Rubriik: EML teated

Kuluhüvitiste teemakäsitlused Eesti meedias. Raadio- ja telesaadete audio- ja videofaile vt siit.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) alustas eile hommikul allkirjade kogumist ettepanekule tagada kõikide maksumaksjate võrdne kohtlemine ning kas taastada kuluhüvitise saamiseks dokumentide esitamise kohustus Riigikogu liikmetele või vabastada ka teised maksumaksjad kuludokumentide esitamise kohustusest.

Riigipoolsest rahalisest abist tulevastele vanematele annab EML ajakirja MaksuMaksja mainumbris ülevaate liidu endine jurist Mariliis Kannukene. Tema põhjalik artikkel algab sünnitushüvitisest ja lõpeb tulumaksusoodustusega, käsitledes nii vanemahüvitist kui ka lapse kõrvalt töötamist.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) alustas täna hommikul allkirjade kogumist ettepanekule tagada kõikide maksumaksjate võrdne kohtlemine ning kas taastada kuluhüvitise saamiseks dokumentide esitamise kohustus Riigikogu liikmetele või vabastada ka teised maksumaksjad kuludokumentide esitamise kohustusest.

Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu (54SE) § 30 näeb ette, et Riigikogu liikmele makstakse tööga seotud kulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 30% Riigikogu liikme ametipalgast. Nimetatud hüvitis on maksuvaba ja erinevalt praegu kehtivast korrast ei pea hüvitise saamiseks esitama kuludokumente.

30. mail tegi Riigikohtu halduskolleegium kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-3-1-22-07. Vaidlus puudutas muuhulgas seda, kas ja millistel tingimustel saab äriühingu väljaantud laenu maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakset.

Riigikogu menetluses on eelnõu, millega soovitakse vabastada Riigikogu liikmed kuluhüvitise maksmise aluseks olevate dokumentide esitamisest. Riigikogu liige saaks edaspidi 30% ametipalgast maksuvaba kuluhüvitisena ilma kulutusi tõendamata.

Keskkonnaministeerium on ettevalmistanud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Peamiselt on plaanis teha muudatused pakendiseaduses – eelkõige tingib muudatuste tegemise vajaduse Euroopa Liidu õigus, kuid arvestatud on ka pakendiseaduse rakendamisel tõusetunud küsimusi.

EML juhatuse esimees Lasse Lehis esines 21. mail Vikerraadio otsesaates Reporteritund.

Maksudest kõrvalehoidumine kaotas 2006. aastal populaarsust, kinnitas Eesti Konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuring, mida esitleti ajakirjanikele 18. mail. Eesti ettevõtjate hinnangul maksudest kõrvalehoidumine mullu pigem tavaline ei olnud – 6-punkti süsteemis skaalal „on tavaline/ei ole tavaline“ andsid ettevõtjad keskmiselt 3,7 punkti. Palju tavalisemaks pidasid ettevõtjad kõrvalehoidumist 2001. aastal, mil näitaja oli vaid 3,1.

Viimastel päevadel valitsuses arutelu all olev kiire ja järsk aktsiisitõus on tekitanud maksumaksjates palju pahameelt. Kui aktsiisitõus kavandatud mahus ellu viiakse, siis korjatakse kaudsete maksude tõusuga 2008. aastal maksumaksjatelt mitu korda rohkem raha kui jääb maksumaksjale kätte tulumaksu alandamisest.

Riigikohtu halduskolleegium tegi 14. mail 2007. a määruse kohtuasjas nr 3-3-1-95-06 (AS Agrofarm õigusjärglane JK Otsa Talu OÜ vs PRIA), milles otsustati esmakordselt pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks.

Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni (IPA) Eesti osakond avas pangakonto, kuhu kogutakse annetusi aprilli lõpus Tallinnas aset leidnud korrarikkumiste tõkestamises osalenud politseinike taastumise toetuseks.

Tallinna halduskohus tunnistas 9. mail põhiseadusevastaseks käibemaksuseaduse sätte, mis kehtestab tingimused etendusasutustele 5% käibemaksumäära rakendamiseks.

Maksumaksjate liidu ajakirja MaksuMaksja värske number uurib, mis asi on maksukelmus Eesti moodi. EML juhatuse esimees Lasse Lehis kirjutab karistusseadustiku hiljutisest muudatusest, mis sätestas kaks eraldiseisvat kuritegu – üks maksude vähem maksmise ja teine maksude rohkem tagasiküsimise kohta.

Maksu- ja Tolliameti veebileheküljel on avaldatud juhendmaterjal, mida saab kasutada siirdehinna määramisel. Juhend ei ole maksumaksjatele täitmiseks kohustuslik, kuid seda järgides võib eeldada, et maksuhaldur on ise samasugusel seisukohal.

Rahandusministeerium on ette valmistanud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu. Eelnõus kavatsetakse seadustada sel kevadel ametisse asunud valitsuse koalitsioonilepingu tulumaksuteemalised kokkulepped:- alandada tulumaksumäära 18 protsendini,- suurendada füüsilise isiku maksuvaba tulu 36 000 kroonini aastas,- täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest.

25. aprillil tegi Riigikohtu halduskolleegium kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-11-07. Vaidlus puudutab juriidilisest isikust maksumaksja ja tema juhatuse liikme solidaarset vastutust. MKS § 41 lg 1 alusel vastutab isik, kes on süüdi mõistetud Karistusseadustikus sätestatud maksualase kuriteo toimepanemise eest, tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

EML tähistab igal aastal maksupööripäeva. Maksupööripäev arvutatakse jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse koguprodukti suhe) prognoosi alusel. Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi heaks ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Mida väiksem maksukoormus, seda varem on maksupööripäev.

10. aprillil 2007.a andis Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtumääruse nr 3-2-1-37-07 asjas, mis puudutab riigilõivu suurust kinnistusraamatu kande tegemisel. Vaidlus kinnistusregistriga sai alguse sellest, et ostja tasus kande tegemise eest riigilõivu ilma käibemaksuta kinnisasja ostuhinnalt. Kohaliku kinnistusosakonna kohtunikuabi aga kohustas ostjat tasuma kande tegemise eest riigilõivu kinnisasja ostuhinnalt koos käibemaksuga. Kohtunikuabi põhjendas oma seisukohta viitega riigilõivuseadusele (RLS) – RLS ei näe ette, et kinnistamisel tuleks tehinguväärtuseks lugeda käibemaksuta ostuhind.