30. mail tegi Riigikohtu halduskolleegium kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-3-1-22-07. Vaidlus puudutas muuhulgas seda, kas ja millistel tingimustel saab äriühingu väljaantud laenu maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakset.

Otsuses selgitatakse, et ettevõtlusega seotuse tuvastamisel tuleb hinnata nii laenu andja kui laenu saaja majandustegevust ja kõiki lepingu tingimusi. Laenu andmine ei pea olema ettevõtja põhitegevus, samuti ei ole oluline, kui suure osa moodustab laenult saadav intressitulu võrreldes ettevõtja muude tegevusvaldkondade sissetulekutega.

Väljaantud laenu maksustamine on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks – näiteks, kui laen anti ebamõistlikult pikaks ajaks, tagasimakse tähtaega on korduvalt pikendatud või laenusummat korduvalt suurendatud. Turuhinnast erineva intressi puhul on teatud juhtudel võimalik maksustada kohaldatud intressi ja turutingimustele vastava intressi vahet (kui lepingupooled on omavahel seotud isikud, vt tulumaksuseaduse § 50 lg 4). Võlaõigusseaduses sätestatud intressimäär ei ole maksustamisel määrava tähendusega. Majandustegevuse seisukohast kohane intressimäär sõltub erinevatest kriteeriumitest nagu laenu suurus, tagasimakse tähtaeg, tagatise olemasolu ja väärtus, tagasimakseperioodi pikkus jm.

Otsuses on märgitud, et erandlikel asjaoludel võib ettevõtlusega seotuks lugeda ka intressita laenu. Seda näiteks juhul, kui laenuandja saab laenutehingust kasu mõnel muul viisil (soodustused, osa ühise äriprojekti kasumist vms). Kohtuotsusega saab tutvuda siin: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-22-07