See ei ole nali, vaid täiesti tõsine lugu. Vahetult peale naljapäeva andis valitsus neljapäeval, 2. aprillil parlamendile üle 2020. aasta lisaeelarve[1] ja COVID-19 tõrjega seonduvate seadusemuudatuste eelnõud.[2] Tegu on kiireloomuliste eelnõudega, sestap ei maksa materjalide juurest otsida mõjuanalüüse ega muud, mis hea seadusloomega harilikult kaasas käib. Siiski tuleb nõustuda, et antud olukorras on tehtud parim, mis võimalik.

Riigikogugi ei jäänud pikalt kohmitsema — rahanduskomisjon pidas juba samal päeval erakorralise istungi, 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu esimene lugemine suures saalis otsustati teha juba järgmise nädala esimesel tööpäeval. Lisaeelarve eelnõu kannab numbrit 171 SE[3], sellega seotud eelarve tulusid ja kulusid puudutavate muudatuste eelnõu on 169 SE[4] ning teiste valdkondade kiireloomulised muudatused on koondatud eelnõusse numbriga 170 SE.[5] Kõik materjalid on avaldatud Riigikogu kodulehel. Artikkel annab ülevaate maksundust ja ettevõtlust puudutavatest plaanitavatest muudatustest.[6]

Lisaeelarve

Eelnõu numbriga 171 SE on ilma lisamaterjalideta tavainimese jaoks väheinformatiivne. Nagu peaminister ja rahandusminister uudistes selgitasid, on oodata mitmeid maksumuudatusi, aga eelnõu koosneb vaid mõnest paragrahvist, millega muudetakse 2020. aasta riigieelarve seaduses ports numbreid ja antakse eriolukorra vahendite kajastamiseks spetsiaalsed objektikoodid.

Selgitused selle kohta, mis seisab numbrite taga, annab 30-leheküljeline seletuskiri. Eriti ülevaatlik on seletuskirja lisa, kus on igal muudatusel ka nii-öelda hinnasilt juures, mistõttu selle ka ajakirjas ära trükime. Kuidas need maksumuudatused täpsemalt teoks saavad? Nagu ikka — tuleb muuta vastava valdkonna seadust. Selle tarbeks ongi koostatud 169 SE, mis sõnastab üksikute maksuseaduste muudatused ning täpsustab detaile — kui kaua muudatus kehtib. Peaminister Ratas möönis 2. aprilli pressikonverentsil, et Riigikogule jääb väga suur töökoormus, ning avaldas lootust, et Riigikogu võtab seda tõsiselt ja saab hakkama.[7]

Ettevõtlustoetused (KredEx, MES ja EAS)

Ettevõtete toetamiseks pakub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisaeelarves abi sihtasutuse KredEx kaudu. See aitab leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. KredExi paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumidele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme ennetada või pehmendada. KredEx hakkab pakkuma laenukäendust, käibelaenu ja investeerimislaenu.[8] Maaelu toetatakse  Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu laenudega 200 miljoni euro ulatuses. Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu hakatakse eraldi toetama väikeettevõtteid (kapitalisüstid) ning turismisektorit (tagastamatu abi). 

Laevandussektor. Koroonaviiruse leviku tõttu on reisilaevandusettevõtted sattunud kriitilisse olukorda. Hinnanguliselt on laevandusettevõtete käibed langenud üle 80%, riigipiiride sulgemise tõttu on vähenenud kaubavedu ning tavapärane reisijatevedu on samuti lõpetatud. Negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks plaanitakse tähtajaliselt, kuni 31.12.2023 rakendada täiendavaid meetmeid tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamiseks. Rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjatele makstakse kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele välja makstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär) arvutatud tööjõumaksude vahega. Abi saamiseks kvalifitseeruvad hetkel Tallink ning Viking Line. Kiire rakendamise eesmärgil on kavandatud abi jõustada (eeldusel, et eelnevalt on Euroopa Komisjonilt saadud riigiabi luba) 1. juulist 2020. Sel juhul on toetuse suuruseks 3,7 mln eurot 2020. aastal ning 7,7 mln eurot 2021 aastal. Meede on vajalik, sest laevandusettevõtted annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Selle katkemine tooks endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed.

Maksud

Maksu- ja aktsiisialased soodustused vähendavad kulusid ning leevendavad tähtaegu ja intressimäärasid. Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks on kavas langetada kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuse aktsiisimäärasid.

• Diislikütuse aktsiisimäärväheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt ning ootus on, et enamik praegu Lätis-Leedus tankivaid transpordiettevõtjaid selle praktika lõpetab, sest välismaal tankimisel ei ole enam mõtet.
• Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1%.
• Elektrienergia aktsiisimäärväheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele toob see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1% võrra. Lisaks kehtib elektri suurtarbijatele soodustus.

