Rubriik: Eesti Ekspress

Sulev Vedler kirjutab Eesti Ekspressis Rene Kuulmanni maksuvaidlusest. Poeg sai isalt ligi 20 miljoni euro eest maatükke ja kortereid magusates kohtades üle Tallinna. Seitse aastat hiljem hakkas pärandust uurima maksuamet. Üliedukas jääpurjetaja Mati Kuulmann suri oktoobris 2004 vaid 63 aastasena.

Tarmo Vahter kirjutab Eesti Ekspressis, et maksuamet avastas juhuslikult, kuidas Abram Beinenson sai Lasnamäe Idakesku­sega rikkaks.

Endine maksuametnik räägib suurimast riigi raha vargusest Eestis. See lugu algas kaks aastat tagasi, suvel 2008. Lõuna-Eesti kolleegid olid märganud kahtlast tehingute jada ja asi anti mulle kontrollida.

Sulev Vedler kirjutab Eesti Ekspressis, et mitmete Lääne ettevõtete siinsed harufirmad ei jaota juba aastaid kasumit, vaid võtavad kasumi endale „laenuks“.

Toivo Tänavsuu kirjutab Eesti Ekspressis, et ärimees Oliver Kruudaga seotud ettevõtete maksuvõlg on 50–80 miljonit krooni. Sel nädalal võttis maksuamet ärimehe isikliku vara oma kontrolli alla.

Askur Alas kirjutab Eesti Ekspressis, et maksuameti nõudel on enamik internetikasiinode saite blokeeritud, kuid piirangust mööda pääsemine on jõukohane igale inimesele, kelle IQ on tema kinganumbrist suurem.

Maksu- ja tolliamet tunnistab vastuses Ekspressi päringule, et netisaitide blokeeringust mööda minemise juhendi levitamist hasartmänguseaduse alusel takistada ei saa, kuid blokeerimise näol on tegu vaid ühe meetmega.

Eesti Ekspressis kirjeldab Maarja oma kannatusi suhetes maksuametiga, kui ta kaotas töö ja ei saanud enam tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana.

Tarmo Vahter kirjutab Eesti Ekspressis sellest, kuidas presidendi autojuht maksupettusega tegeles.Loe siit: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/presidendi-autojuht-virutas-riigilt-33-miljonit-krooni.d?id=28075511

Noor pereisa Andres pihib, kuidas ta tahtis isapalgaga riiki tüssata, et oma võlgadest lahti saada.

Ekspress kirjutas eelmises numbris, et maksuamet astub libedale teele, hakates nii-öelda üksikettevõtjatele ette kirjutama, palju nad peaksid endale palka maksma.

Toivo Tänavsuu kirjutab värskes Eesti Ekspressis, et Maksu- ja tolliamet hakkab “sõbralikult nõustama” 4000 artisti või muud üksikettevõtjat, kes maksavad endale dividendidena palka. Loe ajalehe paberväljaande lk A 16-17.

Eesti Ekspressis jagab uue töölepinguseadusest tulenevaid nõuandeid Heli Raidve. Uue seaduse järgi peab tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise korral andma töötajale etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Mõistlik oleks tööandjaga selgelt kokku leppida, kui palju aega töötajal selleks kulub.

Sulev Vedler kirjutab Eesti Ekspressis, et kõigi aegade kallimas kohtukaotuses peab Eesti riik välja maksma üle poole miljardi krooni ja ka siis jääb metsakompanii endistele omanikele õigus nõuda täiendavalt kahjude hüvitamist.

Eesti Ekspress kirjutab, et Ansip kaalub Padari vallandamist. Peaminister Andrus Ansip kaalub rahandusminister Ivari Padari lahtilaskmist tööga mitte hakkama saamise tõttu.

Eesti Ekspress kirjutab, et maksuamet vahistas hiljuti GoBusi endise bussijuhi Vadim Šamrai kahtlustatuna rohkem kui 50 miljoni kroonises maksupettuses.

Janar Filippov ja Raul Ranne kirjutavad Eesti Ekspressis, et suure salaviinaäri kahtlusega vahi alla võetud Igor Zavizion on kogenud kontrabandist. Ekspress paljastas juba aastal 2000, et see mees oskab maskeerida salapiiritust kas või aknapesuvedelikuks.

Priit Hõbemägi kirjutab Eesti Ekspress Online´is, et Eesti Maksumaksjate Liit tõstatas küsimuse eluasemelaenude tagasimaksmisel toimuvast ebaõiglasest “sundvaluutavahetusest”. Nimelt konverteerivad suurpangad eluasemelaene laenumaksete tegemisel eurosse ja tagasi mitte Eesti Panga kursi, vaid iseenda poolt kehtestatud kõrgema kommertskursi alusel, teenides aastas niimoodi kõikide klientide pealt mitukümmend miljonit krooni.

Sulev Vedler kirjutab tänases Eesti Ekspressis sellest, et Eesti krooni kurss oli ohus kaks kuud tagasi, kui Lätit tabas majanduskriis. Täna pole krooni devalveerimine enam nii teravalt päevakorral.

Priit Leito kirjutab Eesti Ekspressis, et trükiajakirjandusele on aasta 2008 ning saabuv aasta kõige mustem periood pärast “vaikivat ajastut” 1934. aastal. Toona ­keelati vaba ajakirjandus ning lehed pidid levitama riigijuhtidele meelepäraseid sõnumeid. Samasugust ideoloogiast läbi imbunud teksti, mis hilisematele punastele palju alla ei jäänud. Selles mõttes on mõni moodne kodumaine teleseep oma dialoogiga märki tabanud.