Rubriik: Päevaleht

Kärt Anvelt kirjutab Päevalehes, et vastu võetud nega­tiivne lisaeelarve toob kaasa kütuse-, toidu- ja teenuste hinna tõusu. Hindade tõusu põhjustavad 55 poolthäälega riigikogus heaks kiidetud lisaeelarvega seotud seadusemuudatused, mis kergitavad käibemaksu ja kütuseaktsiisi. Eelnõu poolt hääletasid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning rohelised. Just viimati nimetatud nõudsid aktsiisi tõusu rohkem, kui alul plaanitud 5%.

Päevalehe juhtkirjas räägitakse sellest, et pea­mi­nis­ter And­rus An­sip ütles vei­di enam kui kuu aja eest rii­gi­ko­gu ees esi­ne­des, et ta ei näe prae­gu va­ja­dust pöö­ra­ta meie mak­su- või ma­jan­dussüsteem pea pea­le. Kas käi­be­mak­su tõst­mi­ne 18 prot­sen­dilt 20 prot­sen­di­le on mak­susüstee­mi pea pea­le pöö­ra­mi­ne või mit­te, sel­le üle võib mui­du­gi vaiel­da, aga igal ju­hul on see vä­ga ra­di­kaal­ne samm.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent Viktor Trasberg kirjutab Päevalehes, et Eesti valitsussektori maksutulude struktuur on sarnane uute ja suhteliselt vaesemate Euroopa Liidu liikmesmaade omaga.

Mikk Salu intervjueerib tänase Päevalehe Ärilehes vastset rahandusministrit Jürgen Ligi. Rahandusminister Jürgen Ligi ei usu kriisi ajal antud vekslitesse praeguseid raskusi hiljem kompenseerida ning pensionisamba külmutamine heastada.

Väikeettevõtte finantsjuht Kristiina Kitsik kirjutab Päevalehe arvamusrubriigis, et nii nagu ei ole kellelegi uudis, et eestlaste käekäik sõltub otseselt ülemaailmsest majandusolukorrast, ei ole ilmselt enam ühelegi firmajuhile uudis, et ettevõtlusega tegelemine on praegu nagu viibimine paadis, mis põleb kahest otsast.

Tänase Päevalehe juhtkirjas on juttu sellest, et 1. juulil tõusevad Eestis mitmed maksud. Vastavat seadust polnud riigikogu eilseks veel vastu jõudnud võtta, aga küllap neljapäeval võtab. Üldiselt ei tohiks eesseisev maksutõus kellelegi üllatuseks tulla, sest sinnapoole on asi kogu aeg triivinud. Suures osas on see, kas tõsta makse või kärpida kulusid, maitse ja isiklike huvide asi – heameeleüminat ei kuuleks kummagi plaani kohta.

Päevaleht Online kirjutab, et täna Riigikogus teisel lugemisel olnud lisaeelarvega seonduvate seaduste arutamine võttis tunde ning kulges opositsiooni küsimustetulva rütmis.

Villu Zirnask kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel, et juu­ni al­gu­ses jõus­tu­nud tei­se sam­ba mak­se­te kat­kes­tu­se­ga ei ole me­lu pen­sio­ni­sam­mas­te ümber kau­gelt­ki lõppe­nud.

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud on valmis rohelistega kauba tegemiseks suurendama tuleva aasta algusest viis kuni kolmkümmend protsenti keskkonnatasusid, mis lihtsale inimesele tähendab senisest kopsakamaid kütte-, prügi- ja veearveid.

Tänase Päevalehe Ärilehes on Mikk Salu intervjuu USA ülikooli majandusprofessori Robin Hansoniga. Intervjueeritava hinnangul on haridus staatuskaup, mida maksustamise asemel millegipärast hoopiski subsideeritakse.

Kärt Anvelt kirjutab Päevalehe uudistes sellest, et Reformierakond ja IRL peavad iga negatiivse lisaeelarve punkti puhul lisa­toetust otsima. Täpselt nii dramaatiliseks peavad mitmed vähemusvalitsuse poliitikud eesseisvat võitlust.

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk kirjutab tänases Päevalehes sellest, et kui aastal 2000 pidid Eesti inimesed maksma tulumaksu 26 protsenti ja maksuvaba tulu suurus oli 800 krooni kuus, siis nüüd on tulumaks langenud 21 protsendini ja maksuvaba tulu määr tõusnud 2250 kroonini kuus.

Kerttu KAldoja kirjutab Päevaleht Online`is, et Riigikogu rahanduskomisjon ei kiitnud täna heaks valitsuse ettepanekut tõsta käibemaksu ja langetada haiguspäevade hüvitisi.

Tänase Päevalehe juhtkirjas on juttu sellest, et peaaegu kõigi Eesti valdade ja linnade tulumaksulaekumised on tänavu viletsamad kui mullu – näiteks Tallinnal aasta esimese viie kuuga seitse protsenti, kurva edetabeli liidril Piirissaare vallal koguni 30 protsenti. Keskvalitsuse kaukasse voolavad maksud ei anna praegu samuti põhjust rõõmustada ja tunneli lõpus valgust ka veel ei paista.

Kalev Kask kirjutab Päevaleht Online`is, et majanduskriisis vaevlevat Suurbritanniat on tabanud valitsuskriis, kuna üha süveneva kuluhüvitiste skandaali tõttu on kolm ministrit pidanud tagasi astuma.

Erakond Eestimaa Rohelised, sotsiaaltoimkonna juht Andres Siplane kirjutav Eesti Päevalehe Ärilehes, et ettepaneku puhul kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir (vt Ärileht 13.05.2009) paneb teda imestama asjaoludest mittehooliv järjekindlus, kuna pensionikindlustuse tulubaasi vähendamine on igal juhul poliitikute jaoks võimatu nii täna kui ka tulevikus.

Mikk Salu kirjutab Eesti Päevalehe ärilehes, et kui ta aastaid tagasi Austrias käis, sai ta ühes Viini kesklinna poes esimese õppetunni, mis asjad on maksud ja miks inimestele ei meeldi neid maksta.

Mikk Salu kirjutab Eesti Päevalehes, et staatustoodete maksustamist ei pea argumenteerima pelgalt inimliku kadedusega, piisab vaid negatiivsete välismõjude arvestamisest.

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et Reformierakond valib täna rahandusministri koha saaja. IRL-i protseduur on pikem.

Kadri Ibrus kirjutab Eesti Päevalehes, et selle aasta esimese viie kuuga ehk maikuu seisuga on töötukassas end arvele võtnud 78 892 inimest, neist 17 241 inimest ehk ligi viiendik on sealt välja arvatud.