurot (käenduste realiseerimise ülemmäär 600 miljonit eurot) järgmistel tingimustel:
1) kui pank leevendab KredExi poolt tagamata, olemasoleva pangalaenu tagasimaksegraafikut, annab KredEx laenule oma käenduse;
2) maksimaalne käendussumma on 5 miljonit eurot ettevõtja kohta;
3) võimaluse korral taastatakse fikseeritud käendus või tõstetakse käendusmäära suuremaks kui 80% tagatavast kohustusest.
Kuigi meetme nimi on laenukäendus, käendab KredEx selle raames ka laenulimiiti, arvelduskrediiti ning liisingut.
Laenukäendus uute laenude väljastamiseks[4]
Kui pank leevendab KredExi poolt tagamata, olemasoleva pangalaenu tagasimaksegraafikut või on valmis väljastama ettevõttele uut laenu, annab KredEx sellele oma käenduse. Teenuse kasutamiseks tuleb huvilistel pöörduda oma kodupanka. Kuigi ka see abinõu kannab laenukäenduse nime, käendab KredEx selle raames laenudele lisaks ka laenulimiiti, arvelduskrediiti ning liisingut.
Erakorralised otselaenud: käibelaen ja investeerimislaen[5]
Käibelaenu antakse summas 500 miljonit eurot, järgmistel tingimustel:
1) KredEx annab ettevõttele käibelaenu koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks;
2) maksimaalne laenusumma on 5 miljonit eurot ettevõtja kohta;
3) intress on ca 4% aastas.
Investeerimislaenu saab kuni 50 miljonit eurot, järgmistel tingimustel:
1) KredEx annab ettevõtjale investeerimislaenu, et ära kasutada nii koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kui ka teisi uusi ärivõimalusi;
2) maksimaalne laenusumma on 5 miljonit eurot ettevõtja kohta;
3) intress on ca 4% aastas.
KredExi otselaenud on mõeldud olukorraks, kui pangad ettevõtjaid enam ei finantseeri. Siis annab KredEx nõuetele vastavale ettevõtjale erakorralist otselaenu.
Problemaatilised laenutingimused
Laenu tingimused on avaldatud KredExi kodulehel.[6] Laenutaotlusi hakatakse vastu võtma alates 3. aprillist, aga juba on avaldatud arvamust, et tingimused on väike- ja mikroettevõtjate jaoks liiga karmid. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsatsioon EVEA näiteks tegi 31. märtsil terve rea ettepanekuid, mille aktsepteerimisel võiks olla lootust, et reaalsuses saab see meede jõuda kõige väiksemate ettevõtjateni (FIE-d ja mikroettevõtted), kelle osakaal on 94% Eestis tegutsevate ettevõtete koguarvust.[7] Hetkel on laenusaamise tingimused üsna karmid piiravate kvalifitseerumiskriteeriumite, meetmele tehtavate välistuste ja laenu taotlemise keerukuse tõttu.
Näiteks nõutakse, et laenu taotlev ettevõtja oleks oma finantsprognooside kohaselt pikas perspektiivis jätkusuutlik ning maksejõuline. Taotlusele tuleb lisada ka kolme täisaasta finantsprognoos. Seega tuleb KredExile tõestada oma jätkusuutlikkust kolme aasta perspektiivis.
Pole kahtlust, et kõik raskustesse sattunud ettevõtjad sooviksid kriisi võimalikult kiiresti ületada ja pikas perspektiivis kestma jääda, kuid praegusel ebaselgel ajal tekitab küsitavusi, kuivõrd põhjendatud on pikaajaliste finantsprognooside nõue nii laenutaotluse ühe kohustusliku elemendina kui ka selle arvestamine laenuandmise otsustamisel.
Prognoos eeldab mingeid kindlatel alustel põhinevaid hüpoteese, hetkel on aga kogu maailmamajandus uudses olukorras, kus turumajanduse normaalne toimimine on paljudes sektorites häiritud. Väga keeruline on veenvaid hüpoteese aluseks võtta, et prognoosida tulevikku ette kolme järgneva täisaasta kohta. EVEA hinnangul on see nõue kriisimeetme paketis põhjendamatu ning liigselt koormav, mistõttu tehti ettepanek pikaajaliste finantsprognooside küsimisest loobuda.
