Kes oleks uskunud, et saabub aeg, mil maksuamet peatab maksuintressi arvutamise, ajatab maksuvõlad käigu pealt ja peidab maksupatuste võlad avalikkuse silme alt! Elu oleks lill, kui see kõik ei toimuks masendavatel asjaoludel. Apokalüptiline olukord ei säästa ärisid, kuid olukorra parandamisega oli otsustatud aidata neid vähemalt maksukorra leevendamisega. Järgnevalt tutvustan Riigikogus vastu võetud kriisipaketi maksuseadusi puudutavat osa.

Maksukorralduse seadus

Alates 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni (17. mai) ei arvestata maksuvõlalt maksuintressi. See puudutab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid, kes on sattunud või satuvad erilukorra ajal makseraskustesse. Intressi ei arvestata pandeemia või varasemalt tekkinud ning ajatatud võlgade osas.

Oluline on, et muudatus ei lõpeta, vaid ainult peatab intressi arvestamise ja tasumise kohustuse eriolukorra ajaks. Järgmisel päeval pärast eriolukorra lõpetamist taastub tavapärane intressiarvestuse kord. Seega, kui võlg tekkis eriolukorra ajal, ei ole see intressikohustusest vabastatud, see on seda ainult eriolukorra ajal. Pärast eriolukorra lõppu intressi arvestamine taastub, kuid väiksemas määras. Muidu majanduslikult koormav maksuintress 0,06% päevas langeb eriolukorra lõppemisel 0,03%-le ning jääb sellisena kehtima kuni 31.12.2021. Juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes kehtib sama intressimäär.

Teise meetmena saab maksuhaldur suurema kaalutlusruumi, mis võimaldab tal põhjendatud juhul vähendada intressimäära oluliselt rohkem või vabastada isik maksuvõla tasumisel intressist, kui viimane taotleb maksuvõla tasumise ajatamist. Ajatamine on võimalik, kui maksukohustuslase senine maksekäitumine on olnud hea ning maksuhalduri hinnangul võimaldab maksuvõla ajatamine ületada ajutised makseraskused. Uue ajatamisavalduse võivad esitada ka need, kellel on kehtivad maksuvõla tasumise ajagraafikud.

Lisaks saab maksuhaldur õiguse vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära nullini. Intressi määra vähendamine puudutab ka maksuhalduri poolt maksumaksja kasuks makstava intressi määra.

Ei tasu unustada, et seaduses olid juba varasemalt olemas meetmed, mis aitavad olukorda leevendada. Nii näiteks olukorras, kus maksumaksja makseraskused jätkuvad ka pärast eriolukorda, on tal võimalik taotleda maksuvõla kustutamist MKS § 114 lõike 3 kohaselt, kui selle sissenõudmine oleks maksumaksjast sõltumatute asjaolude tõttu ebaõiglane või ebaproportsionaalne.

Järgmise meetmena antakse maksuhaldurile õigus mitte avaldada teatud andmeid oma veebilehel, sh maksukohustuslase kvartali jooksul tasutud maksusummad, käibemaksukohustuslase kvartali jooksul deklareeritud toimingute ja tehingute käibe kogusumma, töötamise registrisse kantud tööd tegevate isikute arvu. Praktikas MTA siiski loobus sellest õigusest ning avaldas 10. aprillil I kvartali maksuandmed.

Käibemaks

Paberraamatutele ja õppekirjandusele kehtivat vähendatud käibemaksumäära 9% laiendatakse ka muudel füüsilistel kandjatel ning elektrooniliselt edastatud raamatutele ja õppekirjandusele. Samuti laiendatakse vähendatud käibemaksumäära elektrooniliselt kättesaadavale ajakirjandusväljaandele. Loodetavasti aitab elektrooniliste väljaannete maksustamine vähendatud määraga aidata kultuuri, sh eestikeelse kirjanduse ilmumist. Raamatute tiraažide langemine tõstab raamatute väljaandmise kulusid, mida kompenseeriks väljaannetele vähendatud käibemaksumäära rakendamine.

