Rubriik: Maksuteemad ajakirjanduses
Muutuvad töötuskindlus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete regulatsioonid toovad muudatusi ka maksudeklaratsioonide täitmisel
Alates 1. juunist muutuvad töötuskindlustusmaksega ja kohustusliku kogumispensioni maksega seotud regulatsioonid, seoses sellega juhib maksuhaldur tähelepanu muudatustele maksudeklaratsiooni TSD täitmisel.
Ettevõtjad pääsevad mitmekordsest andmete esitamisest
Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille kohaselt saavad ettevõtjad tulevikus esitada oma majandusaasta aruanded äriregistri ettevõtjaportaali kaudu nii, et samu andmeid ei ole enam vaja teistele asutustele edastada.
Eelarve päästmine: tulumaks lakke või ametnikelt palk ära?
Lauri Birkan kirjutab Õhtulehes, et valitsusel sai eelarve kärpimisel mõistus otsa – puuduoleva 3 miljardi krooni leidmine lükati riigikogu otsustada.
Ligi: tulumaksu tõstmine pole tõsiselt mõeldav
Erik Rand kirjutab Päevaleht Online`is, et Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ütles, et tulumaksu ei ole plaanis tõsta, kuid see eest kerkivad mõnede kaupade aktsiisid.
Maksudest, moosist, keelest ja kriisist: keda me valime?
Külli-Riin Tigasson ja Priit Simson intervjueerivad Eesti Päevalehes osasid Euroopa Parlamenti pürgijaid.
Valitsus arutab töötusmaksu tõusu
Andrus Karnau kirjutab Postimehes, et juba järgmisel nädalal lendab töötuskindlustusmaks raketina kolme protsendini, täna arutab valitsus ettepanekut, et selle maksu lagi võiks olla veel poole kõrgem.
Ümbrik võtab miljardeid
Kadrin Karner kirjutab Äripäevas, et ümbrikupalkade tõttu kaotas riik mullu maksutulu 2,7 miljardit krooni, mis on 500 miljoni võrra üle-eelmisest aastast enam. Vahe tulenes palgatõusust.
Riigieelarvesse on aprilli lõpuks laekunud 25,4 miljardit krooni
Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse 25,4 miljardit krooni ehk 28,8 protsenti eelarves planeeritust. Kulusid tehti esimesel neljal kuul eelarvest 28,5 miljardi krooni ulatuses, mis on 30,4 protsenti planeeritust. Võrreldes möödunud aasta aprilli lõpu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 7,7 protsenti vähem. Riskid olukorra halvenemise osas käesoleval aastal on siiski suurenemas, mistõttu tulude laekumine hakkab eelarves planeeritust maha jääma.
Paremparteid: maksutõusuta ei saa
Tuuli Koch kirjutab Postimehes, et eitusfaas maksuteemal sai eile Reformierakonna poolt otsa, kui partei juhatusse kuuluv justiitsminister Rein Lang teatas, et maksukoormust tõstmata Eesti riik edasi minna ei saa.
Miks mitte hoopis üleüldine tarbimismaks?
Villu Zirnask kirjutab Päevalehe Ärilehes, et vaieldes tuliselt ja tulemusetult astmelise tulumaksu üle seavad Eesti poliitikud endale liiga kitsad raamid. Miks mitte astuda kulunud ideede kastist välja ja leppida kokku mitte tulu-, vaid tarbimispõhises maksustamises?
Kas makseid pensionisambasse tasub jätkata?
Mihkel Oja, LHV Varahalduse tegevjuht, kirjutab Päevalehe Ärilehes, et teise sambasse kogumise ajutine peatamine jätab mitu võimalust, kuidas saavad inimesed lähiaastatel kogumist jätkata.
Maamaksuvaidlus uuel ringil
Jaak Siim Advokaadibüroost Aivar Pilv kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et Äripäev tutvustas 18. mail rahandusministeeriumis valminud kava tõsta minimaalset maamaksumäära, kaotada maksemäära erisused hinnatsoonides ning viia esmakordselt pärast 2001. aastat läbi uus maade korraline hindamine. Nende sammude elluviimisel kasvaks paratamatult maaomanikest maksumaksjate maksukoormus, mis kutsuks ilmselt taas maksutõusu vastu protestima.
Käibemaksu tõus ei pruugi riigi tulusid suurendada
Lemmi Kann ja Kadrin Karner kirjutavad Äripäevas, et majandusekspert Raivo Vare soovitab enne käibemaksu tõstmist vaadata Läti poole, kes astus sama sammu, ent nüüd võib maksu alandada, sest tulusid see ei suurendanud.
