Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

EAS ja KredEx kriisiaegsed toetused. Ja mitte ainult

MaksuMaksja: 2020 – aprill (nr 4)

EAS ja KredEx kriisiaegsed toetused. Ja mitte ainult

Lehekülg: 18
Martin Huberg
Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).

Kui praeguse kriisi meditsiiniline kõrgpunkt on selleks kevadeks möödas ning seoses sellega leevendatakse üha enam kehtestatud piiranguid, siis majanduskriis alles kogub tuure. Keegi ei tea, kui suure kiiruse see „kukkumine“ saavutab, millal ja mil moel see pidurdub või kuidas seda pidurdada. Riik omalt poolt püüab leevendada ettevõtjate keerulist olukorda. Keegi ei tea, kas see on lihtsalt „suure paugu hajutamine väiksemateks järjestikusteks paukudeks“ või aitab see tõepoolest majandust päästa. Kuid käed rüpes ka ei passi seista.

Vaatame, milliseid meetmeid on otsustatud ettevõtjatele pakkuda, seekord EAS ja KredEx näidete kaudu.

Üldtingimused

Valitsus on esmalt kehtestanud määrusega[1] üldtingimused kõikidele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatavatele toetusmeetmetele nende õiguslikust vormist sõltumata, mis seonduvad COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamisega ja eriolukorra lahendamisega ning mida rakendatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel.

Tingimused on suunatud nii toetuste väljatöötajatele, väljamaksjatele kui ka toetuse saajatele.

EAS

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pakub hetkel kolme liiki toetusi: väikeettevõtjate kahjude osalise hüvitamise toetus[2], tööstusettevõtja tootearenduse toetus[3] ning turismisektori ettevõtjate osalise kahjude hüvitamise toetus.[4]

Toetused on mitmekesised ning tingimused on nagu ikka süvenemist vajavad. Pakume järgnevalt sellest vaid ülevaate. Kes soovib põhjalikumat lugemist, peab EAS kodulehe kaudu või õigusaktide vahendusel asju täpsemalt uurima.

Mainitud kolmest toetusest ei suutnud näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tuvastada esimesel kahel määruse eelnõu seletuskirja.[5] See tuleneb osaliselt sellisest huvitavast keskkonnast, mille nimi on „Eelnõude Infosüsteem“ (eelnoud.valitsus.ee). Ma ei ole vist mitte kunagi sellel leheküljel otsingu teostamisest õnnelikumaks muutunud. Enamasti aitab googeldamine rohkem kui riigiveeb, millest on muidugi kahju. Ainuüksi juba vale brauseri kasutamine muudab teid suhteliselt abituks.

Kui adressaat ei suuda selgitusi leida, siis on küllaltki keeruline oletada, miks, mida jne otsustati. Igal õigusaktil ei ole seda ka Riigi Teatajas ilmuva õigusakti juures menetlusteabena. Ilmselt on ka nendel, kes Riigi Teatajat toimetavad, nii mõndagi keeruline üles leida.

Pärast tutvuste kasutamist (nagu sel puhul ikka öeldakse — nimi on toimetusele teada) ja väikest uurimistööd edastati meile ka puuduolevad seletuskirjad, ning siis selgus, et mitte iga seletuskirja ei riputata avalikkusele imetlemiseks üles, vaid üksnes need, mille puhul toimub Eelnõude Infosüsteemis ametlik kooskõlastamine. Loodetavasti pannakse need siiski huvilistele imetlemiseks välja juba mõne aja jooksul, kui suurem kiire on mööda läinud. Soovijatele edastame need ise.

Väikeettevõtjate kahjude osalise hüvitamise toetus

Eelnõu seletuskiri selgitab: Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine väikeettevõtjatele (edaspidi VE) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, et neil oleks võimalik kriis kiiresti ületada ning tagada pikas perspektiivis väikeettevõtja jätkusuutlikkus.

Tegemist on täiendava toetusega lisaks Vabariigi Valitsuse 19. märtsil 2020 heaks kiidetud esimesele majanduslike meetmete paketile Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks.

