Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Varimajandus ja salakaubandus Eestis 2006

Varimajandus ja salakaubandus Eestis 2006

Rubriik: EML

Maksudest kõrvalehoidumine kaotas 2006. aastal populaarsust, kinnitas Eesti Konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuring, mida esitleti ajakirjanikele 18. mail. Eesti ettevõtjate hinnangul maksudest kõrvalehoidumine mullu pigem tavaline ei olnud – 6-punkti süsteemis skaalal „on tavaline/ei ole tavaline“ andsid ettevõtjad keskmiselt 3,7 punkti. Palju tavalisemaks pidasid ettevõtjad kõrvalehoidumist 2001. aastal, mil näitaja oli vaid 3,1.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul leiavad ettevõtjad, et varimajanduse negatiivne mõju Eesti majandusele on viimase 6 aasta jooksul vähenenud. Kõige madalam oli näitaja 2001. aastal, mil 6-punkti süsteemis anti varimajandusele riigi majanduse mõjutajana „kahjustab/ei kahjusta“ skaalal 2,7 punkti. 2006. aastal tunnetasid ettevõtjad varimajanduse kahjustavat mõju tunduvalt vähem, andes 4,1 punkti. Kõige sagedamini kasutatakse nn mustalt ehitusteenuseid – ligi kolmandik klientidest tellis ehitustöid „mitteametlikult ehitajalt“. Mitteametlike teenuste tellimine on levinud veel autoremondi ja õmblusteenuste kasutajate hulgas. Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa sõnul vähenes 2006. aastal nii alkoholi kui ka sigarettide illegaalne kaubandus ja tarbimine. Illegaalset alkoholi ostis 2006. aastal 5% alkoholi tarbijatest (2005. a 10%) ja salaalkohol moodustas 15–20% viina siseturust (2005. a 20–25%). Umbes 2 miljoni liitri müüdud salaalkoholi käive oli ligikaudu 130 miljonit krooni (2005. a 2,5 mln l ja 160 mln kr). Illegaalseid sigarette ostis 2006. aastal 32% suitsetajatest (2005. a 41%) ja salasigaretid moodustasid 20–25% sigaretiturust (2005. a 25–30%). Seega müüdi ca 610 miljonit salasigaretti ja nende käive oli ligikaudu 270 miljonit krooni (2005. a 700 mln tk ja 300 mln kr). Alkoholi ja sigarettide illegaalse kaubanduse tõttu jäi riigil hinnanguliselt saamata 522 miljonit krooni aktsiisi ja käibemaksu (2005. a 587 mln kr). Alkoholi ja sigarettide illegaalsest kaubandusest rääkides märkis Evelin Ahermaa seoses kavandatava aktsiisitõusuga, et riik võiks tellida ekspertanalüüse võimalike maksumuudatuste tagajärgede kohta: mõju hindadele, ettevõtete ja elanike kulutustele, salaturule ja maksulaekumistele. „Maksumuudatuste selgem planeerimine ja põhjendatus aitaks nii ettevõtjaid kui ka elanikke,“ nentis ta. Ümbrikupalka sai 2006. aastal 11% töötajatest (2005. a 12%), ligi pooled neist ehitussektoris. Hinnanguliselt jäi ümbrikupalkade tõttu riigieelarvesse laekumata 2,2 miljardit krooni sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu (2003. a 1,6 mld kr; 2004. a 1,5 mld kr; 2005. a 1,4 mld kr). IMBI E. KALJUSTE MaksuMaksja peatoimetaja