Riik on võtnud ettevõtjate abistamiseks tarvitusele erinevaid meetmeid, nii otseseid toetusi kui ka tulust ja mõjutusvahendist loobumist (intressi arvestamise peatamine) ning „häbiposti“ sattumise vältimist (maksuvõla avaldamata jätmist).

Kui toetuste puhul võib selle saamise periood olla loomu poolest pikem või seotud toetuse eelarve mahuga, siis maksumeetmete puhul võib ajaline kestus olla määratletud teisiti, sõltuvalt konkreetsest meetmest. Vaatame pisut maksuintressist loobumist ja maksuvõla avalikustamise peatamist ning katsume midagi õpetlikku leida ja omad järeldused teha.

Seadusemuudatus

Kuigi avalikkusele oli juba ette teada, et maksuintresse kriisi ajal ei arvestata ning maksuvõlgasid ei avaldata, jõustus tegelikult vastav seadusemuudatus alles 22. aprillil.[1]

Juba 18.03.2020 teavitas MTA oma pressiteates: Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Kõik deklaratsioonid tuleb siiski õigeaegselt esitada ja kui vähegi võimalik, ka maksud ära maksta. Ka teine meede leidis pressiteates selgitamist: Lisaks sulges MTA avaliku võlapäringu ja X-tee teenuste kaudu võlglaste massinfo väljastamise, kuna olemasolev info ei näita ettevõttest tavapärast ja adekvaatset majanduspilti. Riigihanke registri päringud jäävad töösse. Samal põhjusel ei avalda MTA oma koduleheküljel tasutud maksude, käibe ja töötajate arvu analüütikat.[2]

Kuna pressiteade oli muidugi vahetult pärast eriolukorra kehtestamist välja lastud, siis lõplikku tõde seal ka olla ei saanud, kuid enam-vähem nii nagu teatati, ka läks. Intresse ei arvestatud riigi kasuks, maksuvõlga ei avaldatud (v.a erandid) ning täpsustusid kuupäevad ja täiendavad tingimused. Tasutud maksude, käibe ja töötajate andmed siiski avaldati.

Aga et „pidu“ ei kesta igavesti ning afteka järel tuleb korralik pohmakas, seda teavad ka kõik.

Mis siis saab?

Maksuvõla avalikustamise osas ütleb seadus (MKS § 168¹⁴ lg 1): Käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3, 5 ja 6 nimetatud andmete avaldamise võib Maksu- ja Tolliamet peatada alates Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra esimesest päevast kuni kahe kuu möödumiseni eriolukorra lõppemisest.

Eriolukord lõppes 18. mail.[3] Teoreetiliselt oleks võimalik kuni 18. juulini „maksupeitust“ mängida, kuid Maksu- ja Tolliamet on teist meelt ning peab õigeks juba varem maskid eemaldada: Eriolukorra alguses sulges MTA avaliku võlapäringu, kuna ajatamiste peatamise tõttu ei näidanud see ettevõtete olukorra tegelikku seisu. Võlapäring MTA veebis avatakse taas 25. mail ja seal kajastub info ka võla ajatamise kohta. Kuni selle ajani kajastatakse MTA koduleheküljel maksuvõlgasid, mille tähtaeg oli varasem kui 1. märts 2020.

Eriolukorra ajal on 50 eurost suurem maksuvõlg tekkinud kokku 8843 ettevõttel, kellel varasem võlg puudus. Nende isikute võla kogusumma on ligi 99 miljonit eurot. Neist lõviosal ehk 8142 ettevõttel jääb maksuvõlg alla 20 000 euro. Lisaks ei ole varasematest võlglastest 2089 ettevõtet eriolukorra ajal suutnud kinni pidada võla ajatamisel kokku lepitud maksegraafikust või jätnud uued kohustused tasumata.[4]

Miks nii, seda teavad vaid nemad. Igal juhul on neil võimalik rohkem pingutada.

Ja riigi kasuks intressi arvestuse osas on säte muidugi klaar, siin ei ole vaielda midagi (MKS § 168¹⁴ lg 2): Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 1, 1¹ ja 2 sätestatud intressi arvestamise ja tasumise kohustuse kohaldamine peatatakse Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu alates 2020. aasta 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni.

Lisaks sellele on intresse nii maksukohustuslase kasuks kui riigi kasuks vähendatud 0,03 protsendini aastas ning see kehtib 2021. aasta 31. detsembrini (MKS § 168¹⁶).

Ja intresside osas on ka pisut ebaselgust ajatamise puhul. Seadusemuudatus ise ütleb (MKS § 168¹⁷): Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil välja kuulutatud eriolukorra tõttu võib maksuhaldur 2020. aasta 1. maist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära kuni 100 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

MTA teatab aga oma pressiteates: MTA-l on alates 1. maist võimalik ajatatud maksuvõlale anda kuni 100% intressimäära soodustust. Lõpliku otsuse soodusmäära ulatuse kohta teeb maksuhaldur, kuid kindlasti peab täidetud olema vähemalt üks kahest tingimusest:

• ettevõttel puudus enne 1. märtsi 2020 maksuvõlg või see oli korrektselt, ilma mahajäämuseta ajatatud;
• võlg on alla 20 000 euro.

Teised isikud saavad ajatamisel üldjuhul 50% intressimäära soodustust.[5]

Pisut meelevaldne tõlgendus, kas pole? Võiks ju mõelda, et ehk on see kuskilt õigusaktist tuletatud nõue, kuid maksukorralduse seaduse § 117 lõige 2, mis üldjuhul ajatamisel määratavat intressimäära reguleerib, selliseid tingimusi ei kehtesta: Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Põhjendatud erandjuhul on maksuhalduril õigus maksuvõla tasumise ajatamisel vähendada intressi määra kuni 50 protsenti maksuvõla tekkimise päevast arvates.

