Eestis pankade väljastatavad tarbimislaenude intressid on kogu euroala kõige kallimate hulgas. Pangad ise põhjendavad seda peamiselt vähese konkurentsiga, kuid ka turu väiksusega, mistõttu tarbijakrediidi kiiret soodsamaks minekut lähiajal oodata ei ole.
Kevadise eriolukorra ajal kehtestas valitsus ajutiselt korra, kus haiguslehele jäänule kompenseeriti saamata jäänud töötasu esimesest haiguspäevast, et motiveerida inimesi mitte haigena tööl käima. Praegu kehtib tavapärane kord ehk esimesed kolm haiguspäeva on tasustamata.
Maksulaekumine püsis statistikaameti andmete kohaselt juulis mullusega võrreldes samal tasemel, kuuvõrdluses kasvas see kaheksa protsenti 734,2 miljoni euroni.
Alkoholiaktsiisi laekumine on tänavu juulis aastatagusega võrreldes hüppeliselt kasvanud. Juulis laekus riigile suisa 86 protsenti rohkem aktsiisitasu kui mullu samal aja. Tubakaaktsiisi laekumine kasvas juulis 17 protsenti.
Diislikütuse hind langes aprilli lõpus peale aktsiisilangetust suuremates Eesti tanklates 0,999 eurole, kus ta püsib tänaseni. Kütuse tarbimine on aga kasvanud, seejuures on koroonakriisi vaibudes kasvanud ka diislikütuse eratarbimine.
Valitsus arutab rahandusministeeriumis koostatavat suvist majandusprognoosi 3. septembril. Järgmise aasta riigieelarve kavand valmib septembri lõpuks.
KredExi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Konkurents pangaturul kasvaks ja inimestele tekiks uus võimalus, kuhu oma sääste investeerida, kirjutab Indrek Neivelt
Teisipäeval toimub riigikohtu üldkogu suuline istung, kus arutluse all on president Kersti Kaljulaidi taotlus tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kui töötukassal oli töötasu hüvitisteks märtsist maini planeeritud 250 miljonit eurot, siis välja maksti 231,7 miljonit. Juuni eest on seni makstud 23,8 miljonit. Juuli eest pole töötasu hüvitamisega plaanis jätkata.
Mais kogus maksuamet 634,7 miljonit eurot maksutulu, mida on kuus protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.
Maksu- ja tolliameti (MTA) direktori ametikohalt lahkuv Valdur Laid ütles, et ameti kõige olulisemad sihid on olnud maksukuulekus ja ümbrikupalkade vähendamine. Laid põhjendast oma lahkumist isikliku sooviga ning uskus, et temast jääb maha hästi toimiv organisatsioon.
Maksu- ja tolliamet (MTA) on oma kontrollidel maasikakasvatajate juurde avastanud rikkumisi 76 töötaja puhul, sarnaseid reide tegev politsei- ja piirivalveamet (PPA) aga rikkumisi avastanud pole.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) arvab, et riik on välismaa meremeeste suhtes liiga leebe, kuna erinevalt marjakorjajatest ja lüpsjatest ei pea kolmandatest riikidest pärit meremehed Eesti lipu all sõitmiseks tööluba taotlema.
Pea pooleteise aastaga on Eestis avatud 2790 ettevõtluskontot, millest aktiivses kasutuses on 2350 kontot. Konto on mõeldud ettevõtjatele, kel puuduvad suured kulutused.
Maksuameti andmetel on kõige rohkem ümbrikupalga eest töötajaid valdkondades, kus ka tööjõupuudus kõige suurem on, näiteks majutus-, toitlustus- ja põllumajandusvaldkonnas. Marjapõldudel töötab kohati kolmandik töötajatest mustalt.
Märtsi maksulaekumised langesid 2019. aasta sama kuuga võrreldes 23 protsendi ehk 122 miljoni euro võrra. Langusesse panustas maksuameti andmeil enim kütuseaktsiis ja käibemaks, kumbki enam kui 50 miljoni euroga.
Valitsus, õiguskantsler, riigikogu, Eesti Pank ja riigikontroll esitasid riigikohtule arvamused, kas riigikogu poolt vastu võetud, kuid presidendi poolt kahel korral tagasi lükatud pensionireform on põhiseadusega kooskõlas või mitte. ERR-i uudisteportaal teeb ülevaate viiest riigikohtule saadetud arvamusest.
Riigikogu rahanduskomisjon peab esmaspäeval kaks videoistungit, kus vaadatakse läbi lisaeelarvega kavandatud toetusmeetmed ja nende rakendamise tingimused.
Valitsuse liikmed kiitsid reedesel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks riigi 2020. aasta lisaeelarvega seotud meetmed. Arutuse all olid lisaeelarvega ettenähtud raha jaotuse põhimõtted, sihtrühmad, meetmete ulatus ja üldisem kord.
Riik asub 20 aasta järel taas maa väärtust hindama, mis ähvardab maaomanikke igal aastal kuni kümneprotsendise hinnatõusuga, kui kohalik omavalitsus teisiti ei otsusta. Tallinn on otsustanud, et eesmärki maamaksu senisest rohkem koguda ei ole ning enamikul maamaksu ei tõsteta.
