Rubriik: Päevaleht

Ametiühingute hinnangul vajaks 2009. aasta 1. juulist kehtiv töölepinguseadus võimalikult kiiresti muutmist. Seadus peab pakkuma töötajatele tõhusamat kaitset, sõnastavad nad eesmärgi.

Agne Narusk kirjutab Eesti Päevalehes, et 1. maist jõustunud seadusemuudatused lubavad töötukassal äsja töö kaotanud inimestega kokku leppida, et esimesel kolmel kuul suhtleb ta konsultandiga kas arvutis iseteenindusportaali (ITP) kaudu või telefoni teel. Seda kolme kuud hakatakse lugema päevast, mil tööotsija saab endale nn individuaalse tööotsimiskava, üldjuhul teisel silmastsilma kohtumisel konsultandiga. Kaugteel võivad töötukassaga siiski ühendust pidada vaid uued, st nüüd lisanduvad töötud; ning ka siis on eelduseks konsultandi hinnang, et sel inimesel on võimalik leida kiiresti töö ning selleks piisab vaid tööpakkumiste vahendamistest. Sa­muti töötud, kes ei saa tulla vastuvõtule põhjusel, et on parasjagu koolitusel, tööpraktikal vm.

Urve Madar kirjutab Eesti Päevalehes kogumispensionist.

Holger Roonemaa kirjutab Eesti Päevalehes, et Valgevene autoärikad jooksevad tormi Eesti kasutatud autodele. Suurim huvi on kasutatud, 5000 kuni 15 000 eurot maksvate autode vastu. Osturallis on süüdi juulist jõustuv Valgevene, Venemaa ja Kasahstani ühine tolliliit. Väidetavalt ei jätku Valge-venes autokaupmeeste tõttu enam autotreilereidki.

Raimo Poom kirjutab Päevalehes, et võimuerakonnad Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Reformierakond leppisid kokku, et juba tulevast aastast alates väheneb eluasemelaenude intresside, koolituskulude ja annetuste tulumaksusoodustuse maksimumpiir ehk võimalik suurim maksuametist tagasi saadav summa. „Langetame 1. jaanuarist 2012 tulumaksusoodustuse ülempiiri 1920 euroni,” seisab koalitsioonilepingus.

Tuuli Jõesaar kirjutab Eesti Päevalehes, et teisipäevane Eesti Päevaleht juhtis tähelepanu probleemile, et üle 36 000 mittetöötava vanaduspensionäri ei ole saanud tulumaksuvabastust, mis on neile seadusega ette nähtud. Iga vanur võis seega aastas tahtmatult ilma jääda mitmestsajast eurost. Sotsiaalministeerium hakkas probleemi eitama, kuid eile jõudis olukorra tõsidus ka rahandusministeeriumi ja peaministri bürooni.

Raimo Poom kirjutab Päevalehes, et riigi energiaettevõtte juhatuse liige Harri Mikk teeb otsekohese avalduse, millega soovitab soojalt enda juhitava firma maksukoormust suurendada.

Villu Zirnask kirjutab Eesti Päevalehe juhtkirjas, et Eestis on Euroopa Komisjoni viimase aja maksuinitsiatiividest seni enim kajastust saanud ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi plaan.

Tuuli Jõesaar ja Tiina Rekand kirjutavad Eesti Päevalehes, et Eesti Päevaleht kirjutas eile, et üle 36 000 mittetöötava vanaduspensionäri ei ole riigilt saanud tulumaksuvabastust, mida neil on õigus saada. Kui võtta arvutuste aluseks Eesti keskmine pension, siis on riik neile eelmise aasta eest võlgu küm­me miljonit eurot. Kui Eesti Päevalehe artikkel põhjustas pensioniametite kohalikes esindustes tõelise tormi, siis sotsiaalminister Hanno Pevkur eitab probleemi.

Aavo Kokk kirjutab Eesti Päevalehes auklikest teedest ning nende parandamise rahastamisest.

Urmas Jaagant kirjutab Päevaleht Online`is, et rahandusminister Jürgen Ligi ütles täna riigikogu infotunnis, et kui mõni pensionär ei ole oma õigusi ja vabadusi pensionist makstud tulumaksu tagasiküsimise osas kasutada, siis riiki selle süüdistada ei saa.

Tiina Rekand kirjutab Eesti Päevalehes, et vallajuhtides tekitab küsimusi koalitsioonilepingu soov kaotada koduomanike maksukoormuse vähendamiseks alates 2013. aastast kodualuse maa maamaks. Eesti Päevalehega vestelnud omavalitsuste juhid tõdesid, et sel juhul on vaja leida midagi maamaksust saamata jääva tulu asemele. Mis see täpselt olla võiks, keegi veel ennustada ei julge.

Andres Reimer kirjutab Eesti Peävalehe juhtkirjas, et Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonileping tahab alates 2013. aasta 1. jaanuarist kaotada maamaksu kodualusele maale – kui selle pindala jääb alla 1500 ruutmeetri tiheasustusega piirkonnas või alla kahe hektari hajaasustusega piirkonnas.

Kärt Anvelt kirjutab Eesti Päevalehes, et alates 1. jaanuarist 2013 ja pärast seda sündivate laste ühele vanemale hakkab riik maksma neli protsenti riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (välja arvatud vanema tööl käimise aeg). Tänu sellele otsusele jäävad tulevikus ära vaidlused, kumb vanematest hakkab lisapensioni saama. Kui lapsega on kodus mees, makstakse raha tema II sambasse, kui naine, siis naise omasse – info tuleb andmebaasidest, kust on näha, kas vanem saab vanemahüvitist või on ta lapsehoolduspuhkusel.

Kadri Kõusaar kirjutab Eesti Päevalehes, et mõni aeg tagasi, ja üldse mitte valimistega seoses, hakkasin mõtlema astmelise tulumaksu üle. Ma pole otseselt ei selle vastu ega ka poolt – ütleme, et olen neutraalne, kõhklev. Mitte usklik, ega ka ateist – pigem agnostik.

Villu Zirnask kirjutab Eesti Päevalehe juhtkirjas, et sellal kui pensionifondide vara ja maine majanduskriisi tõttu jõudsalt sulas, sööbis paljude teadmisse fakt, et Eesti pensionifondide väärtus on väiksem kui fondiosakute omanikud on sinna raha sisse maksnud.

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et reedeks on Brüsselisse erakorraliselt kokku kutsutud euroala riigi- ja valitsusjuhid, et jõuda kokkuleppele ühisraha tuleviku stabiilsuse tagamiseks ette pandud „paktis”.

Kadri Mälk avaldab Eesti Päevalehe arvamusküljel mõtteid lastetusmaksu ja lastetuse teemal.

Andres Võrk ja Helen Poltimäe kirjutavad Eesti Päevalehes, et valitsused on rohelise maksureformiga kahjuks tegelenud vaid hektiliselt ning ka praeguste valimisprogrammide põhjal ei ole lootust, et sellega taas tõsiselt tegelema hakataks.

Villu Zirnask, Priit Simson ja Külli-Riin Tigasson intervjueerivad Riigikogu valimistega seoses parteide esindajaid ning uurivad, mida parteid maksude osas muuta soovivad.