Maksukorralduse seadus, sotsiaalmaksuseadus

Maksu- ja Tolliamet jätab maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata. Lisaks soovitakse anda ettevõtjatele majandusraskustega toimetulekul ka pikemaajalist kindlust, vähendades eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini üldist intressimäära tänaselt 0,06%-lt 0,03%-le ja antakse maksuhaldurile õigus ajatamisel vähendada intressi nullini. Hetkel on maksimaalne võimalik intressi vähendamine 50%. Intressimäära vähendamine puudutab ka maksuhalduri poolt maksumaksja kasuks makstavat intressi.

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise eesmärgiks on toetada tööandjaid maksukoormuse vähendamisega. Muudatused puudutavad sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud nõuet tasuda sotsiaalmaksu iga aktiivselt tegutseva isiku eest vähemalt kuumääralt. Taoline nõue ajutiselt kaotatakse (nõue ei kehti märtsis, aprillis, mais). Erikord kohaldub töö- või teenistuslepingu korral ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale. Võlaõiguslike lepingute korral kuumäära kohustust ei ole, kuid ravikindlustusseaduse muudatuse kohaselt (vt allpool) säilitatakse inimestele ravikindlustuskaitse kehtivus, kui kuumäärale vastavat väljamakset ei ole tehtud.

Samaväärne muudatus tehakse ka füüsilisest isikust ettevõtjate maksureeglites: riik tasub FIE eest esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu ise. Kui FIE jõudis 16. märtsiks juba makse ära teha, siis tagastatakse talle summa ettemaksukontole, mida saab kasutada kas järgmise kvartali makse tasumiseks või rahas välja võtta.

Käibemaksuseadus

Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära plaanitakse vähendada 9 protsendile ehk samale tasemele kui paberväljaannetel. Seega muutub KMS § 15 lõike 2 loetelu. 2. aprillil ühisministeeriumis toimunud pressikonverentsil, mida „Aktuaalne kaamera“ üle kandis, märkis rahandusminister Martin Helme, et see on valitsuse kingitus ajakirjandusele. Plaanis on vähendada ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäära. Kuigi seletuskirja kohaselt on tegu COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku majanduslikku mõju leevandava meetmega, on see seadusemuudatus püsiv.

Tulumaksuseadus

Metsamaterjali võõrandamisel saadud tulust kulude maha arvamise regulatsiooni, mis seni kehtis vaid FIE-dele, laiendatakse ka füüsilistele isikutele. Täiendatakse TuMS paragrahve 32 ja 37. Muudatuse eesmärk on, et kriisi tõttu rahahädasse sattunud metsaomanikud ei peaks maha müüma oma maad, vaid saaksid piirduda raieõiguse või metsamaterjali müügiga.

FIE paragarahvi 32 lisatakse lõige 4¹, mille kohaselt võib ettevõtja talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. Varem oli see määr 2877 eurot nagu ka põllumajandussaaduste müügil.

„Tavaliste“ füüsiliste isikute maksustamist puudutavat paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt võib inimene oma kinnisasjalt kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.

Plaanitav muudatus peaks jõustuma tagasiulatuvalt, 2020. aasta 1. jaanuarist alates.

Kogumispensionide seadus

Sotsiaalmaksu arvelt tehtavad pensionimaksed teise sambasse peatab riik tänavu 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. 2020. aasta oktoobris saavad kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud otsustada, kas loobuda ka omapoolsest sissemaksest. Selleks tuleb oktoobris esitada vastav avaldus. Inimestele, kes otsustavad omapoolseid sissemakseid jätkata, on ette nähtud kompensatsioonimehhanism.

Täpsemalt tähendab KoPS muudatus, et alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) sissemakseid ei tehta. Sel ajal omandavad isikud vastavalt rohkem pensioniõigusi esimeses sambas. Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud, kelle puhul toimub 2020. aasta novembri lõpuni teise samba sissemaksete tegemine tavapärases korras.

2020. aasta oktoobris saavad kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikud otsustada, kas loobuda ka oma palgalt 2% makse tegemisest. Selleks tuleb 2020. aasta oktoobris esitada avaldus pensioniregistri pidajale või kontohalduritele. Isikute puhul, kes teevad avalduse maksete mittetegemiseks, peatub ka 2% makse tasumine 2020. aasta detsembrist. Makseid ei tehta kuni 2021. aasta 31. augustini.