Sotsid teevad taas ettepaneku tulumaksu tõstmiseks
Päevaleht Online kirjutab, et Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon esitab järgmisel nädalal esimesele lugemisele tulevasse 2009. aasta lisaeelarvesse parandusettepanekud, mis suurendavad eelarve tulusid 1,16 miljardi ning vähendavad kärpeid 354 miljoni krooni võrra.
Emapalk ei välista samal ajal töötushüvitise saamist
Päevalehes kirjutab Agne Narusk sellest, kuidas nende toimetusse pöördus noor naine, kes oli mures oma rahalise olukorra pärast siis, kui ta septembris emaks saab. Nimelt ei õnnestunud tal jääda töölt rasedus- ja sünnituspuhkusele, sest enne läks ettevõtte, kus ta töötas, pankrotti. See tähendas kõikide töölepingute lõpetamist, ka lapseootel töötajaga. Lootes veel tööd leida, võttis ta end töötukassas arvele.
Rahvaliidule jõudis olukorra raskus pärale
Tuuli Koch kirjutab Postimehes, et võimule saamiseks eile olulise sammu edasi astunud Rahvaliidu juhtfiguurid peavad tänavust seisu ootamatult halvaks, kuid rohkem muretsevad nad tuleva aasta eelarve pärast, kus miinuseks võib kujuneda üüratu 17 miljardit krooni.
Käibemaks ähvardab kerkida
Urmas Seaver kirjutab Postimehes, et Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Rahvaliidu läbirääkimistel on ühe võimaliku uue tuluallikana kaalumisel käibemaksu tõstmine kahe protsendi võrra, mis peaks riigi kaukasse tooma juba tänavu 800 miljonit lisakrooni.
2009. aasta I kvartali keskmine väljamakse oli 11 186 krooni kuus
Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 19 miljardit (18 944 833 181) krooni ja seda maksti 564 542 isikule. Keskmine brutoväljamakse kuus töötaja kohta oli seega 11 186 krooni.
Töötuskindlustusrahast 140 miljonit kulub ametnikele
Allar Viivik kirjutab Õhtulehes, et mais sokutas riik tööturuameti üle 300 töötaja palgaraha maksmise töötukassa kaela, liites ameti ja kassa üheks asutuseks. 404 töötajaga asutuse ülalpidamine neelab 3,7 miljardist kroonist töötuskindlustusrahast 140 miljonit.
Tööandjad jätaksid töötuskindlustuse saajad arstiabita
Mirko Ojakivi kirjutab Eesti Päevalehes, et viimasel rahast aina tühjeneva töötukassa nõukogu istungil käisid tööandjate esindajad lauale idee, mille radikaalseima lahenduse tagajärjel jääksid tulevikus kõik töötuskindlustushüvitise saajad ravikindlustuskaitseta.
Tooted ja teenused
Lisaks liikmete teenindamisele (vt link Teenused liikmetele) osutab EML ka muid tasulisi teenuseid nii liikmetele kui mitteliikmetele. EML liige saab kõigi teenuste puhul hinnasoodustust.
Õigusabi
Maksualane õigusabi ja konsultatsioonid, Maksuhalduri haldusakti ja toimingu vaidlustamine, Esindamine kohtus, Maksuõiguslike küsimuste analüüs.
Loe lähemaltPersonaalne koolitus
Pakume huvilistele võimalust saada EML juristidelt või meie koolitusprogrammi lektoritelt personaalset koolitust kliendi poolt soovitud ajal ja kohas.
Loe lähemaltAstu EML liikmeks
Taga enda ettevõttele aastaringsed teadmised ning soodustused maksualastel teemadel. Tasuta ajakiri MaksuMaksja ja maksuseaduste kommentaaride kogumik.
Loe lähemaltReklaam
Pakume võimalust avaldada reklaami ajakirjas MaksuMaksja, samuti EML veebilehel, publikatsioonides ning koolitusmaterjalides.
Loe lähemaltAjakirja MaksuMaksja tellimine
Perioodid: 6 kuud - 1 aasta
Hinnad:
Topeltnumber - 7.80 €, 6 kuud - 19.80 €
12 kuud - 35.40 €
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine
Liikmetele: Tasuta (v.a. Baasmäär)
Lisaeksemplar liikmele: 12 €
Tavahind: 30 €