Seaduseelnõu seletuskirjas on toodud ka mõned selgitused elektroonilise väljaande mõiste kohta: Muul füüsilisel kandjal olevale väljaandele või elektroonilisele väljaandele kohaldub vähendatud käibemaksumäär, kui see väljaanne on trükitava väljaande analoog ega erine trükitavast väljaandest muul moel kui mõne elemendi poolest, mis on omased sellele formaadile, näiteks otsingumootori ja järjehoidmise kasutusvõimalus. Kui elektrooniline väljaanne, näiteks CD-plaadil või USB-mäluseadel, sisaldab funktsioone, mida ei ole väljaande trükiversioonis või mida võib pidada täiendavateks elementideks, siis kohaldub käibemaksu standardmäär. Muudatuse eesmärk ei ole anda e-väljaannetele eelist paberväljaannete ees, vaid ühetaoliselt maksustada väljaandeid, mis erinevad üksnes selle avaldamise vormi poolest. Seega, maksustamise mõttes võrdne kohtlemine saab olla tagatud siis, kui muul füüsilisel kandjal oleva väljaande ja elektroonilise väljaande maksustamine ei erine paberkandjal väljaantava väljaande maksustamisest.

Tulumaks

Alates 2008. aastast lubatakse FIE tulust talle kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali müümisest saadud tulust maha arvata täiendava kuni 2877 euro suuruse nn arvestusliku kulu ilma kuludokumentideta. Alates 2012. aastast saab füüsiline isik deklareeritud metsamaterjali ja kasvava metsa raieõiguse müügist saadud kasumi edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile ning vähendada seda igal perioodil nii müügiga seotud kulude kui ka metsa majandamisega seotud kulude võrra.

Nüüd saavad erametsaomanikud täiendava maksusoodustuse — mahaarvamise piirmäära tõstetakse 5000 eurole (TuMS § 32 lg 4¹) ning mahaarvamise õigust laiendatakse ka nendele metsaomanikele, kes ei ole FIE-d, vaid deklareerivad kasu vara võõrandamisest (§ 37 lg 11). Muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist.

See maksumuudatus on ajendatud Eesti Erametsaliidu pöördumisest. Selle kohaselt on aastatel 2014–2018 füüsilisest isikust metsaomanikud teinud metsamaaga tehinguid 16 640 korral kokku 95 195 ha osas, tagajärjeks on füüsiliste isikute omandis oleva metsamaa pindala vähenemine. Viimase viie aasta jooksul on juriidiliste isikute omandis oleva metsamaa pindala suurenenud 5%, moodustades tänaseks 40% erametsamaa pindalast. Sageli kaasneb kinnistute müügiga ka elukoha vahetus ning maapiirkondadest lahkumine. Metsaomanike arvates otsustavad füüsilisest isikust metsaomanikud oma kinnistuid müüa metsa majandamist mittesoosiva maksusüsteemi tõttu. Omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisel saadud tulu ei maksustata tulumaksuga, samas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügist saadav tulu on tulumaksuga maksustatud.

Sotsiaalmaks

Kolmeks kuuks (2020. aasta märtsis, aprillis ja mais) kaotatakse sotsiaalmaksu kuumäära nõue, mis muidu kohaldub töö- või teenistuslepingu korral ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalevale abikaasale. Tavapäraselt näeb seadus ette töö- või teenistuslepingu korral sotsiaalmaksu miinimumkohustuse, mis arvutatakse eelneva aasta töötasu alammääralt (2020. aastal on kuumäära suuruseks 540 eurot ja minimaalseks sotsiaalmaksu kohustuseks 178,20 eurot). Põhjus, miks töötasu väljamakse on kuumäärast väiksem, ei ole siinkohal oluline — see võib olla seotud töötukassa meetmega (mille puhul tööandja peab maksma töötajale vähemalt 150-eurose brutotasu), töötaja võib olla kokkuleppel palgata puhkusel või on tööandja lihtsalt palgamaksetega võlgu jäänud.

Samad põhimõtted kehtivad ka Eesti Töötukassa poolt töötajale makstavale palgahüvitisele. Töötukassa tasub sotsiaalmaksu üksnes töötajale välja makstud töötasu hüvitiselt, olenemata makstud hüvitise suurusest.