Kui avalduse maksete mittetasumiseks esitab isik, kes on sündinud ajavahemikus 1942–1960, peatuvad temal alates 2020. aasta 1. detsembrist nii kogumispensioni makse 2% kui sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed (4%). Maksed on peatatud kuni 2021. aasta 31. augustini.

Töö-, sotsiaal- ja meditsiinisfäär

Töötamise toetamiseks suunatakse töötukassa kaudu 250,6 miljonit eurot meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku.[9]

Meditsiinisüsteemi abistamiseks eraldatakse haigekassale vahendid selleks, et kompenseerida esimese kolme haiguspäeva kulu. Lisaks saab meditsiinisüsteem haiglate, kiirabi ja teiste erakorraliste kulude katmiseks lisaraha 200 miljonit.

Sotsiaalvaldkonnas võimaldatakse veel Sotsiaalkindlustusameti kaudu lisaeelarvega hariduslike erivajadustega laste vanematele hoolduslehe andmine. Lisaks tehakse töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamise muudatus.

Ravikindlustuse säilimine. Ravikindlustuse seaduse muutmise eesmärgiks on säilitada nende kindlustatute ravikindlustuskaitse, kelle eest eriolukorra ajal sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuse ulatuses ei laeku. Kuna sotsiaalmaksu laekumata jäämine on tõenäoliselt tingitud eriolukorrast (näiteks on tööd tegeva isiku teine lepingupool sattunud majanduslikult raskesse olukorda), siis ei katke ka nende isikute ravikindlustus. Selle muudatuse eesmärk on säilitada eriolukorra tingimustes juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku ja ettevõtlustulu maksu maksja ravikindlustus ning sotsiaalne kindlustunne selle kaudu, et isikutele tagatakse ravikindlustuse säilimine.

2020. aasta lisaeelarve seaduseelnõu 171 SE seletuskirja lisa: kriisileevendusmeetmete nimekiri

Tabel 16. Kriisileevendusmeetmed ja nende mõju valitsussektori eelarvepositsioonile (mln eurot)

Muud abimeetmed

Kohalikud omavalitsused saavad 100 miljonit eurot investeeringuteks ja kulude katteks. Näiteks teede remondiks, kohalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks jms. Lisaks antakse KOV-idele koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks 30 miljonit eurot. Suuremas mahus alustatakse ka elamute korrastamisega KredExi kaudu.

Hariduse ja teaduse valdkonnas antakse COVID-19 seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sh Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori investeeringuteks 4 miljonit eurot. Lisaks toetatakse erakoole, -lasteaedu, huviharidust jm kulude katmisel.

Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on 25 miljonit eurot. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine; ning kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine.

Abipolitseinikest, aga mitte ainult

Riigikogu õiguskomisjonile arutada antud eelnõuga 170 SE muudetakse üle kolmekümne üksikseaduse. See on tõeline kobar, millesse süvenemisel on ainest paljudeks artikliteks, seaduseelnõu seletuskiri ise on juba üle 100 lehekülje pikk. Eelkõige on muudatused tingitud praktikas ilmenenud probleemidest, kus erikorras ei ole ühe või teise toimingu tegemine tavareegleid järgides võimalik. Näiteks ei ole võimalik pikendada eriolukorra ajal kehtivuse lõpetanud dokumente, sooritada eksameid, pidada tähtsaid koosolekuid jne.

Noppisin välja pankrotiseaduse muudatuse, mis MaksuMaksja lugejaid võib lähemalt puudutada. Pankrotiseaduse muutmisega soovitakse peatada eriolukorra ja sellele järgneva kahe kuu pikkuse perioodi jooksul võlgniku pankrotiavalduste esitamise kohustuse ja kehtestada võlausaldajatele pankrotiavalduse esitamise keeld. Muudatus annab ettevõtjatele võimaluse oma majandustegevust kohandada ning lisaaega kasutamaks ka riigi pakutavaid abimeetmeid, eesmärgiga hoida ära massiline pankrotiavalduste esitamine.

Näiteks väikeettevõtjal, kes on seoses eriolukorra kehtestamisega kaotanud kliendid ja sellest tulenevalt sattunud makseraskustesse, võib olla erinevaid võimalusi oma tegevuse ümber korraldamiseks, muu hulgas luues võimalused või suurendades teenuste ja toodete pakkumist internetis. Lisaks on tõenäosus, et pärast eriolukorra lõppemist, kui inimesed hakkavad taas sotsiaalses elus osalema, ettevõtja majanduslik olukord tasapisi paraneb ning tegevust on võimalik jätkata. Selleks et juhatusel oleks võimalik oma tegevuse osas otsuseid teha, on tal vaja hingamisruumi ja tavapärasest enam aega. Sarnaseid meetmeid on juba rakendanud mitmed teised riigid, nende seas nt Saksamaa, Hispaania, Šveits, Austraalia, Sloveenia.

