Juhul kui valitsus otsustab alustada järgmisel aastal maade hindamisega, ei tõuse maamaks selle järel enam kui 10 kuni 15%, kinnitab riigihalduse minister Jaak Aab. Maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning selle abil saab pakkuda paremaid kohalikke teenuseid, sh maaomanditele lisaväärtust andvaid taristu arendusi (teed, tänavad, valgustus, trassid jne).
Viimasest maahindamisest on möödas 19 aastat ja selle aja jooksul on väga suurel määral muutunud turuosaliste hinnang erinevate maade väärtusele. Keskmiselt on praeguse prognoosi järgi läinud maa kallimaks umbes 7,2 korda. Maa turuväärtus sõltub asukohast ja kasutamise võimalustest. Muutused piirkonniti ja sihtotstarvete kaupa on olnud erinevad, nt elamumaa väärtus on kasvanud keskmiselt 8,8 korda, maatulundusmaal 11,6 korda, äri- ja tootmismaal 5,1 korda. Juhin tähelepanu, et need numbrid on 2019. aastal tehtud üldised prognoosid. Need arvestavad vaid tehinguandmete muutumist enne 2019. aastat (tehingud kuni 2018). Planeeritavaks maa hindamiseks on olemas ka hilisemate aastate tehinguinfo (2019—2021), samuti täpsustub hindamise metoodika, mistõttu selguvad tegelikud muutused alles pärast hindamist.
Üldiselt põhineb maade maksustamine maa turuväärtusel. See põhimõte tagab õiglase maksustamise — kallima maatüki omanik maksab rohkem kui odavama maatüki omanik.
Maa turuväärtus on vaid üks komponent maamaksu määramisel. Teine oluline komponent on maksumäär, mille määrab kohalik omavalitsus seadusega kehtestatud piirides. Praegu on seadusega lubatud maksimaalsed maksumäärad 2% ja 2,5%.
Teen valitsusele ettepaneku vähendada lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja maatulundusmaa õuemaal 0,5%-le ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel ja kõlvikutel 1%-le maa väärtusest.
Lisaks sellele on kavas seada piir ette maamaksu iga-aastasele võimalikule kasvule — sõltuvalt valitsuse otsusest saab see olema 10–15% eelmise aasta maamaksu suurusest. See piir oleks püsiv, kehtides nii tuleviku maade hindamiste kui ka maksumäärade tõstmiste suhtes. Seega saab maksustamisel turuväärtusel põhinevatele maade hindadele üle minemine toimuda järk-järgult. Hajutades maksukasvu pika perioodi peale, ei pea kartma, et uued hindamistulemused toovad kaasa uue ja kordades suurema maamaksu.
Kindlasti aga soovime jätkata kodualuse maa maamaksuvabastusega. See on koduomanikele tähtis ning seda me muuta ei kavatse.
Maamaks laekub omavalitsuste eelarvesse
Maamaksutulu laekub omavalitsuste eelarvesse. Seda kasutatakse kohalike teenuste jaoks, näiteks nii uued kui ka paremas korras teed ja tänavad, valgustus, vee- ja kanalisatsioonitrassid. Taolised arendused ja investeeringud tõstavad ka maaomaniku jaoks krundi väärtust.
Kui kohalik omavalitsus kehtestab uued maamaksumäärad, siis peab ta põhjendama, mis selle raha eest omavalitsuses paremaks tehakse. Ministeeriumi tasandil oleme suhelndud nii kohalike omavalitsuste kui ka omanike keskliiduga. Nende mure maa väärtuse ja maamaksu võimaliku tõusu pärast on mõistetav. Küll aga oleme algusest peale liikunud kindlas suunas, et maa hindamise tulemustest tingitud maamaksu tõusule seatakse piir ette. Oleme seda selgitanud ka neile ning see suund on meie kohtumiste põhjal neid rahuldanud.
Mul on plaanis teha valitsusele ettepanek viia läbi maade hindamine iga nelja aasta tagant. See võimaldab arvestada maa väärtuse muutusi aegsasti ja sujuvalt. Otsuse, kas seda edaspidi perioodiliselt teha ning kui, siis millise aja tagant, langetab valitsus.
Järgmise maade korralise hindamise aja otsustab valitsus sõltuvalt riigieelarvelistest võimalustest. Valitsus arutab teemat märtsikuus. Ettepaneku kohaselt võiks selle läbi viia mitte varem kui 2021–2022. Maade hindamise mõju maamaksule ei saa olema enne 2024. aastat.
Arutan veebruaris teemat lähemalt ka koalitsioonierakondadega. Valitsuskabinet arutab maa hindamise ja maamaksu teemat eeldatavalt märtsis ja teeb põhimõttelised otsused. Muudatuste rakendamiseks on vajalik muuta nii maa hindamise seadust kui ka maamaksu seadust, nende seaduste muutmise eelnõud on kavas esitada valitsusele selle aasta septembri lõpuks.
Helme: finantssektori trahvid peavad vastama rikkumiste suurusele
Rahandusministeeriumi pressiteade
19.2.2020
Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega karmistatakse finantssektori ja rahapesu valdkonna rikkumiste rahatrahve.
„Täna on võimalik rikkumiste eest teha trahvi maksimaalselt 32 000 eurot. Kehtivad trahvimäärad on ammu ajale jalgu jäänud ega täida oma eesmärki, kuna rikkumisest saadav tulu võib ulatuda miljonitesse eurodesse,“ selgitas rahandusminister Martin Helme.
„Muudatuste jõustudes hakkab trahvisumma sõltuma konkreetse rikkumise asjaoludest ja arvestab rikkuja majanduslikku olukorda. See tähendab mõjusamat karistust,“ sõnas minister, lisades, et senisest kõrgemat trahvi saab määrata ka ettevõtete juhtidele ja töötajatele.
„Kõrgemad trahvimäärad aitavad kaasa rikkumiste ennetamisele ja tõstavad seeläbi meie finantsteenuste keskkonna usaldusväärsust. See on oluline nii Eesti rahvusvahelisele mainele kui teenuste tarbijate õiguste kaitsmisele,“ sõna minister.
Eelnõus on nii füüsilise kui juriidilise isiku puhul ette nähtud konkreetne karistuse ülemmäär ehk fikseeritud rahatrahv, mis on üldjuhul 5 miljonit eurot. Rahatrahvi arvutamise aluseks võib olla ka kuni kolmekordne rikkumise tagajärjel saadud kasu või välditud kahju, juriidilise isiku puhul ka teatud protsent käibest. Näiteks võib väärteo eest pankadele määrata rahatrahvi, mis on kuni 10% panga või selle grupi käibest.
Eelnõuga pikendatakse väärtegude aegumise tähtaega kolmele aastale. Praktika on näidanud, et üldine aegumistähtaeg kaks aastat ei ole finantsasjade rikkumiste keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav.
Audiitortegevus seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise eelnõuga, millega luuakse alus kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvide kohaldamiseks väärteomenetluses.
Seadus on planeeritud jõustuma 2020. aasta teises pooles, tingimusel, et karistusseadustiku muudatused on samuti jõustunud.