Eelnõuga kehtestatakse toetusskeemi tingimused, sealhulgas nähakse eelnõuga ette määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) õigused ja kohustused.

Toetusmeetme eelarve on 10 000 000 eurot, seda rahastatakse Eesti Vabariigi riigieelarvest. Saarte ja Ida-Virumaa väikeettevõtjatele määruse raames antud abi kohta peab EAS eraldi arvestust. Eraldi arvestust peetakse mõlema piirkonna osas kuni 500 000 euroni kogu meetme eelarvest, kuna saarte ja Ida-Virumaa väikeettevõtjatele on eraldatud käesoleva meetme eelarvest konkreetne summa eelarvelisi vahendeid.

Tegevusi rahastatakse avatud taotlusvooruna. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Taotlusi võetakse vastu kuni 15.12.2020.

Toetuse saajateks ei kvalifitseeru kõik väikeettevõtjad. Kuna valdkonniti on toetused erinevad, siis peab arvestama, et igaühele oma ja duubeldamine üldjuhul võimalik ei ole (kui just nõiasõnu ei tea).

Toetust ei saa:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine;

2) majutus ja toitlustus (välja arvatud EMTAK jagu I 5629);

3) reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus.

Nendele on ette nähtud teised meetmed. Seletuskiri selgitab: Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhanguga on välja töötatud sarnase sihtrühmaga väikeettevõtjate toetamiseks erinevaid toetusmeetmeid, seetõttu on välja toodud väikeettevõtjad, kes ei saa toetust käesoleva meetme alt — see lihtsustab menetlust, kuna välistab ühe väikeettevõtja taotluste menetlemise mitme meetme alt. Näiteks punktides 2 ja 3 välja toodud majutus- ja turismisektori ettevõtjatel on võimalik taotleda toetust „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus“ alusel.

Toetust saab väikeettevõtja ehk siis füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle täistööajale taandatud töötajate arv oli töötamise registri andmetel 1. märtsi 2020. a seisuga 1 kuni 49 (määruse § 4 lg 1 p 1).

Toetust jagatakse kahes määras: 3000 eurot (ettevõtjale, kelle 2019. aasta majandusaasta käive või vähem kui aasta tegutsenud väikeettevõtja puhul tegutsemisaja käive oli suurem kui 20 000 ja väiksem kui 40 000 eurot) ja 5000 eurot (kelle 2019. aasta majandusaasta käive oli võrdne või suurem kui 40 000 ja väiksem kui 100 000 eurot ning kelle 2020. aasta märtsi või aprilli käibe langus oli võrreldes 2019. aasta sama kuu käibega vähemalt 30%).

Nagu näha, suurema toetuse puhul on vaja lisaks käibe suuruse kriteeriumile kvalifitseerimisele ka 30%käibe langust eelmise aasta sama kuu käibega võrreldes. Sama käibelangus oli ka näiteks töötukassa makstaval töötasutoetusel üheks kriteeriumiks.

Ja ka siin ei ole täpsustatud, kas silmas peetakse maksustatavat käivet, maksuvaba käivet, maksustatava käibe maksustatavat väärtust, kas arvesse läheb ka pöördmaksustatav käive jne.

Määrus viitab: Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. a kohta aluseks väikeettevõtja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed (määruse § 6 lg 4).

Ja kui 3000 eurole kvalifitseeruv väikeettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. aasta märtsi või aprilli käibe langus Maksu- ja Tolliameti andmete alusel võrreldes väikeettevõtja tegutsemisaja keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 30% (§ 6 lg 3).

Suuremat toetust need, kes on alla aasta tegutsenud, ei saa, sest ilmselt ei suudetaks adekvaatselt määratleda analoogseid tingimusi — ei ole ju teada võrreldava perioodi käivet ning prognooside põhjal suurema toetuse määramine tekitaks ilmselt pigem vaidlusi.

Seletuskiri selgitab: Eelarve suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister. Saarte ja Ida-Virumaa väikeettevõtjatele määruse raames antud abi kohta peetakse eraldi arvestust. Saartel tegutsevate väikeettevõtjate toetuse eelarve on 500 000 eurot. Samuti on Ida-Virumaal tegutsevate väikeettevõtjate toetuse eelarve on 500 000 eurot.

