Rubriik: Maaleht

Olavi Kärsna kirjutab  Maalehes, et veidi aega tagasi riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-3-1-93-08 tehtud otsuse kajastamine ajakirjanduses tekitas ka arvamusi, et nüüd on kõik probleemid sõiduautode erisoodustuse ja sõidupäevikute pidamisega lahendatud. Päris nii see kahjuks ei ole.

Rahandus­ministeeriumi kindlustus­poliitika osakonna peaspetsialist Kertu Fedotov kirjutab Maalehes sellest, et kohustusliku kogumispensioni väljamaksete skeeme on mitu – pensioni makstakse kas perioodiliselt või ühekordselt, eluaegsena või seni, kuni raha on otsas.

Silja Lättemäe kirjutab Maalehes, et nii praeguse kui ka uue, 1. juulist jõustuva töölepingu seaduse järgi ei tohi töötaja palka ühepoolselt vähendada, kinnitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.

“Eesti valitsus ei kiusa kedagi, ebapopulaarsete otsuste taga on lihtsalt probleemid maailma majanduses,” väidab Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik Maalehele intervjuus Sulev Olliga. “Neid otsuseid peaks tegema iga valitsus, sõltumata sellest, millised erakonnad koalitsioonis on.”

Kristel Vanasaun Eesti Väärtpaberikeskusest kirjutab tänases Maalehes, et kogumispensioni teisest sambast võidakse hakata tegema väljamakseid peaaegu 10 000 pensioniikka jõudnud inimesele. Valiku raha kättesaamiseks teeb pensionär ise.

Silja Lättemäe kirjutab Maalehes, et ehkki taasiseseisvunud Eestis peetakse talusid juba 20 aastat, pole siiani suudetud talu mõistet seadustada, mistõttu meil ametlikult taluperemehi-naisi polegi. Nii riskib FIEst talupidaja kogu oma isikliku varaga.

Riigikogu liige Helle Kalda kirjutab Maalehes, et valitsus oleks pidanud ettevõtjaid viis aastat tagasi hoiatama – ärge väga palju investeerige, sest meil on plaanis teie konkurentsivõimet nõrgestada.

Peeter Ernits ja Heli Raamets kirjutavad Maalehes, et majanduslanguse aeg näitab ilmekalt, et Eesti riik ei jaksa tulevikus kanda tohutut pensionikoormat. On aeg otsida lahendusi. “Kas jääme vinduma ja ainult iseenda ette nägema nagu puuris istuv kana või suudame tõusta kõrgemale, näha maailma ja oma olukorda avaramalt, nii nagu see paistab kotkale,” pöördus riigikontrolör Mihkel Oviir Toompeal rahvasaadikute poole.

Olavi Kärsna kirjutab Maalehes, et 2009. aastast tõuseb sotsiaalmaksu miinimumkohustus, nii et FIEdel tuleb maksta kvartalis vähemalt üle 4300 krooni sotsiaalmaksuks.

Ettevõtluse Arendamise SA juhatuse liige Maria Alajõe kirjutab Maalehe ervamusrubriigis, et turist ei ole rändlind, kes kevadel looduse sunnil ise kohale lendab, kuldmune muneb ja sügisel koju pöördub, ehkki vahel näib, et just nii temasse suhtutakse. Tegelikult on turist emotsioonide otsija ning peaksime pakkuma talle parimaid emotsioone parimal viisil.

Silja Lättemäe kirjutab Maalehes sellest, et tuleva aasta tasakaalu pressitud 98,8 miljardi krooni suuruses riigieelarves on kulud vanemahüvitisele kasvanud poole miljardi krooni võrra. Ivari Padar on riigieelarvest rääkides ühe suure poliitilise eesmärgina nimetanud vanemahüvitise maksmise, mida mitte mingil juhul ei tohiks vähendada.

Helve Toomla kirjutab Maalehes, et töölepingut saab lõpetada koondamisega üksnes siis, kui töö lõpeb töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise vms põhjuse tõttu. Mõnda töötajat ei saagi koondada.

Silja Lättemäe kirjutab Maalehes, et väiksemaid maakonnalehti ähvardab sulgemine, suuremaid kallinemine, sest valitsus plaanib tõsta ajalehtedele kehtivat 5%-list maksumäära ning kaotada lehtede kojukande dotatsioon.

Anneli Aasmäe kirjutab Maalehes, et Padar pelgab diskrimineerimist, Maripuu ei taha sildistada, Parts eelistab toetada kolmanda lapse sündi.

Toomas Lemming vahendab uudist sellest, et Soome valitsus otsustas ajutiselt leevendada puidumüügi tulude maksustamist, et kindlustada oma metsatööstuse puiduga varustamine ja säilitada töökohtasid. Ettepaneku kohaselt maksustatakse kuni 2008. aasta lõpuni tehtud puidumüügi tulusid 50% võrra madalama maksumääraga. Alates järgmisest aastast on maksumäär madalam 25% ja 2011. aastal taastuks praegune määr.

Silja Lättemäe kirjutab Maalehes, et rahandusminister Padari sõnul on tuleva aasta riigieelarvest puudu 4 miljardit krooni, samas on ministeeriumid küsinud oma piirsummadest üle juba 9 miljardit, nii et seis on karm – soovid on 13 miljardi võrra suuremad, kui on tegelikult võimalik.

Rahandusministri nõunik, sotsiaaldemokraat Rein Järvelill kirjutab Maalehe arvamusküljel, et uued maksud tulevad vaid siis, kui nad on inimestele paremaks lahenduseks. Riigi rahanduse aruteludes kipuvad sageli asjad natuke segi minema. Eriti olukordades, kus on vaja teha ebapopulaarseid, ent hädatarvilikke otsuseid. Siis kiputakse vaatama asjadele oma mätta otsast ning unustatakse üldised huvid ja vajadused.

Rahandusminister Ivari Padar annab Maalehes intervjuu riigieelarve kärbete teemal. Minister Padar nimetab 3,2 miljardiga riigi kulusid kärpinud negatiivset lisaeelarvet peaprooviks 2009. aasta eelarvele, kus esialgsete hinnangute kohaselt kipub puudu jääma juba 10 miljardit.

Silja Lättemäe ja Heiki Raudla kirjutavad Maalehes sellest, et Riigikogu keskkonnakomisjon lubab veidra maksu tühistada, ja loomapidajad, kes on jõudnud maksunõude peale juba rahagi ära maksta, saavad selle riigilt tagasi.

Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja kt Kai Sipp kirjutab Maalehes sellest, miks riik mõnikord küsib toetuse- või pensioniraha tagasi. Sotsiaalkindlustusamet küsib mõnikord inimestelt neile makstud raha tagasi. See tekitab arusaamatust ja kutsub esile proteste: kui olete maksnud, siis tagasi küsida ei tohi! Vaatame siiski meie kõigi südame rahustuseks üle need alused, mis kohustavad sotsiaalkindlustusametit raha tagasi küsima.