Rahandusminister Martin Helme sõnul peavad pangad edaspidi senisest rohkem põhjendama, kui nad ei soovi inimestele ja ettevõtetele kontosid avada või need sulgevad.

„Rahapesu vastase võitluse taustal oleme jõudnud kahjuks olukorda, kus meil on muutunud massiliseks kontode mitteavamine, sulgemine ja ülekannete mittetegemine — see on juba hakanud takistama Eesti ärikeskkonda ja tuleb kiiremas korras lahendada,“ sõnas rahandusminister.

„Kavandatavad muudatused peaksid olukorda parandama ja motiveerima panku põhjalikult kaaluma, kas ja miks ei ole mõistlik kontot avada või kas ikkagi tuleks olemasolev konto sulgeda,“ sõnas Helme.

Muudatuste jõustudes peab pank nii eraisikuid kui ettevõtteid teavitama vastavatest põhjustest, miks kontot ei soovitud avada või miks senine kliendisuhe lõpetati, välja arvatud rahapesu kahtluse korral. Sellisel juhul ei tohi pank oma otsust põhjendada.

Juhul kui pank ei ole konto avamisest keeldumist või selle sulgemist põhjendanud, on nii eraisikul kui ettevõttel õigus pöörduda kohtusse. Kohus saab üksnes kontrollida panga õigust kontot sulgeda või mitte avada, kuid ei saa kohustada panka kontot avama, vaid põhjendatud nõude korral mõista välja kahju.

Rahandusministri ettepanekul menetletakse krediidiasutuste seaduse muudatusi Riigikogu menetluses oleva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse raames.

Rahandusministeerium on edaspidi kavandamas ka regulatsiooni, millega soovitakse tõhustada finantsteenustega seotud vaidluste pidamist kohtuväliselt.

See võib tähendada eraldiseisva organi (finantsombudsman) loomist või üksuse loomist mõne juba olemasoleva riikliku institutsiooni juurde, kuhu saaksid pöörduda nii eraisikud kui ettevõtted oma õiguste kaitseks seoses finantsteenustega. See peaks vähendama kohtusse pöördumise vajadust.