Ülejäänud kolmkümmend seadust mainin lühidalt. Muudetavad seadused on eelnõusse reastatud tähestiku järjekorras, seega ei maksa loetelust teha mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi ühe või teise muudatuse tähtsuse või mõjude ulatuse kohta.

Abipolitseiniku seadust muudetakse, et anda abipolitseinikule rohkem õigusi korrakaitsealases tegevuses.

Autoveoseaduse, kemikaaliseaduse, liiklusseaduse, lõhkematerjaliseaduse, meresõiduohutuse seaduse ning raudteeseaduse muutmise vajadus on tekkinud eriolukorra tõttu, mil tavapärasel viisil ja tempos ei ole võimalik teostada erinevate juhtimisõigust tõendavate dokumentide andmise aluseks vajalikku tervisekontrolli. Tervisetõendi aegumise tõttu peatub aga omakorda isiku juhtimisõigus. Samuti on eriolukorrast tingituna häiritud erinevate lubade ja dokumentide andmise ning kehtivuse eelduseks olevate koolituste korraldamine ja läbimine.

Seetõttu on vajadus teha lubade ja dokumentide andmise ning kehtimise eeldustest ajutisi erandeid. Eelnõuga kehtestatakse erandid järgmiste lubade või dokumentide osas:

1) mootorsõiduki ja trammi juhtimisõigust tõendav dokument;

2) esmane juhiluba;

3) kutselise autojuhi pädevust tõendav dokument;

4) ohtliku kauba veoga tegeleva ettevõtja ohutusnõuniku pädevustunnistus;

5) lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku kutsetunnistus;

6) väikelaevajuhi tunnistus;

7) raudteetöötaja tervisenõuete täitmist tõendav dokument;

8) raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutava töötaja, vedurijuhiabi ning eriveeremi juhi kutse.

Elektroonilise side seaduse muutmise eesmärgiks on laiendada isikute ringi, kelle asukohaandmeid võib sideettevõtja töödelda eesmärgiga teavitada neid nende elu ja tervist ohustavast sündmusest ning edastada pädevate asutuste juhiseid edasiseks tegutsemiseks.

Täiendatakse erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust ja korrakaitseseadust. Muudatuse eesmärk on täiendada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise regulatsioone läbivalt kõigis neis kolmes seaduses ja täiendada kaasamisel ette nähtud erimeetmete kohaldamise õiguseid. Hädaolukorra seaduses nähakse ette ka volitus töödelda isikuandmeid selleks, et kohaldada eriolukorra meetmeid ja haldussunnivahendeid ning sooritada eriolukorras vajalikke toiminguid.

Kaitseliidu seaduse muudatusega välditakse võimalust, et Kaitseliidu liikme relva kandmise õigus lõpetatakse eriolukorra piirangutest tulenevalt.

Muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, võimaldamaks kohaliku omavalitsuse üksustel suurendada netovõlakoormust aastatel 2020 ja 2021, sest koroonaviiruse levikuga seoses prognoositakse ka maksulaekumiste (nt tulumaks) langust, mistõttu vähenevad paratamatult laekumised kohaliku omavalitsuse üksustele.

Süüteomenetlust reguleerivad seadustikud (eeskätt kriminaalmenetluse seadustik ja väärteomenetluse seadustik) ei sätesta menetluserisusi eriolukorra tarbeks. Eelnõuga kavandatakse kriminaal- ja väärteomenetluse seadustiku ning vangistusseaduse muutmist selliselt, et see võimaldaks vähendada menetlustoimingute tegemisel isikutevahelist füüsilist kontakti.

Looduskaitseseaduse muudatuse kohaselt võib Keskkonnaamet eriolukorra ajal, kui tavapäraseid saatmise võimalusi ei ole otstarbekas või ei saa kasutada, looduskaitseseaduses nimetatud teate, dokumendi või otsuse saata adressaatidele lihtkirjaga.

Selleks et tagada maamõõdutööde järjepidevus, täiendatakse maakatastriseadust nii, et kui maakorraldustööde tegevuslitsentsi kehtivusaeg peaks eriolukorra ajal lõppema, siis see kehtib edasi kuni kuus kuud.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatusega luuakse tööandjatele võimalus võtta eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vajadusel tööle ka inimesi, kellel tervisetõendeid ei ole. Samuti saavad edasi töötada inimesed, kelle tervisetõendi kehtivusaeg eriolukorra ajal läbi saab.

