Riigipoolsest rahalisest abist tulevastele vanematele annab EML ajakirja MaksuMaksja mainumbris ülevaate liidu endine jurist Mariliis Kannukene. Tema põhjalik artikkel algab sünnitushüvitisest ja lõpeb tulumaksusoodustusega, käsitledes nii vanemahüvitist kui ka lapse kõrvalt töötamist.

Perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustusi ja nende täitmatajätmisel elatise väljamõistmist tutvustavad Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner ja vandeadvokaat Priit Lätt ning jurist Triin Tuulik. Elatise maksustamise kõige sagedasem häda selle saajate ja maksjate teadmatus, mis võib põhjustada ebameeldivaid üllatusi. EML juhatuse esimees Lasse Lehis leiab, et elatise saajat võiks selle deklareerimise ja sellelt tulumaksu tasumise kohustusest teavitada elatiseasja menetlev kohtunik või siis kohtutäitur.

Probleemi lahendaks Lehise arvates seadusemuudatus, mis otseselt sätestaks kohtutäiturite kohustuse kontrollida tulumaksu kinnipidamist elatiselt. Kinnisasjade ja ehitiste käibemaksuga maksustamise kohta on EML oma liikmetelt saanud palju küsimusi, mis edastati vastamiseks Rahandusministeeriumile. Paraku muudavad ministeeriumi vastused nii mõnegi segase asja veelgi segasemaks. Probleemi põhjus on eelkõige läbimõtlematult ja kiirustades kokku kirjutatud käibemaksuseadus, mille ümbertegemist nõuab liidu nimel Lasse Lehis.

Maksumaksjate liit on teinud ettepaneku maamaks ära kaotada, sest maa hindamise ja maamaksu kogumise kulud on võrreldes maksust laekuva tuluga ülemäära suured. „Vaevalt et kogu maamaksu haldamise maksumust kellelgi õnnestuks täpselt kokku lüüa, kuid loodetavasti läheb kõik see lõbu kokku maksma ikka vähem kui need 517 miljonit, mis omavalitsused maamaksuna tulu saavad,“ möönab Lasse Lehis oma artiklis. Talle räägib kaasa EML vanemjurist Martin Huberg, kes on luubi alla võtnud seni vähe puudutatud teema – kuidas kohaliku omavalitsuse „kunnid“ maamaksusoodustusi ebaseaduslikult jagavad. 24.

aprillil oli EML delegatsioonil põhjust koos rahandusministriga tähistada Eesti tänavust enneolematult varast maksupööripäeva. Maksukoormuse olemust aitab mõista Sisekaitseakadeemia majanduse ja rahanduse õppetooli juhataja-lektor Indrek Saar. Kuigi makrotasandil on maksukoormuse tase riigis suhteliselt lihtsalt mõõdetav, ei näita see maksukoormuse taset mikrotasandil – see jaotub erinevate ettevõtete ja majapidamiste vahel erinevalt. Ühiskondlikult aktiivsel kodanikul võib nii mõnigi lammutus- või ehitustöö tekitada soovi avaliku võimu kandja kohtus korrale kutsuda.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Pihel Sarv möönab, et oma kodanikukohust täita üritavad tublid inimesed on sageli pidanud kohtutee lõpetama edutult ja nõutult. Tema artikkel selgitab, mis asi on avalik huvi ja kas seda saab kohtus kaitsta. Ajakirja MaksuMaksja annab Eesti Maksumaksjate Liit välja juba 11. aastat.

Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Liit ühendab üle 2500 liikme. Lisateave: Imbi E.

KaljusteMaksuMaksja peatoimetajatelefon: 626 4196www.maksumaksjad.ee