EVEA avaldas arvamust, et KredExi erakorralised tugimeetmed suisa narritavad väikeettevõtjat, kes vajaks pigem mikrokrediiti ja tagastamatut abi püsikulude katmiseks.[8] Kredexi juhtkond ning ka ministeeriumi esindaja kinnitasid, et nad on EVEA tagasiside eest tänulikud ning seni välja pakutud Kredexi meetmed on vaid algus ja kindlasti ei ole need lõplikud.
MKM asekantsler Viljar Lubi kinnitusel olid nad valmis selleks, et mitte kõik ettevõtted ei ole nende meetmetega 100% rahul. „Üks põhjus on iga ettevõtte omapära ja olukorrast tulenevad erisused. Teine põhjus on kriisi enda kulgemine — mida pikemaks see venib, seda raskemaks läheb ettevõtete olukord,” lausus Lubi. Samas rõhutas ta, et töö Kredexi meetmetega käib edasi ning tegemist ei olnud lõpliku paketiga.[9]
Teeb rõõmu, et välja on käidud lubadus abinõusid vastavalt ettevõtjate tagasisidele kohendada ja täiendada. Ministeerium koondab jooksvalt kokku ettevõtjate ettepanekud, analüüsib neid, rakendab täpsustusi, et ettevõtjaid keerulises olukorras võimalikult suures mahus toetada.[10]
MES meetmed
Valituse 19. märtsi otsuses on MES meetmete kohta selgitatud vaid seda, et maaettevõtted saavad pöörduda Maaelu Edendamise Sihtasutuse poole käenduse (kuni 50 miljonit eurot), käibelaenu (kuni 100 miljonit eurot) või maakapitali (kuni 50 miljonit eurot) saamiseks.
23.03.2020 MESi pressiteatest[11] selgub, et sihtasutus hakkab pakkuma kriisimeetmeid põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele (nt toitlustus, majutus). Meetmed käivituvad aprilli teises pooles.
Analoogselt KredExi abinõudega pakutakse soovijatele käendust ja laenu. KredExi tingimus on, et kui ettevõtja kasutab sarnaseid teenuseid Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt, kehtivad piirangud-limiidid ühiselt. See tähendab, et mõlemalt asutuselt paralleelselt abi taotleda ei saa. Samuti on KredExi välistustes otsesõnu kirjas, et põllumajandustoodete esmatootmist, kalandust, vesiviljelust ning metsamajandust ei toetata. Selle valdkonna ettevõtjad peaksid esimeses järjekorras pöörduma MESi poole.
Kolmas MESi pakutav abinõu on põllumaa kapitalirendi tehingute finantseerimine (sale and lease-back-tehingud) soodustingimustel. MES juhatuse esimehe Raul Rosenbergi sõnul on põllumeestel tihtipeale vara piisavalt, aga kriisisituatsioonis võivad kauba hinnad (nt piima hind) langeda ja käibevahenditest tuleb puudu. Selle asemel et oma suuri põllulahmakaid välismaistele ettevõtetele odavavõitu hinnaga maha müüa, hakkab MES pakkuma pikaajalist ja soodsa intressiga kapitalirenti. Põllumees saab näiteks oma maa MESile müüa ja kapitalirendi korras pikema perioodi jooksul seda tagasi ostma hakata, saades nii vajalikku käibevahendite lisa.
Kodulehe andmetel on juba olemasolevate MESi meetmete raames ettevõtjate olukorra leevendamiseks samuti terve rida võimalusi. Näiteks käendustasude nõuete edasilükkamine kuni kuue kuu võrra, olemasolevate garantiikohustuste pikendamine, olemasolevate laenukohustuste tagamine laenutingimuste muutmisel ettevõtja jaoks soodsamaks, erinevatest finantsinstrumentidest antud otselaenude maksepuhkuste pakkumine (rahastamislepingute muutmine Maaeluministeeriumiga).
Uute abinõude detailid on väljatöötamisel ning täpsema info selle kohta avaldatakse MESi kodulehel aprillis.
Mida sellest kõigest arvata? Tundub, et riik ei ole kriisi ajal sugugi käed rüpes istuma jäänud, vaid tegutseb usinalt ettevõtjate-maksumaksjate hüvanguks. Teisalt, nagu näha, on kriitikat üksjagu. See on vali ja põhjalik, vaadakem kas või EVEA 31.03.2020 ettepanekuid.