Ohvriabi seaduses laiendatakse isikute ringi, kellele eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib pakkuda nõustamisteenust.

Perehüvitiste seaduse muudatusega peaks peagi olema võimalik vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe välja maksta niipea, kui laps on sündinud ja emale on tema eest määratud vanemahüvitis (ilma senise mitmekuuse viivituseta).

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusest ei ole samuti pääsu. Ei ole teada, kaua eriolukord kestab, seega on mõistlik anda nii põhikooli lõpueksamite kui riigieksamite korraldust puudutavad küsimused otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Olenevalt eriolukorra kestusest võib olla vajalik riigieksamite toimumine edasi lükata või juhul, kui eriolukorra kestus on esialgsest oluliselt pikem, näha ette võimalus nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetamiseks ilma lõpueksamiteta.

Ravimiseaduse muutmisega antakse Ravimiametile õigus hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ajutiselt piirata ravimite väljastamist.

Relvaseaduse muudatusega sätestatakse kollektsioneerimisloa kehtivuse erisus eriolukorras.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusesse lisatakse täiendav alus juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsuse tegemise tähtaja pikendamiseks.

Tagatisfondi seadusesse tehakse muudatus, millega võimaldatakse Tagatisfondi nõukogu koosolekuid pidada elektroonilisel teel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muudatuste kohaselt peatub kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja kulgemine ajavahemikul, mis algab koroonaviirusest tingitud eriolukorra väljakuulutamisel ja lõpeb kahe kuu möödumisel eriolukorra lõppemisest.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatustega antakse töötukassale kaalutlusõigus loobuda toetuste tagasinõudmisest, kui toetuse tagasinõudmise tingivad eriolukorrast tulenevad majanduslikud raskused.

Veeseaduse muudatusega võib Keskkonnaamet eriolukorra ajal muuta vee erikasutust reguleerivate lubade nõudeid senisest lihtsamalt.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust täiendatakse eriolukorras välismaalasele kaitse andmise ja välismaalase kinnipidamise menetlust puudutavate sätetega.

Välismaalaste seadust täpsustatakse (õigusselguse eesmärgil), et siseminister või tema volitusel PPA peadirektor võib häda- ja eriolukorras seadustada haldusaktiga nende välismaalaste Eestis viibimise, kelle naasmine päritoluriiki on takistatud.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt võib haldusorgan teha lahkumisettekirjutuse (ja sellega koos sissesõidukeelu kohaldamise otsuse) koos vastava otsusega, millega kaob välismaalasel Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Ei maksa lootagi, et neisse eelnõudesse töö käigus muudatusi ei tule. Ikka tuleb. Ja arvatavasti ei tee ka opositsioon menetlust Riigikogus liiga lihtsaks. Hoiame teid järgnevaga kursis, püsige MaksuMaksja lainel!

[1] Vt Vabariigi Valitsuse 02.04.2020 pressiteadet „Valitsus andis Riigikogule üle majandust toetava lisaeelarve eelnõu“, kättesaadav valitsuse kodulehel: www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-andis-riigikogule-ule-majandust-toetava-lisaeelarve-eelnou.

[2] Vt Vabariigi Valitsuse 02.04.2020 pressiteadet „Valitsus kiitis heaks COVID-19 tõrjega seonduvad seaduse eelnõud“, kättesaadav valitsuse kodulehel: www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-covid-19-torjega-seonduvad-seaduse-eelnoud.

[3] 2020. aasta riigi lisaeelarve seadus 171 SE, kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9eb928f5-d085-4104-a317-ad9d767727dd/2020.%20aasta%20riigi%20lisaeelarve%20seadus.

[4] Vt Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) 169 SE, kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cad9e912-b0d8-428d-be1f-b14e22ed5ecd/Riigi%202020.%20aasta%20lisaeelarve%20seadusega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(COVID-19%20haigust%20p%C3%B5hjustava%20koroonaviiruse%20levikuga%20seotud%20meetmed).

[5] Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) 170 SE, kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-f173221748b4/Abipolitseiniku%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(COVID-19%20haigust%20p%C3%B5hjustava%20viiruse%20SARS-Cov-2%20levikuga%20seotud%20meetmed).

[6] Artikli koostamisel on kasutatud eelnõude materjale, sh seletuskirju.

[7] „Aktuaalne kaamera“ 02.04.2020, järelvaadatav ERR.ee kodulehel: https://etv.err.ee/1068629/aktuaalne-kaamera.

[8] Vt Hiie Marrandi. Koroonakriis: KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse majandusmeetmed. Lk 26-28.

[9] Vt Martin Huberg. Töötukassa meetmed ja majanduslangus Lk 33-38.