Toetus on ühekordne, seda saab taotleda kuni 15. detsembrini 2020 ning tegutsetakse etteantud eelarve piirides ehk siis kogusummas 10 miljonit eurot (§ 7 lg 5 ja 6):

EAS lõpetab taotluste vastuvõtmise, kui meetme rahastamise eelarve jääk võrdsustub menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Hetkest, mil taotletava toetuse summa võrdsustub meetme rahastamise eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise ajalises järjekorras.

Tööstusettevõtja tootearenduse toetus

Järgmine toetus on suunatud tööstusettevõtjatele tootearenduseks.

Tööstusettevõtjaks on ettevõtja, kelle põhitegevusala on:

1) mäetööstus;

2) töötlev tööstus, välja arvatud tubakatoodete tootmine;

3) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;

4) veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus.

EAS kodulehel on teade: Toetuse tingimused on muutmisel. Kavandatud on sihtrühma laiendamine ning COVID-19 kriisist mõjutatud ettevõtete soodsamatel tingimustel toetamine.[6]

Lisaks põhitegevusala nõudele peab taotleja enda või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu põhitegevusalast majandusaasta aruannete kohaselt olema iga majandusaasta kohta vähemalt 200 000 eurot (§ 12 lg 1 p 2).

Toetuse eesmärgina sätestab määrus (§ 2 lg 1 ja 2): Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uuest või oluliselt muudetud tootest või teenusest rahvusvahelist müügitulu. Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud toode või teenus.

Toetuse maksimaalne suurus on 500 000 eurot ning minimaalne suurus 20 000 eurot. Kogu eelarve on 20 miljonit eurot.

Kuna selle määruse seletuskiri on määruse Riigi Teatajas kuvatava menetlusteabe alajaotuse kaudu leitav, siis tsiteerigem ka seda: Sõltumata sektorist on nii ettevõtjad kui ka muud toetuse saajad laialdaselt sattunud raskustesse. Seetõttu on vajadus muuta paindlikumaks ettevõtluse arendamisele suunatud toetuste tingimusi, et tagada toetuse saajate suutlikkus projektid ellu viia.

Kuna koroonaviirusega kaasnenud kriis mõjutab oluliselt ettevõtjate likviidsust, on toetuste rakendamise ja projektide elluviimissuutlikkuse tagamiseks vajalik laiendada väljamaksete tegemisega seotud võimalusi: lisada määrustesse ettemaksete ja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel maksete tegemise võimalused ning võimaldada maksetaotluste sagedasem esitamine.

Lisaks alustatud projektide elluviimisele on koroonaviiruse kriisist tingitud majandusseisakust edukaks ja kiireks väljumiseks oluline, et kriisis kannatanud ettevõtjad saaksid koroonakriisi ajal arendada uusi tooteid ja teenuseid. Ühelt poolt annab koroonakriis, kus äritegevus on seiskunud või toimub vähendatud mahus, ettevõtjatele aega arendustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Teiselt poolt koroonakriisi ajal välja arendatud uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused aitavad kriisis kannatanud ettevõtjatel kriisijärgselt oma äritegevust taastada ning oma ettevõtet kriisile eelneva ajaga edukamaks muuta. Toote- ja teenusearendamine on kallihinnaline ja kõrge riskiga tegevus, millel puudub kindlus, et planeeritud toode või teenus soovitud kujul valmib. Seetõttu, ühe esimese abinõuna likviidsusprobleemide ilmnemisel toote- ja teenusearendus kas lükatakse edasi või jäetakse tegemata.

Tulenevalt vajadusest aidata ettevõtjatel kriisi käigus uusi tooteid ja teenuseid arendada sätestatakse eelnõuga tootearendustoetusele koroonakriisiga seotud erand, mis võimaldab koroonakriisis kannatanud ettevõtjatel taotleda toetust eritingimustel.