Nii mõneski olukorras ei ole enda teistega võrdlemine hea. Ei maksa aga unustada, et „Naabrist parem“ on päris edukas telesaade… Seepärast ei ole meil võrdlustest nii mõneski olukorras kuhugi pääsu. Kui teile tundub, et riik ei ole kriisiküsimuste lahendamisel nii tasemel, kui olite oodanud,
Kredex
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerim asutas sihtasutuse KredEx 2001. aastal algse nimega Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus. Põhikirja kohaselt on sihtasutuse eesmärk luua kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise abil võimalusi ettevõtluse ning ekspordi arenguks ja elamistingimuste parandamiseks, kui ei ole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt. Sihtasutuse tegevust ja pakutavaid tooteid reguleerib ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (RT I, 29.12.2017, 30). Riigikogu menetluses olevas lisaeelarve majandusmeetmete paketis (169 SE) on kavandatud ka selles seaduses terve rida muudatusi, mis võimaldaksid toetusi suurendada. Näiteks tõstetakse laenude ja käenduste kogumahule seatud ülempiiri 220 miljonilt eurolt 3 miljardile eurole.
MES
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tegevus sai alguse 1993. aastal, kui asutati Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond, mille ülesandeks oli maaettevõtjatele soodustingimustel laenude andmine. 1997. aastal loodi laenude garanteerimiseks Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus. Aastal 2001 ühinesid sihtasutused Maaelu Edendamise Sihtasutuseks. Erinevalt KredExist on MES tavaline riigi asutatud sihtasutus, mille tegevust ei reguleeri eriseadus.
[1] Vt Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“, kättesaadav arvutivõrgus: www.riigiteataja.ee/akt/313032020001.
[2] Vt Vabariigi Valituse 19.03.2020 pressiteadet „Valitsus toetab eriolukorras Eesti tööinimesi ja majandust vähemalt 2 miljardi euroga. Kättesaadav arvutivõrgus: www.kriis.ee/et/uudised/valitsus-toetab-eriolukorras-eesti-tooinimesi-ja-majandust-vahemalt-2-miljardi-euroga.
[3] Vt Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks: www.kredex.ee/et/erakorraline-laenukaendus-olemasolevate-pangalaenude-tagasimaksegraafikute-leevendamiseks.
[4] Vt Erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks: www.kredex.ee/et/erakorraline-laenukaendus-uute-laenude-valjastamiseks.
[5] Vt Erakorraline laen: www.kredex.ee/et/erakorraline-laen.
[6] Vt www.kredex.ee/sites/default/files/2020-03/erakorraline_otselaen.pdf.
[7] Vt EVEA seisukoht KredExi erakorralise laenumeetme osas ja ettepanekud FIE-de ja väikeettevõtete likviidsuse toetamiseks, 31.03.2020. Kättesaadav EVEA kodulehel: https://evea.ee/evea-seisukoht-kredexi-erakorralise-laenumeetme-osas-ja-ettepanekud-fie-de-ja-vaikeettevotete-likviidsuse-toetamiseks/.
[8] Vt EVEA 31.03.2020 pressiteadet: Kredexi erakorralised tugimeetmed narritavad väikeettevõtjat, vaja on ennekõike mikrokrediiti ja tagastamatut abi püsikulude katmiseks. Kättesaadav EVEA kodulehel: https://evea.ee/evea-kredexi-erakorralised-tugimeetmed-narritavad-vaikeettevotjat-vaja-on-ennekoike-mikrokrediiti-ja-tagastamatut-abi-pusikulude-katmiseks/.
[9] Vt Siiri Liiva. Riigi vastus neid narritamises süüdistavatele väikeettevõtjatele: alustasime nendest, kelle mure oli kõige kiireloomulisem. – Delfi Ärileht, 31.03.2020. Kättesaadav arvutivõrgus: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/riigi-vastus-neid-narritamises-suudistavatele-vaikeettevotjatele-alustasime-nendest-kelle-mure-oli-koige-kiireloomulisem?id=89420177.
[10] Ettepanekuid saab esitada nt aadressil covid19@mkm.ee.
[11] Vt MES 23.03.2020 pressiteadet: MES hakkab pakkuma kriisimeetmeid põllumajandus-, toiduainesektorile ning maaettevõtjatele. Kättesaadav MES kodulehel: https://mes.ee/mes-hakkab-pakkuma-kriisimeetmeid-pollumajandus-toiduainesektorile-ning-maaettevotjatele.