Rubriik: Rahandusministeerium

Veebruari lõpuks oli Maksu- ja Tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 10,7 miljardit krooni, mis on 17,4 protsenti eelarves planeeritust. Veebruaris laekus maksutulu 3,8 miljardit krooni.

Rahandusministeerium lükkab ümber tänase Eesti Päevalehe esikaane pealkirja ning kinnitab, et täiendavat kütuseaktsiisi tõusu või erimärgistusega kütuse soodustuse kaotamist ei plaanita.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 11 kuuga riigieelarvesse tulusid 76,7 miljardit krooni ehk 90,2 protsenti kehtivas eelarves planeeritust. Kulusid tehti 11 kuuga 78 miljardit krooni, mis on 85,4 protsenti planeeritust. Välistoetuseid arvesse võtmata on riigieelarve olnud kassalises ülejäägis viimased viis kuud. Valitsussektor oli oktoobris tekkepõhises ülejäägis teist kuud järjest. Nende kahe trendi jätkumist on oodata aasta lõpuni ja see on ka eelduseks Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmiseks.

Mai lõpuks oli maksu- ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid tasutud 24 miljardit krooni ehk 36,2 protsenti kehtivas eelarves kavandatust. Mais tasuti makse 5,2 miljardit krooni. Eelmise aasta viie esimese kuuga laekus riigieelarvesse 27,1 miljardit krooni ehk 36,8 protsenti eelarves planeeritud maksutuludest.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse 25,4 miljardit krooni ehk 28,8 protsenti eelarves planeeritust. Kulusid tehti esimesel neljal kuul eelarvest 28,5 miljardi krooni ulatuses, mis on 30,4 protsenti planeeritust. Võrreldes möödunud aasta aprilli lõpu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 7,7 protsenti vähem. Riskid olukorra halvenemise osas käesoleval aastal on siiski suurenemas, mistõttu tulude laekumine hakkab eelarves planeeritust maha jääma.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile riigihangete seaduse eelnõu, mis pakub ennekõike lahendusi majandusolukorrast tingitud muredele. Eelnõuga muudetakse hankeprotsessist kõrvaldamise aluseid ja täpsustatakse pakkumuse tagatise tagastamise korda, teise hankija ja isiku volitamise võimalusi ning väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse tingimusi.

Rahandusministeeriumi esialgsete andmete kohaselt laekus 2008. aastal riigieelarvesse 84,9 miljardit krooni ehk 94,1% eelarves kavandatust. Riigieelarve kulusid tehti 90,1 miljardi krooni ehk 94,4% ulatuses eelarves planeeritust.

<!– /* Font Definitions */ @font-face {font-family:Verdana; panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;} /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:””; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:”Times New Roman”; mso-fareast-font-family:”Times New Roman”;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} –>1. jaanuarist 2009 jõustuvad mitmed maksumuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui mitmete maksumäärade muutusi.

Rahandusministeeriumi pressiteate kohaselt saatis Vabariigi Valitsus tänasel istungil Riigikogusse käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu Nõukogu käibemaksudirektiivi uued sätted, muudetakse ettevõtte sõiduauto omatarbeks kasutamise ja erisoodustuse arvestuslikku piirmäära ning tõstetakse kolmandatest riikidest EL-i saabuvate reisijate pagasis olevate kaupade impordi maksuvabasid piirnorme. Muudatuste planeeritav jõustumise aeg on 1. jaanuar 2009.

Maksu- ja Tolliameti andmetel laekus maksutulusid 2008. aasta augustis riigieelarvesse 6,1 miljardi krooni ulatuses. Aasta kaheksa esimese kuu kogulaekumine moodustab 46,8 miljardit krooni ehk 63,7 protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud maksutuludest. Möödunud aasta augusti lõpuks oli riigieelarvesse laekunud 43,4 miljardit krooni, mis oli 63,9 protsenti eelarve ja lisaeelarvega planeeritud maksulaekumistest.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja saatis selle riigikogusse. Eelnõus toodud muudatused lihtsustavad maksude maksmise ja tasaarvestamise korda.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile hasartmängumaksu seaduse eelnõu, millega tuuakse välja uued maksustatavad hasartmänguliigid ning tõstetakse ka mõnede hasartmängude maksumäära. Eelnõuga asendatakse maksumärgisüsteem Maksu- ja Tolliameti poolt välja antava otsusega ning mõningaid muudatusi on tehtud hasartmängumaksust laekuvate vahendite jaotuses.

1. jaanuarist 2008 lisandusid kolmekümne viiele senikehtinud topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule veel kolm uut – maksuleping Luksemburgi, Gruusia ning Singapuriga.

Eile toimunud EL rahandusministrite nõukogu kohtumisel (ECOFIN) saavutasid ministrid kokkuleppe käibemaksupaketi osas. Kõige olulisema muudatusena hakatakse 2015. aastast piiriüleseid elektrooniliselt osutatavaid, telekommunikatsiooni ning televisiooni- ja raadioringhäälinguteenuseid maksustama senise teenuse osutaja liikmesriigi asemel tarbimisliikmesriigis.

Rahandusminister Ivari Padar osaleb Brüsselis Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ametlikul kohtumisel, kus peamisteks teemadeks on finantsteenuste valdkonna areng ning maksuküsimused.

Tänasel istungil kiitis valitsus heaks planeeritud tulumaksumuudatused ja tuleva aasta aktsiisitõusud.

Rahandusminister allkirjastas määruse, mis toob kaasa senisest selgemad ja detailsemad reeglid seotud isikute vaheliste tehingute väärtuse määramisse.

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu, millega saab võimalikuks maksuhalduri siduvate eelotsuste tegemine.

Rahandusministeeriumi pressiteate kohaselt allkirjastas Singapuris Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi aastakoosolekul viibiv rahandusminister Aivar Sõerd 18. septembril Eesti Vabariigi ja Singapuri Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise ja maksudest hoidumise vältimise lepingu.

Eelmisel nädalal ilmus Eurostati ja Euroopa Komisjoni koostöös valminud liikmesriikide maksukoormust kajastav kogumik, mille andmetel moodustas Euroopa Liidu riikide maksukoormus 2004. aastal 39,3 protsenti siseriiklikust koguproduktist (SKP). Maksukoormus on võrreldes 2003. aastaga 0,2 protsendi võrra langenud.