Turismisektori ettevõtjate osalise kahjude hüvitamise toetus

Järgmine toetus on suunatud turismisektori ettevõtjatele.

Seletuskiri selgitab: Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Covid-19 mõju Eesti ettevõtlusele“ (Tallinn, märts 2020) tõi välja, et enim on kriisist mõjutada saanud just turismisektori ettevõtjad. Paljude ettevõtete tegevus on peatunud ja käive on langenud nulli. Välisturismi taastumise eelduseks on piiride avamine ja rahvusvaheliste ühenduste taastumine peamiste sihtturgudega, mis on hetkel raskesti prognoositav. Turismiteenuste ekspordi taastumine võtab oluliselt kauem aega kui paar kuud. Seega on turismisektori päästmiseks vajalik rahaline abi, mis aitaks ettevõtjaid, kelle tegevus on rahvusvahelise reisimise peatumise tõttu seiskunud või oluliselt kannatanud (näiteks majutus-, toitlustus-, reisiettevõtjad, turismiatraktsioonid).

Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine turismisektori ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, et neil oleks võimalik kriis kiiresti ületada ning tagada pikas perspektiivis sektori jätkusuutlikkus.

Tegemist on täiendava toetusega lisaks Vabariigi Valitsuse 19. märtsil 2020 heaks kiidetud esimesele majanduslike meetmete paketile Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks.

Määrusega luuakse mehhanism ettevõtjate tõendatud kriisikahjude osaliseks kompenseerimiseks. Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori ettevõtjate spetsiifikast ja kahjude esialgselt prognoositud ulatusest. Toetusmeetme kavandamisel on lähtutud järgmisest:

  • ettevõtja käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt (89 protsendil ettevõtjatest 50-100%);
  • ettevõtja äri on seotud kinnisvara haldamise ja rentimise ning suurte püsikuludega;
  • ettevõtja on elujõuline, kuid tema äri peatus koheselt ja pikaks ajaks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks 12. märtsil 2020 kehtestatud eriolukorra piirangute tõttu;
  • ettevõtja teenusepakkumine lõppes kuudeks ja teenuse osutamist ei ole võimalik edasi lükata;
  • ettevõtjad on olulised teenusepakkujad liikumispiirangute lõppemise järel prognoositavalt esmalt taastuva siseturismi ning seejärel taastuva välisturismi nõudlusele vastamisel.

Toetusega kompenseeritakse perioodil märts kuni juuni 2020 otseselt koroonaviiruse puhangust ja tekkinud kriisist tulenevaid kahjusid ettevõtjatele. Turismisektorile suunatud ühekordse tagastamatu abi saamine välistab teiste EAS poolt rakendatavate kriisitoetuste taotlemise. Toetuse taotlemine on avatud kuni vabade vahendite lõppemiseni või kuni 31. detsembrini 2020.

Määruse § 2 lõiked 1 ja 2 nimetavad toetuse eesmärgi järgmiselt: Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine turismisektori ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse andmise oodatav tulemus on turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.

Toetus ise jaguneb 5 alagruppi:

1) majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus;

2) toitlustusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus;

3) reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus;

4) turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetus;

5) turismiteenuste pakkuja kahjude osalise hüvitamise toetus.

Igal toetuse liigil on oma vastavuse kriteeriumid.

Lühidalt. Majutusettevõtja märtsi või aprilli 9% maksustatav käive peab eelmise aastaga võrreldes olema langenud 40%. Kui tegemist on alla aasta tegutsenud ettevõtjaga, siis arvutatakse keskmine käive ja selle langus. Makstakse toetust ettevõtjale, kelle 9% maksustatav käive oli kuni 3 miljonit.

Toetuse suurus on 100% eelmise aasta tööjõumaksudest, kuid mitte enam kui 60 000 eurot, ning kui toetus oleks alla 2000 euro, siis seda ei maksta.

