Möödunud nädalal teatas valitsus, et on kokku leppinud kahes meetmes, millega hüppeliselt kasvanud energiahindu kompenseerida. Nüüd on aga Keskerakond tulnud taas välja täiendava ettepanekuga alandada ajutiselt käibemaksu.
Eesti turismisektor on taas raskes seisus, kuna Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus kandis Eesti kõrge viiruseohu tõttu reisimiseks mittesoovitavate riikide hulka. Hotellide ja restoranide liit ning turismifirmade liit soovivad, et riik maksaks seetõttu valdkonna ettevõtetele töötajate palgatoetust.…
Eesti valitsus otsustas liituda OECD juhitava rahvusvahelise maksureformiga, arvestades, et üheskoos rakenduvad nii ettevõtte tulumaksumiinimum kui ka kavandatud digimaks suurkorporatsioonidele. Siiani oli Eesti maksureformi vastu, kuna ei soovinud loobuda siinsest reinvesteeritud kasumi mittemaksustamise põhimõttest. Rahandusminister loodab selles küsimuses…
Eesti, mis vastustab äriühingute kasumile tulumaksu kehtestamise ülemaailmset algatust, on sattunud rahvusvaheliselt tugeva surve alla ning esitatud ettepanekud algatuse elluviimiseks ei jäta Eestile häid valikuid, tunnistab rahandusministeerium.
Riigikogu liikmed on regionaalseid investeeringuid ehk nn katuseraha jaganud juba aastaid. Kuigi katuseraha süsteemi läbipaistvamaks muutmisest on räägitud samuti aastaid, tekitab see eelarveraha jagamise süsteem küsimusi ka saajatele endile. Vabaühenduste liidu huvikaitsejuhi Alari Rammo hinnangul tuleks katuseraha jagamine…
Eesti loodab ülemaailmses kokkuleppes suurettevõtete tulumaksumiinimumi kehtestamisel saada erandit kas maksuajatusperioodi pikkuses või maksurakenduse lävendi seadmisel, selgub rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (Reformierakond) kommentaarist ERR-ile.
Riigieelarve koostamisel on poliitikutel ning huvigruppidel suhteliselt vähe otsustamisruumi, sest hinnaguliselt kuni 80 protsenti kuludest on ette määratud. Eeskätt on see seotud mitmesuguste sotsiaaltoetustega.
Riigieelarve kohaselt peaks tuleval aastal diislikütuse aktsiisitõusu ärajätmisest hoolimata kasvama kütuseaktsiisi laekumine 3,6 protsenti 524,5 miljoni euroni.
Riigikogu liikme Aivar Sõerdi (RE) sõnul on tänavune eelarve üldiselt positiivne, kuid endiselt jäävad riigi planeeritavad kulud läbipaistmatuks. Sõerdi sõnul on eelarve suurim oht inflatsioon, mis seab riski alla eelarves planeeritud investeeringud.
Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule järgmise aasta riigieelarve. Eelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot.
Eesti riigieelarve puudujääk väheneb järgmisel aastal nii palju, et see mahub taas Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumides seatud raami, ehk on alla kolme protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Riigieelarve täpsemad parameetrid selguvad aga alles järgmisel nädalal.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tegi valitsusele ettepaneku uut riigieelarvet tehes lükata aasta võrra edasi muidu 2022. aastal tõusma pidanud kütuste ja elektri aktsiisid.
Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks kasutusele võetud automaksu. Transpordi maksustamine jääb Eestis liikmesriikide keskmisele alla üheteistkordselt, selgub Arenguseire Keskuse ülevaatest.
Justiitsministeeriumis valminud eelnõu järgi tõstetaks kohtusse pöördumisega seotud riigilõivusid senisega võrreldes 40 kuni 100 protsenti kõrgemale. Riigilõivude tõstmist põhjendatakse muu hulgas pahatahtlike pöördumistega ja vajadusega kohtute töökoormust vähendada.
Õiguskantsler Ülle Madise märgib oma äsja avaldatud aastaülevaates, et koroonaajaga on kaasnenud ühiskonna üldine tigeduse tõus, ühtlasi teeb Madisele muret riigikogu eemalejäämine riigijuhtimisest.
Ajalehe The Wall Street Journal teatel plaanivad kongressi demokraadid teha ettepaneku, et tõsta ettevõtte tulumaksu määra 21,5 protsendilt 26,5 protsendile. Samuti plaanivad nad kehtestada kolmeprotsendise lisamaksu inimestele, kes teenivad aastas üle viie miljoni dollari.
Kui rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (RE) sõnul võimaldab tugev majanduskasv loobuda suurematest kärbetest, siis opositsiooni hinnangul tuleks kevadel välja kuulutatud kärpeplaanid täielikult maha matta.
Rahandusministeerium prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 9,5 protsenti ja tuleval aastal neli protsenti. Valitsussektori struktuurne defitsiit, mis on aluseks tuleva aasta eelarvele, jääb tänavu 4,4 protsendile SKP-st ja tuleval aastal väheneb see prognoosi järgi 2,3 protsendini.
Kui tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek on pealtnäha niivõrd tõhus ja õilis reform, siis milles on probleem? Lühike vastus: probleemi põhjustasid läbimõtlematus ja liigne kiirustamine, kirjutab Helen Veski-Baraševa.
Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul näitab inflatsiooni kiirenemine, seda peamiselt kütuse hinnatõusu arvelt, et valitsus peab riigieelarve arutelude käigus üle hindama tulevasse kevadesse planeeritud diislikütuse, elektri ja gaasi aktsiisitõusu. Valitsus alustab 2022. aasta eelarve aruteludega sel nädalal.