Ka FIE-d saavad riigilt maksukommi. Nimelt tasub riik  FIE eest 2020. aasta I kvartalis määratud sotsiaalmaksu avansilise makse ning kannab juba tasutud esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa FIE ettemaksukontole tagasi, mida FIE saab kasutada muude maksude tasumiseks või siis taotleda selle summa tagastamist enda pangakontole.

Sotsiaalmaksuga seonduvalt muutub ka ravikindlustuse seadus. Et kõik koroonahaiged ei peaks tervenemisel oma raviarvest tagasi koomasse langema, nähakse ette, et ravikindlustus ei kao ajal, kui sotsiaalmaksu ei maksta. Kindlustuskaitse säilib ka palgata puhkuse perioodil. Muudatus kestab kuni eriolukorra lõppemise kuule ülejärgneva kuu 10. kuupäevani (st 10. juulini). See muudatus on mõeldud juhatuse liikmetele ja „VÕS-lastele“, kellele ei kehti sotsiaalmaksu kuumäära kohustus, vaid kindlustuskaitse eelduseks on kuumäärale vastava väljamakse deklareerimine.

Aktsiisid

Diislikütuse aktsiisi langetati 1. maist 493 eurolt 372 eurole 1000 l kohta (Leedu tasemele). Lätis on see 414 eurot, nii et tankimisturismi võib ära jätta. Maagaasi aktsiisimäär langeb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 m³ kohta ehk tagasi 2017. aasta tasemele. Tarbijatele langeb gaasi hind koos käibemaksuga seega ligi 47 euro võrra 1000 m³ kohta. Elektrienergia aktsiis langeb 4,47 eurolt EL miinimumtasemele 1 euro/Mwh, mis toob seletuskirja kohaselt kaasa elektrihinna odavnemise 3,1%.

Lisaks langevad ka muude kütuseliikide aktsiisid, mille määrad on „põhitoodete“ omaga seotud (nt erimärgistatud diislikütus, kütteõlid, vedelgaas jne).

Eelnõu lugemise ajal käisid tulised vaidlused, et aktsiisi langetamine on mõttetu, kuivõrd kõik istuvad kodus ja autodega ei sõida.[1] Tegemist olevat poliitilise agendaga, millele ei ole praegusel hetkel majanduslikku mõju. Maris Lauri sõnul tehakse aktsiiside langetusega auk ja siis on seda vaja kuidagi katta. Selle peale väitis Aivar Kokk, et kiirete otsuste puhul on alati hirm, et mõni otsus võib olla ka vale, aga ettevõtjana ta teab, et parem on kiire otsus — ka vale otsus — kui otsustamatus, sest kuu või kahe pärast otsuseid teha oleks võib-olla liiga hilja. 

Väljavõte seaduseelnõu 169 SE seletuskirjast

Leedus on diislikütuse kehtiv aktsiisivahe võrreldes Eestiga praegu ligi 12 eurosenti liiter ja koos käibemaksuga 14,5 eurosenti liitri kohta. Leedus on diislikütuse jaemüügihind praegu 0,99–1,01 eurot liiter, Lätis 1,02 eurot liiter ja Eestis on hind ligi 1,25 eurot liiter. Läti tõstis diislikütuse aktsiisimäära alates 2020. aastast 414 eurole 1000 liitri kohta.

Muudatuse tulemusena langeb diislikütuse hind eeldatavalt Läti tasemele lähemale, kuid jääb hinnaerinevus võrreldes Leeduga kütuse biolisandi nõuete erineva rakendamise tõttu. Samuti tuleb arvestada, et Leedus on Orlen Lietuva nafta rafineerimistehas. See tähendab, et Leedu kütusefirmad saavad võrreldes Eestiga kokku hoida olulise osa kütuse transpordikuludest. Nimetatud asjaolud summaarselt tähendavad, et Eestis jääb lähiaastateks diislikütus ligikaudu 3–8 eurosenti kallimaks kui Leedus sõltuvalt ka konkurentsiolukorrast nii Leedu kui Eesti jaemüügiturul.