Toitlustusettevõtja märtsi või aprilli käive peab samuti olema langenud vähemalt 40% võrreldes eelmise aasta sama ajaga ning lisatingimusena peab ta olema maksnud tööjõumakse vähemalt 10 000 euro suuruses summas (vaadatakse kassapõhiselt). Kui ettevõtja on alla aasta tegutsenud, siis arvutatakse keskmine käive ja vaadatakse selle langust kuu kohta, kuid tööjõumakse ei võeta arvesse.

Toitlustusettevõtjale makstava toetuse suuruseks on 20% ettevõtja 2019. aasta eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 30 000 eurot. Kui toitlustusettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, siis on toetuse suuruseks 20% tema tegutsemisaja eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 30 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.

Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda reisiettevõtja, kelle 2019. aasta eest tasutud tööjõumaksude kogusumma Maksu- ja Tolliameti andmete alusel oli vähemalt 10 000 eurot ning toetuse suuruseks on 95% ettevõtja 2019. aasta eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot. Kui reisiettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, siis on toetuse suuruseks 95% tema tegutsemisaja eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.

Turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda turismiatraktsioon, kelle 2020. aasta märtsi või aprilli käibe langus oli võrreldes 2019. aasta sama kuu käibega vähemalt 40%. Juhul kui turismiatraktsioon on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, siis peab 2020. aasta märtsi või aprilli käibe langus võrreldes turismiatraktsiooni teenuste pakkumise aja keskmise ühe kuu käibega olema vähemalt 40%. Käibe languse arvutamisel võetakse 2020. aasta kohta aluseks turismiatraktsiooni poolt Maksu- ja Tolliametile tähtaegselt esitatud viimase kuu käibedeklaratsiooni andmed.

Turismiatraktsioonile makstava toetuse suuruseks on 50% turismiatraktsiooni 2019. aasta märtsi, aprilli, mai ja juuni kogukäibest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Kui turismiatraktsioon on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, siis on toetuse suuruseks 50% turismiatraktsiooni teenuste pakkumise kuude arvestuslikust keskmisest käibest nelja kuu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.

Turismiteenuste pakkuja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda turismiteenuste pakkuja, kelle 2019. aasta käive majandusaasta aruande või kasumiaruande alusel või kelle 2019. aasta tulu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel oli vahemikus 20 000–40 000 eurot.

Turismiteenuste pakkujale makstava toetuse suurus on 3000 eurot.

KredEx pakutavad toetused

KredEx pakub seitse erinevat meedet, mis seisnevad kas laenukäenduses või laenus. Vaatleme lühidalt iga meedet.

Kõikide meetmete kohta saab detailse info KredEx kodulehelt nagu ikka alajaotusest „Koroona“ (https://kredex.ee/et/koroona). Järgnevalt kasutangi sealt pärinevat infot, tuues selle lihtsalt lugejani, valinud tsiteerimiseks sobilikke kohti.

Meetmeteks on erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks, erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, erakorraline laen, erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele, erakorraline väikelaenu käendus, erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele ja erakorraline käendus riiklikult olulistele projektidele.

Erakorraline käendus ettevõtetele uute laenude väljastamiseks võimaldab uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.

Erakorraline käendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks võimaldab olemasolevatele laenudele tavapärasest pikemat maksepuhkust (vähemalt 6 kuud) ja lõpptähtaja pikendamist likviidsuse tagamiseks COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.

Erakorralise laenu puhul pakub KredEx abi, kui pangad ettevõtteid enam ei finantseeri. Sellisel juhul annab KredEx ettevõttele vajadusel erakorralist käibekapitali laenu koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks või investeerimislaenu.

Erakorralise käenduse puhul majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele on eesmärgiks võimaldada majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

Erakorralise proportsionaalse väikelaenu käenduse eesmärgiks on võimaldada ettevõtjatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.

Erakorralise laenu puhul riiklikult olulistele projektidele on eesmärgiks võimaldada ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

Erakorralise käenduse puhul riiklikult olulistele projektidele on eesmärgiks võimaldada riiklikult olulistele projektidele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.

