TSD Lisa 7

Kas äriühingu asutamise ja osakapitali sissemakse kuul tuleb täita maksudeklaratsioon TSD lisa 7?

Jah, nii see on. Tegemist on äriühingu omakapitali tehtava sissemaksega, mille õigeaegne deklareerimine võimaldab hiljem teha osanikele maksuvabasid väljamakseid. Äriühingu omakapitali tehtud sissemaksed deklareeritakse sissemakse tegemise kuu TSD lisa 7 osas Ia (kood 7030). Selline deklareerimiskohustus on tulumaksuseaduses (§ 54 lg 2) alates 01.01.2015. Üksikasjalik juhend, kuidas sissemakset deklareerida, on avaldatud MTA kodulehel.[1]

Riigipühal töötamine ja lähetus

Kas ja kuidas peab arvestama töötajale tasu 23.-25. veebruari eest? Töötaja on tööl fikseeritud kuupalgaga, tööaeg esmaspäevast reedeni. Veebruaris oli töötaja lähetuses 23.-25.02.2020. Kas 23.02 eest tuleb töötajale arvestada töötasu? Lähetus algas puhkepäeval. Kas 24.02 eest tuleb töötajale arvestada topelttöötasu, sest see kuupäev on riigipüha?

Täpsem vastus sõltub poolte kokkuleppest. Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lg 1 kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale reeglina vaba aja andmisega. Riigipühadel on tavaliselt vaba päev ja tööd ei tehta. Kui aga on vaja lähetuses käia, siis on loogiline, et töö ei jää tegemata, töötajale tuleb erandolukorras töötamisega kaasnev ebamugavus hüvitada.

TLS § 45 lg 2 kohaselt peab tööandja maksma riigipühal töötamise eest kahekordset töötasu. Samas võimaldab seadus pooltel kokku leppida ka hüvitamise tasulise vaba ajaga. See tähendab, et töötaja kuupalk (põhipalk) jääb samaks ning seejärel võimaldatakse talle tavapärasest tööajast vaba aeg, mis tasustatakse.

Näiteks, kui veebruaris oli vaja töötada nii 23. ja 24. kuupäeval, siis saab anda töötajale kaks vaba tööpäeva märtsikuus. Kui lepitakse kokku hüvitamine rahas, siis tuleb 23.02 (mis on pühapäev) eest maksta 1,5-kordne tasu ja 24.02 eest kahekordne tasu.

Kinnisvaratehing ja maksuriskid

Osaühing (ei ole käibemaksukohuslane ega ole ka kunagi olnud) on soetanud kinnisvara (elumaja) üle 20 aasta tagasi ja soovib nüüd seda maja müüa (potentsiaalne hind üle 70 000 euro). OÜ ainuosanik on majja sisse kirjutatud ja kasutab seda elukohana (maksab üüri). Kas maja saab müüa käibemaksuta ja kas mingeid maksunõudeid või -kohustusi ei kaasne ka edaspidi?

Kohustuslikus korras tuleb käibemaksuga müüa uusehitis enne esmast kasutuselevõttu (nt uus korter, värskelt valminud elamu) ning hoonestamata maatüki puhul on kohustus käibemaksuga maksustada ehitamiseks mõeldud maatüki müük (nt krunt). Vt täpsemalt KMS § 16 lg 2 p 3. Ehitusmaa definitsiooni leiate KMS § 2 lõikest 3.

Küsimuse järgi eeldan (20 aastat vana elamu müük), et tegu ei ole olukorraga, mis käibemaksuga maksustamist nõuaks. Seega, hoolimata asjaolust, et müügihind on üle 70 000 euro, ei kaasne selle tehinguga ei käibemaksukohustuslasena registreerimist ega käibemaksu maksmist.

Kui ainuosanik ei ole majas elanud tasuta, siis on ka tulumaksu- ja erisoodustuse (kui ainuosanik on juhatuse liige) risk maandatud. Kinnisvaratehingute maksustamine võib olla üsna komplitseeritud —kui tehingu asjaolud on teistsugused või ilmnevad uued faktid, võib ka vastus muutuda.

Välismaa eraisikult ostetud toote maksustamine

Kuidas korrektselt vormistada ja maksustada Venemaa eraisikult ostetud tort (maksumus 500 eurot)? Toode valmib Venemaal ja tarbitakse samuti seal ettevõtte üritusel. Eraisikuga tehakse ostu-müügileping (täites raamatupidamise seaduse § 7 toodud algdokumendi nõuded), toote maksumus kajastatakse erisoodustuste ja vastuvõtukuluna. Aga kas selle eraisiku jaoks tuleks võtta mitteresidendi kood ning deklareerida Eestis tulumaks? Kui jah, siis millisel real?

Kui tordi söövad ära oma töötajad, siis tuleb selle hind maksustada erisoodustusena (TuMS § 48). Kui see on klientidele või äripartneritele mõeldud, siis maksustatakse vastuvõtukuluna (TuMS § 49). Erisoodustuse ja vastuvõtukulu maksukoormus on erinev ja need deklareeritakse erinevatel TSD lisadel. Kui üritus oli mõeldud nii oma töötajatele kui ka ettevõtte külalistele, äripartneritele, on mõistlik tordi maksumus vastava proportsiooni alusel jagada.

Mitteresidendist füüsilisele isikule kauba eest makstavat tasu Eestis ei maksustata. Inimene peab selle ise oma koduriigis tuludeklaratsioonil deklareerima ja vajadusel tulumaksu tasuma. Sama kehtib ka Eesti residendist füüsilise isiku kohta.

Kui tort valmistati tellimustööna, siis on tegemist võlaõigusliku lepingu alusel makstud teenutasuga, aga kuna töö tegemise koht ei olnud eelduslikult Eestis, siis TuMS § 29 lg 1 kohaselt seda tasu mitteresidendi tuluna maksustada Eestis ei saa. See tähendab, et maksate inimesele kokkulepitud tasu (brutotasu), mingisugust maksude arvestust ega kinnipidamist ei toimu, samuti ei pea seda tehingut kusagil deklareeima. Mitteresident deklareerib oma tulud koduriigis ise.

[1] www.emta.ee/sites/default/files/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksudeklaratsioonid/tsd-esd-ja-toendid/2019/tsd_lisa_7_taitmise_kord_2019.pdf.