Inimesed on hakanud hoogsalt pensioni kolmanda sambaga liituma. Ühtlasi on hakatud kolmandat sammast tegema ka lastele. Innukuse taga on jaanuarist jõustuv kolmandat sammast puudutav seadusemuudatus.
Tööandjate keskliit andis viimaks nõusoleku hakata haiguslehti hüvitama alates teisest haiguspäevast. See tähendab, et inimese enda kanda jääks üksnes esimene haigena kodus veedetud päev.
Soome töönõukogu otsustas, et toidu kojuveo teenust pakkuvad ettevõtted peaksid kullereid kohtlema kui töötajaid, seejuures tekib kulleritel õigus võtta puhkust ja saada haiguspäevade eest hüvitist. Praegu palkavad ettevõtted kullereid töövõtulepingutega, mille puhul need õigused ei rakendu.
Lätis kehtib piirkonnale omaste puu- ja köögiviljade ning marjade madalam, viieprotsendine käibemaksumäär veel vähemalt kolm aastat. Senist madalama käibemaksu perioodi peavad nii poliitikud, tootjad kui ka kaupmehed Läti üheks edulooks, samas polnud parlament nõus langetama teiste toiduainete käibemaksu.
Rahandusministeerium plaanib käibemaksureeglites muudatust, mis teeks Tallinnale tasuta ühistranspordi pakkumise ligi 15 miljonit eurot kallimaks.
Rahandusministeerium esitas riigikogu majanduskomisjonile muudatusettepanekud turismiseaduse ja tarbijakaitse seaduse muutmise eelnõule. Peamiselt keskenduvad muudatused jagamismajanduse digiplatvormide ehk näiteks Booking.com´i ja AirBnb vahendusel saadud tulust teatamise kohustusele.
Justiitsministeeriumis valminud eelnõu, mis lisab tühja kasseti tasu andmekandjate nimekirja ka digiseadmed, on jõudnud kooskõlastusringilt riigikokku. Autorid peaksid hakkama digiseadmetele juurde arvatava lisatasu arvelt tasu saama uuest aastast.
Eestis pankade väljastatavad tarbimislaenude intressid on kogu euroala kõige kallimate hulgas. Pangad ise põhjendavad seda peamiselt vähese konkurentsiga, kuid ka turu väiksusega, mistõttu tarbijakrediidi kiiret soodsamaks minekut lähiajal oodata ei ole.
Kevadise eriolukorra ajal kehtestas valitsus ajutiselt korra, kus haiguslehele jäänule kompenseeriti saamata jäänud töötasu esimesest haiguspäevast, et motiveerida inimesi mitte haigena tööl käima. Praegu kehtib tavapärane kord ehk esimesed kolm haiguspäeva on tasustamata.
Maksulaekumine püsis statistikaameti andmete kohaselt juulis mullusega võrreldes samal tasemel, kuuvõrdluses kasvas see kaheksa protsenti 734,2 miljoni euroni.
Alkoholiaktsiisi laekumine on tänavu juulis aastatagusega võrreldes hüppeliselt kasvanud. Juulis laekus riigile suisa 86 protsenti rohkem aktsiisitasu kui mullu samal aja. Tubakaaktsiisi laekumine kasvas juulis 17 protsenti.
Diislikütuse hind langes aprilli lõpus peale aktsiisilangetust suuremates Eesti tanklates 0,999 eurole, kus ta püsib tänaseni. Kütuse tarbimine on aga kasvanud, seejuures on koroonakriisi vaibudes kasvanud ka diislikütuse eratarbimine.
Valitsus arutab rahandusministeeriumis koostatavat suvist majandusprognoosi 3. septembril. Järgmise aasta riigieelarve kavand valmib septembri lõpuks.
KredExi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Konkurents pangaturul kasvaks ja inimestele tekiks uus võimalus, kuhu oma sääste investeerida, kirjutab Indrek Neivelt
Teisipäeval toimub riigikohtu üldkogu suuline istung, kus arutluse all on president Kersti Kaljulaidi taotlus tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kui töötukassal oli töötasu hüvitisteks märtsist maini planeeritud 250 miljonit eurot, siis välja maksti 231,7 miljonit. Juuni eest on seni makstud 23,8 miljonit. Juuli eest pole töötasu hüvitamisega plaanis jätkata.
Mais kogus maksuamet 634,7 miljonit eurot maksutulu, mida on kuus protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.
Maksu- ja tolliameti (MTA) direktori ametikohalt lahkuv Valdur Laid ütles, et ameti kõige olulisemad sihid on olnud maksukuulekus ja ümbrikupalkade vähendamine. Laid põhjendast oma lahkumist isikliku sooviga ning uskus, et temast jääb maha hästi toimiv organisatsioon.
Maksu- ja tolliamet (MTA) on oma kontrollidel maasikakasvatajate juurde avastanud rikkumisi 76 töötaja puhul, sarnaseid reide tegev politsei- ja piirivalveamet (PPA) aga rikkumisi avastanud pole.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) arvab, et riik on välismaa meremeeste suhtes liiga leebe, kuna erinevalt marjakorjajatest ja lüpsjatest ei pea kolmandatest riikidest pärit meremehed Eesti lipu all sõitmiseks tööluba taotlema.