Täpsemalt saab tingimused üle vaadata juba KredEx kodulehelt. Neid ei ole mõtet siinkohal tsiteerima hakata. Eelneva eesmärgiks oli eelkõige teaseri ehk siis isutekitaja funktsiooni pakkumine, et aidata tuvastada saakloom ning juhatada hea lugeja õigesse kohta õiget blanketti otsima ja täitma.

Muud toetused

Lisaks eelnevale EAS ja KredEx kaudu pakutavale abile on riik kõvasti pingutanud ja päris palju muid valdkondi samuti toetustega katnud. Järgnevalt annan viidetega loetelu koos lühikese tutvustusega seletuskirjast, et huviline teaks, mis on olemas ja kust seda otsida.

Mitmed toetused on juba varem olemas olnud, kuid neid on seoses viiruspuhangust tingitud majanduskriisiga täiendatud. Seejuures haldab neist mitut ka EAS, kuid kuna need ei ole uued toetused, siis olen need eelnevatest eraldanud.

Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses

Tegemist on varasema toetusega[7], kuid tingimusi on kriisi käigus muudetud.

Algse eelnõu seletuskiri selgitab: Tegevuseks, milleks toetust saab taotleda, sätestab määrus toetuse digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele kõigis tööstussektorites. Toetuse digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuse (edaspidi toetus) taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ning järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). Toetus on suunatud tegutsevatele töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtjatele, kes on registreeritud Eesti äriregistris. Toetuse andmise eesmärk on toetada töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtja digitaliseerituse ja automatiseerituse taset ning seeläbi vähendada inimsekkumise vajadust. Määruse alusel tehtavaid tegevusi rahastatakse jooksva taotlemise kaudu. Toetust antakse üle-eestiliselt.[8]

Seletuskiri muudatuste osas selgitab: Sõltumata sektorist on nii ettevõtjad kui ka muud toetuse saajad laialdaselt sattunud raskustesse. Seetõttu on vajadus muuta paindlikumaks ettevõtluse arendamisele suunatud toetuste tingimusi, et tagada toetuse saajate suutlikkus projektid ellu viia.

Kuna koroonaviirusega kaasnenud kriis mõjutab oluliselt ettevõtjate likviidsust, on toetuste rakendamise ja projektide elluviimissuutlikkuse tagamiseks vajalik laiendada väljamaksete tegemisega seotud võimalusi: lisada määrustesse ettemaksete ja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel maksete tegemise võimalused ning võimaldada maksetaotluste sagedasem esitamine.

Lisaks alustatud projektide elluviimisele on koroonaviiruse kriisist tingitud majandusseisakust edukaks ja kiireks väljumiseks oluline, et kriisis kannatanud ettevõtjad saaksid koroonakriisi ajal arendada uusi tooteid ja teenuseid. Ühelt poolt annab koroonakriis, kus äritegevus on seiskunud või toimub vähendatud mahus, ettevõtjatele aega arendustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Teiselt poolt koroonakriisi ajal välja arendatud uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused aitavad kriisis kannatanud ettevõtjatel kriisijärgselt oma äritegevust taastada ning oma ettevõtet kriisile eelneva ajaga edukamaks muuta. Toote- ja teenusearendamine on kallihinnaline ja kõrge riskiga tegevus, millel puudub kindlus, et planeeritud toode või teenus soovitud kujul valmib. Seetõttu, ühe esimese abinõuna likviidsusprobleemide ilmnemisel toote- ja teenusearendus kas lükatakse edasi või jäetakse tegemata.

Tulenevalt vajadusest aidata ettevõtjatel kriisi käigus uusi tooteid ja teenuseid arendada, sätestatakse eelnõuga tootearendustoetusele koroonakriisiga seotud erand, mis võimaldab koroonakriisis kannatanud ettevõtjatel taotleda toetust eritingimustel.[9]

Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus

Toetuse eesmärki paljastatakse määruse[10] seletuskirjas: Tegevuseks, milleks toetust saab taotleda, sätestab määrus digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostika läbiviimise (edaspidi digidiagnostika). Meedet rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Toetuse andmise eesmärgiks on tööstuse digitaliseerimis- ja automatiseerimisalase teadlikkuse kasvatamine. Toetus on suunatud tegutsevatele töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtjatele, kes on äriregistris registreeritud.[11]

Kuna muudatused on tehtud sama määrusega nagu eelmise toetuse puhul, siis on seletuskiri mõistagi sama. Detailide osas vt seletuskirja.

Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord

Toetus on varasem[12] ning selle sisu avab seletuskiri järgmiselt: Taotluseid menetleb ning toetust maksab EAS julgustamaks nii Eestis juba tegutsevaid ettevõtjaid kui ka potentsiaalseid välisinvestoreid tegema uusi, suuremahulisi investeeringuid Eesti töötleva tööstuse sektorisse, kasvatades seeläbi ettevõtjate lisandväärtust ja ekspordivõimekust, luues keskmisest kõrgema palgaga töökohti ning tõstes Eesti mainet innovatsiooni toetava riigina. Toetuse andmisega motiveeritakse investeeringuid just tehnoloogiamahukasse tööstusesse, et aidata Eestil tõusta rahvusvahelises konkurentsis väärtusahelas kõrgemale. Toetuse maksmine aitab ühtlasi kaasa investeeringute teostamisele väljapoole Tallinna linnapiirkonda.

Toetus on seega riigile oluline tööriist riikidevahelises konkurentsis Eesti majandusele vajalike välisinvesteeringute meelitamisel ja seega ühtlasi Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2013. aasta korraldusega nr 460 heaks kiidetud „Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegias 2014–2020“ ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. detsembri 2017. aasta käskkirjaga nr 1.1-1/17-275 kinnitatud „Eesti Äridiplomaatia Strateegias“ toodud eesmärkide saavutamisel.[13]

Kuna muudatused on eelmiste kahe toetusega samas seletuskirjas kommenteeritud, siis vt täpsemaid selgitusi sealt.

COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale

Tegemist on uue toetusega.[14] Eelnõu seletuskirjaga saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel ning seletuskirjas selgitatakse järgmist:

Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi andmist valdkondlikele organisatsioonidele nende põhitegevusega seotud kulude ja eesolevate möödapääsmatute kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud, kompenseerimiseks. Riigi 2020. aasta lisaeelarvega on nähtud ette rahalised vahendid eriolukorraga kaasnevate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks.

Kultuuri- ja spordivaldkonna abipaketi suurus on ühtekokku 25 miljonit eurot, millega Kultuuriministeerium soovib tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust. Lisaeelarvega püütakse katta nende möödapääsmatuid kulusid ning toetada lisaks vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine (kogumaht 5,2 mln eurot) ning kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude kompenseerimine (kogumaht 19,8 mln eurot).[15]

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiividele

Tegemist on uue toetusega.[16] Kultuuriministeeriumi kodulehel selgitatakse: Taotlusvooru eesmärk on COVID-19 puhangu tõttu toetada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiive nende juhendamisega vahetult seotud isiku või isikute (näiteks dirigent, rahvatantsujuht, abidirigent, kontsertmeister, klaverisaatja, rahvamuusikakollektiivide juht) (edaspidi juhendaja) tööjõukulude katmisel või hüvitamisel.

Toetuse andmise tulemusena on tagatud valdkondlike organisatsioonide majanduslik jätkusuutlikkus ja juhendajate tööhõive.[17]

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmed haridus- ja noortevaldkonnas

Tegemist on uue toetusega.[18] Eelnõu seletuskiri selgitab: /—/ eesmärk on toetada haridus- ja noortevaldkonnas tegutsevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud mõjude leevendamisel ning kriisi ajal tekkinud vältimatute püsikulude katmisel. Eelnõu eesmärk on toetuse eraldamine selleks, et haridus- ja noortevaldkonna asutused jätkaksid tegevust ja teenuste osutamist ka peale kriisi.[19]

Muud toetused

Tegelikult on riik ja eriti Euroopa Liidu eelarve kaudu peaaegu et ammendamatu toetuste allikas. Neid, kellele midagi eraldatakse, on päris palju.

Riigieelarve seaduse § 531 lõige 1 sätestab: Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.

