Eelnev tabel koondas töölepingu alusel töötavale isikule mõeldud hüvitised. Paraku viirused käivad mööda inimesi, mitte mööda lepinguid, mistõttu võivad hätta sattuda ka inimesed, kes teenivad tulu muud liiki lepingute alusel. Vaatame järgnevalt, mis erisustega nende puhul tuleb arvestada.

Ametnik

Laias laastus on riigi ja kohaliku omavalitsuse teenistuses töötavatel ametnikel samad võimalused, mis on töötajatel, ning nende suhtes kehtivad töölepingu seadusega sarnased reeglid. Ametnikele ei rakendu töötukassa erimeede, vajadusel makstakse neile tööseisaku korral lihtsalt palka edasi. Samuti ei pea ametnikud muretsema, et nende tööandja pankrotti läheks, samas koondamine ja sellega kaasnevad hüvitised võivad puudutada ka neid ning viimasel ajal on kasvanud avalikkuse ootused selle „toote“ järele.

Üks erisus puudutab veel valitavatel ametikohtadel olevaid kõrgeid riigiteenistujaid (president, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler) ja kohalike omavalitsuse üksuste volikogude liikmeid ning eluaegselt ametisse määratud kohtunikke, kellele ei laiene töötuskindlustus. Nendele on tavaliselt ette nähtud hüvitised ametist lahkumisel ning kuigi Eestis on viimasel ajal tekkinud tõesti mõningaid probleeme endistele presidentidele ja peaministritele uute väärikate töökohtade leidmisega, ei oleks vähemalt minu tagasihoidlikul hinnangul töötukassalt selle probleemi lahendamisel suurt abi oodata.

Juhatuse ja nõukogu liikmed

Juriidilise isiku juhtorganite liikmetele ei laiene töötuskindlustus, mis tähendab, et töötuna arvelevõtmise korral saavad nad töötutoetust, stipendiumi ning muid teenuseid (nt ümberõpe, alustava ettevõtja toetus). Muud töötuskindlustuse hüvitised on nende jaoks välistatud. Selguse huvides olgu lisatud, et kui ka juhatuse liikmetele tulevikus töötuskindlustuse kohustus peale pannakse (vastavaid ettepanekuid on pidevalt tehtud), siis kõiki hüvesid ta ikka ei saaks, sest näiteks koondamishüvitis ja praegune töötukassa erimeede on seotud töölepingu seaduse protseduuridega, mida juhtorganite suhtes ei saa kohaldada.

Kasutaks ka võimalust ja tuletaks meelde, et kui juhatuse liige teeb ka nii-öelda tavalist tööd, siis on igati sobilik selle töö kohta vormistada tööleping. Praegu kriisi kontekstis on sellel oma loogika sees — näiteks kui juhatuse liige töötab kohvikus klienditeenindajana ning kohvik suletakse, siis klienditeenidajana saamata jäänud palka saaks hüvitada töötukassa erimeetmest, aga juhatuse liikme töö ei kao kriisi ajal ära (nt kas või töötukassale avalduste esitamine ja muude abimeetmete taotlemine) ning seda ei peakski sellisel viisil hüvitama.

Võlaõiguslikud lepingud

Käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel tasu saavale isikule ei kehti tööandja haigushüvitis (soovi korral võib selle maksmises lepingus kokku leppida), töötukassa erimeede, koondamishüvitis. Kõik muud hüvitised on neile kättesaadavad üldkorras. Kui töötukassa erimeedet „võslastele“ ei laiendata, siis tuleb neil teenistuse kaotamise korral lepingud lõpetada ja töötuna arvele võtta. Kuna võlaõiguslike lepingute tasudelt on töötuskindlustusmaksed tasutud, siis on ka kõik muud töötukassa „tooted“ neile kättesaadavad (muu hulgas ka näiteks „tööandja“ pankroti korral makstav hüvitis).

Kriisiajal on paljudel inimestel mõtlemise koht, kas vormistatud leping ikka vastab sisule. Kui käsundusleping vastab sisuliselt töölepingu tunnustele, siis asjatundjad soovitavad soojalt leping tagantjärele ümber vormistada. Kuid kindlasti ei ole kõik käsunduslepingud näilikud ning ilmselt vajab ka tööõigus paindlikumaks muutmist, et töölepingute kasutamist senisest enam soodustada, kuid see on juba pikema arutelu teema, mis otseselt kriisimeetmeid ei puuduta.

FIE

Füüsilisest isikust ettevõtja tegutseb iseseisvalt ja maksab kõik maksud ise. Sellest tulenevalt on ka hüvitiste ja toetuste süsteem tema jaoks teistsugune juba seetõttu, et tulude arvestus käib aastapõhiselt. Teine erisus on loomulikult see, et kuna FIE on iseenda tööandja, siis jäävad ka kõik tööandja kohustused, nagu haiguspäevade hüvitus või koondamishüvitis, enda kanda. Kolmas erisus on see, et FIE ei ole hõlmatud töötuskindlustuse süsteemiga.

Niisiis, mida FIE saab ja mida ei saa? Saab haigekassalt hüvitise 1.-3. haiguspäeva eest ja alates 9. haiguspäevast. Saab ennast arvele võtta tööotsijana ja töötukassalt abi töökoha leidmiseks. Ongi kõik. Muus osas peab FIE vaatama ettevõtjatele suunatud meetmete poole (nt Kredexi laenud või EAS toetused). Kuna paljud tegutsevad FIE-na muu töö kõrvalt, siis tekivad tal ka vastavalt õigused hüvitistele, kuid tihti võib FIE-ks olemine saada nende hüvede kasutamisel takistuseks (näiteks töötuna arvele võtmine jms). Seega tuleb valida, kas FIE-na tegevus peatada või lõpetada, või hoopis loobuda muudest tegevustest ja keskenduda ettevõtlusele.

Muud tulud

Nüüd oleme jõudnud selle osa juurde, kus harjumuspäraselt hakatakse moraali lugema ja hurjutama ümbrikupalga saajaid, OÜ-tajaid ja pudelikorjajaid. Jah, nende jaoks on olemas sellised universaalsed meetmed nagu toimetulekutoetus, kodutute varjupaigad, Toidupank, pargipingid, sillaalused ja muud vaatamisväärsused.

Kuid tegelikult oli plaanis kirjutada hoopis teadlastele, sportlastele ja kunstiinimestele makstavatest stipendiumidest ja toetustest, mis ei ole sotsiaalmaksuga maksustatavad. Kuna nendel ei ole töösuhet, siis ei ole ka otsest vajadust neile eelpool toodud tabelis mainitud hüvitisi maksta, sest kui töösuhet ei ole, siis ei ole vaja seda kriisi ajal ka lõpetada, ning toetusi saab rahulikult edasi maksta ka haiguse või sunnitult kodus istumise aja eest. Probleem võib olla pigem selles, et toetuse maksjal saab lihtsalt raha otsa, kui tegu on näiteks spordiklubiga või muu eraõigusliku organisatsiooniga, kes kogub raha annetustest või omatuluna. Siin saavad abiks olla muud meetmete paketid, mis on eelkõige Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vedada.

Autorist: Lasse Lehis on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, esindusõiguslik osanik kahes usaldusühingus, kolmes korteriühistus ja neljas tavalises MTÜ-s, lisaks töötab töölepingu alusel ühes ministeeriumis ning ametnikuna ühes kohtuasutuses (asutuste nimed on toimetusele teada).