Rubriik: EML

1. juunist hakkab Tallinnas tegutsevatele ettevõtjatele kehtima müügimaks. Paljudel juhtudel puudub ettevõtjatel füüsiline tegevuskoht (nt teenindus, kataloogikaubandus), mis tähendab, et müügimaksu maksmise kohustus hakkab sõltub majandustegevuse registrisse kantud tegevuskoha aadressist.

Teabematerjale Tallinna müügimaksust:

Lisaks müügimaksule kehtestas Tallinn teise uue maksuna sellel aastal paadimaksu. 1. maiks pidi see maks kõigil makstud olema, aga siiani pole selge, kes seda maksu üldse maksma peavad. Kas paadimaksul kohaliku maksuna on üldse mõtet?

EML tähistab igal aastal maksupööripäeva, näitamaks maksukoormuse muutumist. Maksupööripäev arvutatakse jooksva aasta üldise maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse koguprodukti suhe) prognoosi alusel. Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul abstraktne keskmine maksumaksja loovutab oma sissetuleku sümboolselt riigi heaks ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Maksupööripäev arvutatakse Eesti majanduse üldise maksukoormuse alusel, mida ei saa samastada näiteks konkreetse isiku töötasult makstavate maksude suhtega.

Euro ootuses hakkab kinnisvaraturg jälle elavnema, mistõttu oleks paras aeg meelde tuletada mõned maksureeglid. Millal tuleb maksta tulumaksu kui füüsiline isik müüb või annab üürile maja või korteri, saab kinnisvara kingituse või pärandina või kui kinnisvara tuleb võlgade katteks müüki panna.

Tallinna Ettevõtlusamet käivitas müügimaksu infotelefoni, kust saab küsida teavet 1. juunil k.a. pealinnas rakenduva müügimaksu kohta.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas 22.02.2010 Riigikogule menetlemiseks tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (694 SE).

Viimasel ajal on avaldatud mitmeid maksuseaduste muudatuste eelnõusid ja osad neist on juba otsapidi riigikogus arutamisel, osa veel ministeeriumide vahel kooskõlastamisel. Mida uut ja huvitavat on 2011. aastal oodata?

EML saatis nii Tallinna linnale kui ka Harku vallale selgitustaotlused müügimaksu rakendamise kohta vastavates omavalitsustes. Kuivõrd Harku on juba aastaid müügimaksu rakendanud, kuid Tallinna maksumäärus alles jõustub 01.06.2010, siis on lugejal huvitav võrrelda, kuidas omavalitsused samadele või sarnastele küsimustele vastavad ning kuidas vastav asi reguleeritud on.

Uus majandusaasta aruande esitamise kord on kütnud kirgi – leidub nii tuliseid poolehoidjaid kui ägedaid kriitikuid, kuid üsna domineeriv on arvamus, et mõistlik oleks olnud kehtestada uue korra rakendamisel üleminekuperiood. Teatud mööndustega see üleminekuperiood nüüd lõpuks ka kehtestati. PKF Estonia vandeaudiitor Rein Ruusalu kirjutab, et elektroonilisele finantsaruandlusele üleminekuga tegi Eesti pisikese sammukese edasi e-riigi osas, kuid suure sammu tagasi finantsaruandluse filosoofia osas. Ta loetleb taksonoomia peamised puudujäägid ning pakub välja ka lahendusi. Notarite Koja tegevdirektor Eve Strang tutvustab võimalusi notari abil majandusaasta aruannet esitada ning juhib tähelepanu ka asjaoludele, mida tasub aruande notari kaudu esitamisel silmas pidada. Lisaks saab lugeja tutvuda kimbukese ajakirjanduses ja netifoorumites postitatud mõtteavaldustega.

EML esitas 22.02.2010 Harku Vallavalitsusele selgitustaotluse, milles soovis erinevatele müügimaksu puudutavatele küsimustele vastust. Alljärgnevalt leiate selgitustaotluse teksti. Vastuse selgitustaotlusele leiate (pdf formaadis fail) siit.

Raamatupidaja töös on selle aasta kõige olulisem muudatus kindlasti aastaaruannete esitamise uus elektrooniline kord. Nagu iga uue asjaga, eriti veel, kui tegemist on e-asjaga, jagub ka siin arusaamatusi, segadust ja kriitikat parasjagu. Mida oleks saanud paremini teha?

Rahandusministeerium avaldas e-õiguses käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2011.

1. juuni läheneb ja kired Tallinna müügimaksu ümber möllavad. Linnavalitsus korraldas ettevõtlusorganisatsioonidele infopäeva, kuid sealt saadud kriitikat ja ettepanekuid ei arvestatud. 8. aprillil muutis linnavolikogu müügimaksu määrust, millega mõni asi justkui sai selgemaks, mõni asi läks aga veelgi segasemaks.

Riigikogu menetluses on tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (723 SE), mis läbis 21. aprillil ka edukalt esimese lugemise. Vastuvõtmise korral jõustuvad muudatused 1. jaanuaril 2011.

Tallinna Linnavolikogu 8. aprillil võttis vastu rea muudatusi müügimaksu määruses. Müügimaksu rakendatakse alates 1. juunist. EML ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid ei arvestatud.

Tänane PRAXISe mõttehommik võttis fookusesse Eesti maksupoliitika, täpsemalt maksude jaotuslikud mõjud. Meie maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi: ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine, erinevate aktsiiside tõstmine. Mitmeid muudatusi on toimunud just viimasel paaril aastal ning üha enam kogub hoogu diskussioon selle üle, milliseid makse tõsta ja milliseid langetada.

Paljud üksikvanemad on hädas teiselt vanemalt elatise kättesaamisega, kuid lisaks elatise nõudmise ja maksmise reeglitele tuleb teada ja arvestada ka elatise maksustamise reegleid. Rahandusministeeriumil on plaanis muuta elatise tulumaksuga maksustamist. Kas see lahendab probleeme või tekitab neid hoopis juurde?

Tulumaksuseadus näeb ette võimaluse teha teatud ulatuses annetusi maksuvabalt, aga mitte alati ja mitte kõigile. Järgmisest aastast on toimumas ka muudatusi, osaliselt läheb soodustatud isikute ring laiemaks, osaliselt kitsamaks.

Teatavasti on maksuamet asunud aktiivselt maksuvõlgu sisse nõudma ja võlgnike pangaarveid arestima. Paraku on selgunud, et päris palju on välja saadetud ka ebaõigeid nõudeid, näiteks nõutakse aegunud intresse. Räägimegi täna maksuvõla aegumisest, intresside arvutamisest ja sellest, kuidas vaidlustada ebaõiget nõuet.