Maikuus avaldas Rahandusministeerium tulumaksuseaduse (TuMS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) ja saatis arvamuse avaldamiseks ka maksumaksjate liidule.[1]

Alljärgnevalt uuringi, mida see 17-leheküljeline dokument endast kujutab, annan lugejatele väikse ülevaate, püüan hinnata, kui tõenäoline on, et maksumaksjaid, ettevõtjaid tabab aasta lõpus „järjekordne maksujama“.

Kes või mis on VTK?

Esmalt on oluline märkida, et väljatöötamise kavatsus on palju üldisem dokument kui näiteks seaduseelnõu. Isegi seaduseelnõud MaksuMaksja veergudel tutvustades oleme hoiatanud, et tegemist ei ole päris seaduse, vaid kõigest eelnõu staadiumis oleva dokumendiga. Seda enam tuleb arvesse võtta, et VTK pakub tihtipeale mõne juriidilise probleemi lahendamiseks erinevaid võimalikke stsenaariumeid.

Alles siis kui seadus on parlamendis vastu võetud ja president selle välja kuulutanud, saab täpsemalt teada, mis juhtuma hakkab. Nii ka sel korral.

Sisu ja taust — tuld maksuparadiisidele!

Lühidalt saaks öelda, et ettevõtmise eesmärk on ohjata maksuparadiise. Õigemini keskendutakse ainult nendele, mis ei tee koostööd Euroopa Liiduga. Maksud võivad ju madalad olla, aga kui vastav välisriik annab meie maksuhaldurile välja piisavalt infot Eesti residentide tulude kohta, siis saame me välismaal maksuvabalt teenitud tulud Eestis maksustada ja probleemi ei olegi.

Siinkohal ei räägi me mitte riikidest, vaid iseseisvatest maksujurisdiktsioonidest, mis ei ole poliitiliselt iseseisvad riigid, kuid kus on teatud autonoomia maksuseaduste vastuvõtmisel.

Maksuparadiisi mõiste kasutamine on selle artikli kontekstis vaid tinglik ning tegelik termin on palju rafineeritum. VTK materjalist seda sõna ei leia, mõiste hakkab ilmselt vaikselt ajaloo prügikasti vajuma. Mäletan, kuidas ammustel aegadel, kui olin algaja jurist, oli olemas ametlik maksuparadiiside loetelu. Seejärel lähenemine muutus ning edaspidi hakati avaldama nimekirja territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks (vt TuMS § 10).

Ajapikku on toimunud arenguid nii riikide suhtumises maksude optimeerimisse kui ka maksude haldamises, rahapesu tõkestamises jne. Riikide e-võimekus on tunduvalt parem kui 20 aastat tagasi. Näiteks on hakatud uurima seoseid maksuparadiiside ja keskkonnakahju vahel.[2]

Näib, et tänapäeval naljalt enam nii robustset terminit nagu maksuparadiis ei kasutata. VTK-gi tutvustab meile „kahjulikke maksurežiime“ ja EL-ga „koostööd mittetegevaid jurisdiktsioone“.

VTK-s märgitakse, et mõnes jurisdiktsioonis kehtivad kahjulikud maksurežiimid4 ega toimi teabevahetus teiste riikidega. Maksumaksjad kasutavad selliseid jurisdiktsioone maksudest kõrvalehoidumiseks ja agressiivseks maksuplaneerimiseks. Euroopa Liit on teinud suure töö selle nimel, et parandada head maksuhaldustava globaalsel tasandil eesmärgiga võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu. Selle töö tulemusena muutsid paljud jurisdiktsioonid oma kahjulikke maksurežiime, et vastata EL nõuetele, ning hakkasid ka maksualast infot vahetama. Jurisdiktsioonidest, kes ei ole piisavaid muudatusi teinud, on koostatud EL maksualast koostööd mittetegevate riikide loetelu. Siiani on loetelul olnud heidutav mõju ning paljud jurisdiktsioonid muutsid oma seadusi, et vältida loetellu sattumist. Kuid on jurisdiktsioone, kes ei teinud piisavaid edusamme. Et vältida maksudest kõrvalehoidumist ja agressiivset maksuplaneerimist nende jurisdiktsioonide kaudu, tuleb rakendada kaitsemeetmeid EL loetellu kantud jurisdiktsioonide suhtes.

Eestigi ei ole mingi konnatiik, meil on oma maksuparadiiside/off-shore-firmade skandaal täitsa olemas. Paljude jaoks ütleb veel tänagi ilmselt nii mõndagi märksõna „Divec“. Noorema põlvkonna jaoks tsiteerin aga üht artiklit aastast 2005. Leidsin tolle aasta Ärilehest artikli, milles tõdetakse: Diveci kontori läbiotsimisest hargnenud ja aastaid Eesti ärieliidi meeli ärevil hoidnud maksuvaidlused lähenevad lõpule: Maksu- ja Tolliametis on lõpetamata veel paarkümmend kontrolli ja kohtus kümme vaidlust.