Selle sama sätte juures on Riigi Teataja andmebaasis hüperlink, millele klikkimisel avaneb imeline toetustemaailm. Soovitan soojalt, lisaks COVID-toetustele on seal ka kõik muu, mis raskel ajal abiks võiks olla.

Lõpetuseks

Kuuldavasti tuleb meetmeid veel, sest majanduskriis ei ole kaugeltki möödas ning ega see haiguspuhangki uuesti tulemata jää.

Seniks aga rahulikku meelt ja muretumat elu!

Lisa 1:https://kredex.ee/et/uudised/selgitus-millest-tulenevad-ettevotjatele-moeldud-kredexi-kriisimeetmete-piirangud.

Lisa 2: https://www.koda.ee/sites/default/files/content-type/content/2020-05/05%2005%202020%20Pöördumine%20seoses%20väikeettevõtjate%20ja%20turismisektori%20ettevõtjate%20kahjude%20osalise%20hüvitamise%20toetustega.pdf.

Lisa 3: kogu nimekiri (3 lk):

https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=121042020030&id=119012018005;123022018010;126022018007;113032018001;112042018001;120042018021;131052018056;114062018004;131072018010;112092018004;109102018009;102112018007;113112018005;113112018006;113112018007;113112018008;124112018002;127112018016;105122018017;122122018033;122122018034;122122018035;122122018036;122122018037;122122018038;122122018039;122122018040;122122018041;104012019020;104012019021;104012019022;104012019023;104012019024;104012019025;112022019006;115022019005;120022019010;108032019007;122032019006;129032019008;105042019007;123042019001;123042019005;109052019002;120072019001;107082019001;115112019008;126112019005;114012020010;129022020002;129022020003;114042020012;128042020017;129042020008;129042020009;130042020028;130042020029;115052020011.

[1] Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“. – RT I, 08.05.2020, 38; 08.05.2020, 37.

[2] Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020 määrus nr 13 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus“. – RT I, 29.04.2020, 9; 09.05.2020, 7.

[3] Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27.05.2019 määrus nr 35 „Perioodi 2014–2020 tööstusettevõtja tootearenduse toetus“. – RT I, 30.05.2019, 1.

[4] Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020 määrus nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus“. – RT I, 29.04.2020, 8; 09.05.2020, 4.

[5] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 05.05.2020 pöördumine nr 4/109. Vt lk 24-25.

[6] EAS kodulehel „Teenuste“ alajaotises, „Tootearenduse toetus“: www.eas.ee/teenus/sf-tootearenduse-toetus.

[7] Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17.04.2019. a määrus nr 27. – RT I, 12.05.2020, 6; 12.05.2020, 1.

[8] Eelnõu toimiku number EIS süsteemis on 19-0310.

[9] Eelnõu toimiku number EIS süsteemis on 20-0524.

[10] Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.09.2018. a määrus nr 52. – RT I, 12.05.2020, 5; 12.05.2020, 1.

[11] Eelnõu toimiku number EIS süsteemis on 18-0809.

[12] Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 05.08.2019. a määrus nr 49. – RT I, 12.05.2020, 8; 12.05.2020, 1.

[13] Eelnõu toimiku number EIS süsteemis on 19-0679.

[14] Kultuuriministri 30.04.2020. a määrus nr 9. – RT I, 30.04.2020, 29.

[15] Kriisiga seotud dokumendid leiab Kultuuriministeeriumi kodulehelt aadressil: www.kul.ee/et/kriisiabi.

[16] Kultuuriministri 30.04.2020 määrus nr 7. – RT I, 30.04.2020, 28.

[17] Ülevaadet ja detailset infot vt Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt: https://rahvakultuur.ee/toetused/toetusmeetmed/covid-19-laulu-ja-tantsupeo-kollektiivide-toetused/.

[18] Haridus- ja teadusministri 28.04.2020. a määrus nr 12. – RT I, 28.04.2020, 17.

[19] Seletuskirja leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt: www.hm.ee/sites/default/files/ministri_maaruse_seletuskiri_0.pdf.