Juurdepääsetavus
Rubriik: Maksuteemad ajakirjanduses
Rahvaliit nõuab valitsusse mineku eest suuremat tulumaksu
Tuuli Koch kirjutab Postimehes, et kui algul näis, et Rahvaliidu näol võivad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit saada sotsiaaldemokraatidest mugavama ja leplikuma partneri, siis uute märkide järgi ei pruugi sugugi nii minna.
Lisakaristus lastetuile
Martin Pau kirjutab Postimehes, et äsja sai Eesti avalikkus teada, et Eesti Arstide Liit ühineb lastekaitseliidu ja teiste kodanikuühenduste nõudmisega säilitada üldine lastetoetus ja tasuta koolilõuna, toetades nende kärpimise asemel lastetusmaksu kehtestamist. Ideed toetab ka tuntud arst ja tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna.
Karm reaalsus on kohal
Regionaalminister Siim Kiisler kirjutab Postimehes, et eelmise aasta mais kirjutasin, et on aeg hakata kokku hoidma, sest riigi tulude laekumine on oluliselt vähenenud.
Kõrge dividendimaks viib raha välja
Kadrin Karner kirjutab Äripäevas, et majandusekspertide ja ettevõtjate hinnangul tasub valitsusel kaaluda dividendide maksumäära langetamist, nagu soovitab Arengufond oma nn valges paberis.
Tutvu võimalusega saada rahvusvaheline ettevõtluskogemus Jaapanist!
Tööandjate keskliit jätkab Eesti ettevõtjate teavitamist Jaapani majandusest ja Jaapani-suunaliste koostöövõimaluste tutvustamist, korraldades 3. juunil Tallinnas ja 4. juunil Tartus infopäeva “Jaapan – avastamata koostööpartner”. Infopäev annab ülevaate käesoleva finantskriisi mõjudest Jaapani majandusele ja tutvustab tõusva päikese maa kogemusi majanduskriisidega toimetulekul.
Unustage oma lastetusmaks ükskord!
Margit Adorf kirjutab Õhtulehes, et 21. mail käis mõni aru kaotanud arst välja idee, et tuleks kehtestada lastetusmaks. Arstide Liidu koduleheküljel seisab lühike avaldus, mille lõpetab lõik: «Kui riik on juba nii lootusetus olukorras, et kokku hoida ei häbeneta isegi laste toidu pealt, siis tuleks pigem pöörduda nende inimeste poole, kes ei pea oma sissetulekust suurt osa laste peale kulutama.
Kriis: kui Ansip lahkuks, tõuseks töötuskindlustuse makse 9%-le!
Kadri Paas kirjutab Äripäev Online`is, et tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul tähendaks valitsuskriis seda, et aasta lõpus peaks Töötukassa laenama eluspüsimiseks 500 miljonit krooni ja 1. jaanuarist 2010 oleks töötuskindlustusmaks 9%.
Rahvaliit paneb Ansipi silmitsi maksutõusuga
Tuuli Koch kirjutab Postimehes, et pineva päeva lõpuks peaministrilt ametliku kutse läbirääkimiste laua taha kogunemiseks saanud Rahvaliit tunnistab sama, mille veenmises valitsusest välja heidetud sotsid põrusid – praegusest olukorrast ei pääse vaid kärbetega ning tuleb tõsta makse.
Brown sulgeb «härrasmeeste klubi»
Hendrik Vosman kirjutab tänases Postimehes sellest, et kuluhüvitiste skandaalist raputatud Briti valitsuse liikmed avaldavad peaminister Gordon Brownile survet parlamendi töö ulatuslikult ümber korraldada.
Töötu saab vähem hüvitist, töövõtja tasub rohkem maksu
Gert D. Hankewitz kirjutab Postimehes, et kuigi esialgu jõudsid poliitikud, tööandjad ja ametiühingud kokkuleppele, et töötuskindlustushüvitis tõuseb seniselt 50 protsendilt 70 protsendile, nullis eile riigikogule esitatud eelnõu selle kava.
Tudengite nöörimine võib tuua riigile kohtutee
Madis Filippov kirjutab Postimehes, et eilne riigieelarve kärbe tõi üliõpilastele ebameeldivaid üllatusi. Nii kavatseb riik peatada õppemaksude hüvitamise ning vähendab toetusi ja koolitustellimusi. Tudengid sellega ei lepi, vaid kaaluvad proteste ja kohtuteed.
Uus tööseadus toob segadust
Külli-Riin Tigasson intervjueerib Eesti Päevalehe veergudel TÜ tööõiguse õppejõud Gaabriel Tavitsat.
Töötuskindlustusseadus jõudis riigikokku
Kerttu Kaldoja kirjutab Päevaleht Online`is, et Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi andis täna Riigikogule üle töötuskindlustusseaduse muutmiseelnõu, millele valitsuse heakskiitu ei küsitud.