Selliseid tingimusi ei ole ka rahandusministri määruses, mis ajatamist reguleerib.[6]

Ma saan aru, et see 20 000 euro piir tuleneb sellestsamast rahandusministri määrusest (§ 4¹ p 1), kuid sealses kontekstis reguleeritakse ju ajatamise taotluse lahendamist automaatse otsusega, mitte ei kehtestata sedasorti tingimusi, mis puudutaks madalamat intressimäära või sellest loobumist. Seaduse järgi saab ka suurema summa puhul intressimäära kuni 100% vähendada. Suurematel on see ka suurem probleem, kas pole?

Ja see maksuvõla puudumise nõue… nojah. Olgu, kriis algas ametlikult tõesti 12.03.2020, kuid maksuvõlg võis ju olla väike, väheoluline või mis iganes. Või ei ole ajatamine ja maksuintressi vähendamine siis mõeldud neile, kes olid ka enne raskustes, kuid kelle raskused läksid veelgi tõsisemaks? Ajuvaba igatahes. Vaielda tasub kindlasti.

Omal nahal testimine

Toimetusele teada olev klient jättis testimise huvides maksud maksmata ja sai juba 7. mail MTA-lt teavituse, millal tema maksuvõlg avaldatakse ning mida ja kus ta teha võiks (vt lisatud pöördumist). Klient tegigi, nagu kästud, ja kuna ta vastas eelpool tsiteeritud pressiteates toodud nõuetele (võlg tekkis eriolukorra ajal ja jääb alla 20 000 euro), siis sai ta ka automaatse ajatamisgraafiku 0% intressimääraga, nii nagu oli lubatud. Tundub, et Kredex on saanud omale tõsiseltvõetava konkurendi. Ja nagu kord ja kohus, saabus kohe ka tagasiside ankeet, nii et seekord ei pea me kliendi vastust MaksuMaksjas ära trükkima ei eesti ega vene keeles.[7]

Mis oli huvitav – MTA teadis maksuvõla avalikustamise aega ette enne, kui Jüri oli langetanud otsuse eriolukorra lõpetamise täpse aja osas. Mine tea, kas MTA-s on omad hiromandid tööl või nende arusaam ettevõtjasõbralikkusest ongi selline laupäevaku vormis sooritus.

Pisut kurb, kui riik ise pakub palju enamat kui MTA sooviks. Ma saan muidugi aru, et riik peab ka raskel ajal nutsu koguma ja inimesi häbiposti naelutama, kuid kas see praegu on ikka õige? Minu arvates küll mitte.

————–

MTA näidispöördumine

Lugupeetud …

Pöördume Teie poole seetõttu, et meie andmetel on Teil tasumata maksuvõlg. Loodame, et leiate selle tasumiseks kiirelt võimaluse ja täname Teid selle eest juba ette.

Mõistame, et eriolukorrast tingituna võib tekkida probleeme võlgade tasumisega. Seega, kui Teil ei ole võimalik maksuvõlga kohe tasuda, siis soovitame taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Taotluse saate esitada mugavalt e-MTAs rubriigis „Arvestus“ > “Ajatamine“. Kuna ajatamise taotlusi on oodata rohkelt, siis palume esitada taotlus niipea kui võimalik, aga varuda selle menetlemisel kannatust.

Ajatamise taotlemine on oluline ka seetõttu, et eriolukorra lõppedes (alates 18. maist) taastub tavapärane olukord. See tähendab, et jätkame maksuvõlalt intresside arvestamist (ajatatud võla puhul on võimalik rakendada madalamat intressimäära). Samuti taastub tavapärane maksuvõla sissenõudmine ja 25. mail avame uuesti avaliku võlapäringu.

Maksuvõlga on kõige lihtsam tasuda e-MTAs rubriigis „Arvestus“ > „Maksmine“. Rohkem informatsiooni oma maksukohustuste kohta saate samuti e-MTAs „Arvestuse“ rubriigis.

Küsimuste korral aitab meie klienditugi telefonil 880 0812 ja meilil ariklient@emta.ee.

Täname, kui olete maksuvõla juba tasuda jõudnud. Sel juhul jätke see teade tähelepanuta.

Lugupidamisega

Maksu- ja Tolliamet

[1] Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed). – RT I, 21.04.2020, 1.

[2] MTA 18.03.2020 pressiteade „Eriolukorras peatatakse maksuvõlgade intressi arvestamine“. Kättesaadav MTA kodulehel: www.emta.ee/et/uudised/eriolukorras-peatatakse-maksuvolgade-intressi-arvestamine.

[3] Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldus nr 168 „Eriolukorra väljakuulutamise ja rakendamisega seotud Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine“. – RT III, 17.05.2020, 1.

[4] MTA 08.05.2020 pressiteade „MTA kutsub eriolukorra ajal maksudega raskustesse sattunud ettevõtjaid võlga ajatama“. Kättesaadav MTA kodulehel: www.emta.ee/et/uudised/mta-kutsub-eriolukorra-ajal-maksudega-raskustesse-sattunud-ettevotjaid-volga-ajatama.

[5] Viide 4.

[6] Rahandusministri 30.04.2002 määrus nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“. – RTL 2002, 55, 805; RT I, 19.12.2018, 25.

[7] Vt ka Martin Huberg, Kaspar Lindi kommentaar. Üüritulu ja kinnisvara müügitulu maksustamine. – MaksuMaksja 2020, 1, lk 30-37.