Aktsiisimäära langetamisel Leedu tasemele on oluline mõju tarbijakäitumisele. Lätis enam ei tangita ning kuigi Leedu tankimine päriselt ei kao, suureneb siiski nii Eesti rahvusvahelise vedaja kui ka Eestit läbiva transiidi Eestis tankimise majanduslik otstarbekus. Eestis tangib suurema tõenäosusega Soome ja Rootsi suunduv transiit. Samas, Venemaale suunduva transiidi käitumise osas muudatusi ette ei ole näha, sest seal müüdava kütuse hind on ja jääb ka tulevikus oluliselt odavamaks. 24. märtsi 2020. aasta seisuga maksis Vene Föderatsiooni tanklates diislikütus 54–55 eurosenti liiter.

Aktsiisi nii olulise langetamisega kaasneb risk, et aktsiisimäära langetab ka Läti. Diislikütuse aktsiisi langetamise vajadusest on transpordisektor rääkinud juba pikemat aega. Probleem tuleneb eelkõige riikidevahelisest konkurentsist. Oluline on märkida, et lisaks kütusehinnale mõjutab sektorit oluliselt ka tööjõu kättesaadavus ning kulu. Sektor ongi probleemidena toonud välja:

• rahvusvahelise transpordisektori tankimiste kolimise Eestist välja;
• Läti ja Leedu ettevõtete sisenemise Eesti sisevedude turule;
• Eesti ettevõtete kolimise Lätti ja Leetu odavama ettevõtluse sisendi tõttu.

Diislikütuse deklareerimises on oodata käesoleval aastal 8,8% vähenemist võrreldes eelmise aastaga. Vähenemine on tingitud üleüldisest majandusolukorrast, mis on viinud peamiste kütusetarbimist mõjutavate sektorite lisandväärtuse reaalkasvud langusesse. Sektorid, mis enim mõjutavad kütuseaktsiisi laekumist, on ehitus, veondus, põllumajandus ja eratarbimine, ning nimetatud sektorites on oodata suurt langust just teises ja kolmandas kvartalis. Mootorikütuste tarbimist mõjutavad otseselt ka riigi eriolukorra tõttu kehtestatud liikumispiirangud. Diislikütuse aktsiismäära vähendamine pidurdab langust mõnevõrra, moodustades aasta lõpuks -7,2% võrreldes eelmise aastaga. Positiivse poole pealt ootame eelkõige transpordiettevõtete tankimise osalist tagasitoomist Eestisse.

Kohustusliku kogumispensioni sissemaksete peatamine

Rääkides poliitilisest agendast, tuleb huvitav muudatus seoses maksetega teise pensionisambasse. Nimelt peatatakse alates 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021 riigipoolsed maksed teise pensionisambasse. 2020. aasta oktoobris saavad kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikud otsustada, kas loobuda ka oma palgalt 2% makse tegemisest. Makseid ei tehta kuni 2021. aasta 31. augustini. Kui isik jätkab maksmist ka sel ajal, kui sotsiaalmaksu arvelt teise sambasse sissemakseid ei tehta, siis riik hiljem hüvitab oma osa. 2021. aasta on seotud eeldusega, et selleks ajaks jõustub teise samba reform ja siis saavad kõik ise hakata tegema otsuseid, kas ja kuidas teises sambas raha koguda.

Sõltuvalt sellest, kas inimene esitab 2020. aasta oktoobris avalduse maksete mittetegemiseks või mitte, läheb alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema eest tasutud sotsiaalmaksust senise 4% asemel teise sambasse vastavalt järgmise 10 või 28 kuu jooksul 6% ning esimese samba eelarvesse laekub tavapärase 16% asemel 14%. Seega: vanduda alla koroonale ja loobuda 2% maksest või võidelda katkuga ning kaugel 2023 jj aastatel oma kompensatsioonid kätte saada. Nagu ütles Indrek Saar: Lugupeetud kolleegid, mis selle mõte on? /—/ meil on võimalus laenata raha rahaturgudelt, miks peab siis ajama käe tulevaste pensionäride rahakotti?[2] Küsimus jäägu sümboolselt õhku.

Kui suure majandusliku augu kobarseadus kaevas, ei tahetud istungil arutada. Ja koalitsiooni poolt on see igati kristlik lähenemine: ei tasu muretseda homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest.

[1] Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu (169 SE) kolmas lugemine. Riigikogu stenogramm, 15.04.2020. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202004151400#PKP-26084.

[2] Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu (169 SE) teine lugemine. Riigikogu stenogramm, 13.04.2020. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202004131500#PKP-26042.