Arstide liit toetab lastetusmaksu ideed
Postimees Online kirjutab, et Eesti Arstide Liit ühineb lastekaitse liidu ja paljude teiste kodanikuühenduste nõudmisega säilitada üldine lastetoetus ja tasuta koolilõuna ning toetaks nende kärpimise asemel lastetusmaksu kehtestamist.
Kuidas arvutada haigushüvitist ja vanemahüvitist
Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna kirjutab Maalehes, kui hämmastav on, et nii haigus- kui ka vanemahüvitist arvutavad ametnikud mõnikord oma reeglite järgi, ehkki seadusest lähtuvalt võiks kodanik neid hüvitisi rohkem saada. Aasta alguse seminarides kurtsid paar inimest, kellel on olnud nii palga- kui ettevõtlustulu, et neile olla haigushüvitist arvutatud ainult ühe tululiigi järgi ja kohalik haigekassa oli seda põhjendanud ravikindlustuse seaduse § 55 lõikega 8.
Kell kaheksa tullakse miljardeid kärpima
Sulev Oll kirjutab tänases Maalehes sellest, et lehe trükkimineku ajaks polnud teada, kas valitsus jätkab sotsiaaldemokraatidega või alustab rahvaliitlastega. Kui kõik on endine, koguneb valitsuskabinet täna kell 8 negatiivset lisaeelarvet vastu võtma. Uus lisaeelarve on 3,4 miljardi krooni suurune. Ministeeriumid vähendavad kulusid kokku 1,8 miljardit krooni.
Valitsus kinnitas teise lisaeelarve
Merilin Kruuse kirjutab Päevaleht Online`is, et valitsus kinnitas tänasel istungil lisaeelarve, mis parandab eelarvepositsiooni 3,4 miljardi krooni ulatuses. Peaminister annab eelarve täna riigikogule üle.
Töötute hüvitised kistakse väiksemaks
Mirko Ojakivi kirjutab Eesti päevalehes, et Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond annavad täna riigikogule üle sotsiaaldemokraatide heakskiiduta jäänud töölepinguseaduse muudatused, mis vähendavad kehtivas seaduses ette nähtud hüvitisi. See aitaks nende kinnitusel ära hoida töötukassa pankroti ja annaks lisa lootusele, et Eesti suudab 2011. aasta jaanuaris liituda euroga.
Valitsus tõstis nii kütuse- kui ka tubakaaktsiisi 5% võrra
Anne Oja kirjutab Äripäevas, et valitsuskabinet otsustas koostada lisaeelarve, mis parandab eelarvepositsiooni 3,4 miljardi krooni ulatuses, teatas valitsuse pressibüroo. Seejuures tõuseb nii kütuse- kui ka tubakaaktsiis, mõlemad 5% võrra.
Maksuamet: saneerimisega ei saa maksuvõlga vähendada
Äripäevas on Virge Haavasalu teinud intervjuu Maksu- ja Tolliameti sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemetsaga saamaks maksuhalduri poolset ülevaadet saneerimismenetluse käigus maksuvõlgade sissenõudmisest. Saneerimisseaduse eesmärgiks on eraõiguslikes suhetes ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine. Viidatud huvide arvestamine ning õiguste kaitsmine saab toimuda maksuõiguses ainult maksuseaduste alusel ja korras. Maksukorralduse seaduse kohaselt ei ole maksuhalduril õigust vähendada maksuvõlga sarnaselt teiste võlausaldajate nõuetega seoses saneerimiskava kinnitamisega ettevõtte saneerimismenetluses.
Tooted ja teenused
Lisaks liikmete teenindamisele (vt link Teenused liikmetele) osutab EML ka muid tasulisi teenuseid nii liikmetele kui mitteliikmetele. EML liige saab kõigi teenuste puhul hinnasoodustust.
Õigusabi
Maksualane õigusabi ja konsultatsioonid, Maksuhalduri haldusakti ja toimingu vaidlustamine, Esindamine kohtus, Maksuõiguslike küsimuste analüüs.
Loe lähemaltPersonaalne koolitus
Pakume huvilistele võimalust saada EML juristidelt või meie koolitusprogrammi lektoritelt personaalset koolitust kliendi poolt soovitud ajal ja kohas.
Loe lähemalt
Astu EML liikmeks
Taga enda ettevõttele aastaringsed teadmised ning soodustused maksualastel teemadel. Tasuta ajakiri MaksuMaksja ja maksuseaduste kommentaaride kogumik.
Loe lähemaltReklaam
Pakume võimalust avaldada reklaami ajakirjas MaksuMaksja, samuti EML veebilehel, publikatsioonides ning koolitusmaterjalides.
Loe lähemaltAjakirja MaksuMaksja tellimine
Perioodid: 6 kuud - 1 aasta
Hinnad:
Topeltnumber - 7.80 €, 6 kuud - 19.80 €
12 kuud - 35.40 €
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine
Liikmetele: Tasuta (v.a. Baasmäär)
Lisaeksemplar liikmele: 12 €
Tavahind: 30 €