Rubriik: Päevaleht

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et Reformierakond ja IRL ei saa sotsiaal­demo­kraatide käitumisest enam aru. Eilne päev, mis järgnes valitsuskabineti kolmapäevasele mammutistungile, ei viinud koalitsiooni üksteisele lähemale, vaid käristas lõhesid aina suuremaks. Kahe suurema valitsuserakonna juhtivad poliitikud möönsid esmakordselt avalikult tekkinud pingete teravust, mis viitab koalitsiooni muutumise võimalusele.

Eesti Päevaleht Online kirjutab, et valitsus eraldas täna Sotsiaalministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile 3,72 miljonit krooni II pensionisamba sissemaksete peatamise kulude katteks. Valitsuse omandireformi reservfondist eraldati sotsiaalministeeriumile 1,44 miljonit ning maksu- ja tolliametile 2,28 miljonit krooni.

Eesti Päevaleht Online kirjutab, et eile hilisööni kestnud valitsuskabineti istungil lepiti kokku eelarve positsiooni parandamises kahe miljardi krooni ulatuses, mis hõlmab nii tulude suurendamist kui ka kulude kokkuhoidu.

Erik Müürsepp kirjutab Eesti Päevalehes, et majandusministeeriumi hinnangul aitab ette­võtlust sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine.

Mirko Ojakivi kirjutab eesti Päevalehes, et Maksu- ja Tolliamet keeldus oma töötajate ametiühingule avalikustamast uurimisosakonna töötajate eelmise aasta palku.

Mait Palts kirjutab Eesti Päevalehes, et inimesel, kes soovib välismaale tööle minna, tasub kindlasti enne tutvuda maksustamise, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse põhimõtetega.

Mikk Salu kirjutab Eesti Päevalehes, et Eesti konkurentsivõime parandamise huvides sotsiaalmaksu alandamine teeks Eesti eksportkaubad odavamaks, käibemaksu tõstmine omakorda importkaubad kallimaks.

Andres Reimer kirjutab Eesti Päevalehes, et valitsus teeb kilplase tööd: ühe käega sunnib maksuametit ümbrikupalkadega võitlema, teise käega aga peletab üksikettevõtjaid töötuks jääma või musta äriga tegelema.

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et päevalehe käsutuses on rahandusminister Ivari Padari poolt valitsuskabineti liikmetele saadetud ettepanekute pakett eelarve olukorra parandamiseks. See kujutab endast rahandusministeeriumi analüüsi, mida Padar lubas vastuseks talle lähetatud peaminister Andrus Ansipi kriitilises kirjas nõutule. Kuid analüüsis pööratakse ikka peatähelepanu rahandusministri eelmisel nädalal välja käidud ja koalitsiooni poolt kiiresti tagasi löödud maksutõusupaketi laiemale lahtiseletamisele.

Mirko Ojakivi kirjutab Eesti Päevalehes, et ametiühingute keskliidu juhatuse eilne otsus mitte nõustuda 1. juulist kehtima hakkavate töötuskindlustushüvitiste vähendamisega sunnib sotsiaalminister Hanno Pevkurit tõstatama töötukassa reservide teema valitsuses.

Urmas Jaagant ja Dannar Leitmaa kirjutavad Eesti Päevalehes, et valesti parkinud välismaalaste tabamiseks peaks pöörduma vastava riigi konsulaati.

Mirko Ojakivi kirjutab eesti Päevalehes, et sotsiaalminister Hanno Pevkur soovib ametiühingutelt ja tööandjatelt heakskiitu plaanile, mille kohaselt saaksid töötuks jäävad inimesed seni plaanitust kümme protsenti väiksema töötuskindlustushüvitise.

Raimo Poom kirjutab tänases Päevalehes sellest, et arengufond avaldas eile ekspertide koostatud „tervikpaketi kriisi ületamiseks ja uuele edule aluse panekuks”. Mitmeleheküljelises riigikogule adresseeritud dokumendis tõdetakse, et Eesti majanduse lükkavad taas käima eelkõige uued investeeringud, mis muudavad siinse vananenud majandusstruktuuri vastavaks maailma uuele majanduskeskkonnale. Investeeringute ligimeelitamiseks peaks riik rakendama paindlikke meetmeid, mille seas on nii ametkondade suurem tugi eksportivatele ettevõtjatele kui ka praegu kehtiva maksusüsteemi uuendamine. Selleks soovitatakse vähendada kõrget tööjõuga seotud maksukulu, nihutades suurema raskuse kaudsete maksude peale. Näiteks nagu OECD-gi, soovitab ka Arengufond kinnisvaramaksu sisseseadmist.

Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand kirjutab tänases Päevelehes sellest, et mak­su­dest rää­ki­mi­ne ei ole enam ta­bu. To­re. Kuid kah­juks ei kõla mak­su­vest­lu­ses su­gu­gi ai­nult rat­sio­naal­sed, vaid ka süga­valt usu­li­sed (mi­da mil­le­gipä­rast po­lii­ti­lis­teks ni­me­ta­tak­se) ar­gu­men­did.

Agnes Ojala kirjutab sellest, et riik kavatseb loobuda osaliselt hariduse maksuvabastusest. Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis et­te val­mis­ta­tud sea­du­seelnõuga jä­taks riik ini­mes­te­le tu­lu­mak­su ta­gas­ta­ma­ta las­teaia­mak­sult ja täis­kas­va­nu­te va­ba­ha­ri­dus­li­ke koo­li­tus­te ku­lu­delt.

Päevalehes kirjutab Mirko Ojakivi, et vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta

Päevalehes on Kärt Anvelti usutlus rahandusmister Ivari Padariga. Eil­se Ees­ti Pan­ga ke­vadp­rog­noo­si ko­ha­selt ula­tub ma­jan­dus­lan­gus sel aas­tal 12 prot­sen­di suu­rusjär­ku ja töö­tu­te arv jõuab pea 100 000 ini­me­se­ni. Prog­noo­si põhist­se­naa­riu­mi jär­gi on va­lit­su­sel märt­si sei­su­ga va­ja ee­lar­ve­ta­sa­kaa­lu 2009. aas­tal kok­ku pa­ran­da­da li­gi­kau­du 8,5 mil­jar­di kroo­ni võrra, et puu­dujääk jääks al­la kol­me prot­sen­di si­se­ma­jan­du­se ko­gu­too­dan­gust.

Mirko Ojakivi kirjutab Päevalehes, et uus töö­le­pin­gu­sea­dus jõuab sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi nõudel pea­gi taas rii­gi­ko­gu et­te ja kui­gi po­lii­ti­kud lu­ba­vad, et si­su­li­si muu­da­tu­si ei teh­ta, on nen­de te­ge­mi­se võima­lus igal ju­hul ole­mas.

Erik Rand kirjutab Eesti Päevalehes, et Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats nentis, et uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel on selles mõned täpsustused tehtud ja see tähendab, et enne kehtima hakkamist peab seadusele uuesti heakskiidu andma ka riigikogu.

Mikk Salu kirjutab tänases Eesti Päevalehes, et II pensionisamba süsteemide ebapopulaarsus tuleneb nende olemusest – raha võetakse praegustest palkadest, et anda see tagasi kunagi tulevikus. Praegused sissetulekud ja heaolu vähenevad tulevase heaolu nimel. Vajadus on praktiline. Töötajate osakaal pensionisaajate seas aina väheneb ja lõputult pole senise süsteemiga võimalik edasi minna. Üleminekuperioodil peab tööealine elanikkond kandma topeltkoormust: maksma praegustele pensionäridele ja säästma samal ajal omaenda tulevikuks.