Samuti selgitatakse artiklis: Aastatepikkune maksusaaga algas ühel kuumal juulipäeval 1999. aastal, kui paarkümmend majanduspolitseinikku-maksuametnikku riiuli- ja offshore-firmasid müünud Diveci kontori läbi otsisid ja sealt hulga huvitavaid dokumente kaasa viisid.

Puistamise eesmärk oli leida tõendeid ulatuslikele maksupettustele. Mõni päev pärast läbiotsimist rahustas Diveci juhatuse aseesimees Priiten Tamm Äripäeva vahendusel kliente: „Sama hästi võiks politsei kahte-kolme firmat põhjuseks tuues viia tühjaks ka näiteks Hansapanga.”

Kümnetest kaustadest ilmusid lagedale lood, millest nende peategelased ehk Eesti ärieliit parema meelega ei räägi. Ilmnes, et maksukonsultatsioonifirma Divec aitas 90ndate keskel maksuvabade firmade, fiktiivsete tehingute ja dokumentide abil tippärimeestel sadu miljoneid maksukroone endale hoida.

„Divecist alguse saanud maksuasjad olid meile väga heaks koolituseks,” sõnas Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Raivo Piiritalo. „Ega maksuamet enne Diveci läbiotsimisel saadud materjalidega töötamist suurt ei teadnud offshore-skeemidest.” Piiritalo sõnul on nii Diveci kui ka nn Karu kontoriga seotud maksuskeemid oma ajastu nähtused, maksuvabade firmade kasutamine oli ettevõtete jaoks võimalus maksukoormust vähendada.[3]

Mis on plaanis?

Et sääraseid jamasid vähem juhtuks ning neid sootuks ennetada, on riigid EL tasemel seljad kokku pannud ning mõelnud, kuidas võidelda globaalsel tasandil maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumisega. Eestigi on ühtses EL liikmesriikide paadis ja kuna meetmed tuleb rakendada siseriiklikult, on nõuks võetud tulumaksuseadust veidi kohendada. Kuna maksuparadiiside ohjamise regulatsioon on tulumaksuseaduses (tulumaksuseadus kasutab mõistet „madala maksumääraga territoorium“) olemas, siis on VTK autorite hinnangul kõige lihtsamaks lahenduseks koostööle vastupunnivate territooriumide (non-cooperative jurisdictions) korralekutsumiseks täiendada TuMS § 10 nii, et ka koostööd mittetegev territoorium loetakse võrdseks madala maksumääraga territooriumiga.

Nagu laulusalmgi ütleb, elu pole vaid must ja valge, nii ei ole ka koostööd tegevate ja mittetegevate territooriumide vahel väga konkreetset piiri. Näiteks on rida riike võtnud endale kohustuse kehtestada kokkulepitud tähtajaks tõhusaid meetmeid heade maksutavade nõuetele vastamiseks, et nad tulevikus EL-iga koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelust[4] välja jäetaks. Sellised tublid on nt Caymani saared, Omaan, Panama, Seišellid, Trinidad ja Tobago, USA Neitsisaared.

Maksude optimeerimine ja maksuplaneerimine on küllalt laialevalguvad mõisted. Sestap täpsustab ka VTK, mida mõista nt kahjuliku maksurežiimi all ja mis on agressiivne maksuplaneerimine.

Maksurežiimid on kahjulikud, kui nad on vastuolus EL käitumisjuhendi või OECD kahjulike maksutavade foorumi põhimõtetega. Näiteks maksurežiimid, kus äriühinguid ei maksustata või kohaldatakse väga madalat maksumäära ega tagata, et see ei soodustaks kunstlikke offshore-struktuure ilma tegeliku majandustegevuseta.

Mõned maksumaksjad kasutavad keerukaid ja vahel kunstlikke skeeme, et teisaldada oma maksubaas teise jurisdiktsiooni. Selleks kasutatakse ära maksumäärade erinevusi või ebakõlasid erinevate riikide maksusüsteemide vahel ja korraldatakse nii, et tulu ei maksustata üheski riigis. Sellise tegevuse maakeelne nimetus on agressiivne maksuplaneerimine.

VTK-s kirjeldatud tulumaksu-eelnõuga plaanitakse lagedale tulla 2020. aasta sügisel. Seadusemuudatus(ed) peaks jõustuma 2021. aasta juulis.

Kokkuvõte

Maikuisest VTK-st tõotab tulla üsna minimalistlik ja asjalik seaduseelnõu. Ootame põnevusega, kuidas sellel „lapsukesel“ Riigikogus läheb.

Seniks nautige suve, eriti raamatupidajad, sest pinge on maas, kuna just võeti vastu seadus, millega lükati erandkorras nelja kuu võrra edasi kõigi juriidiliste isikute majandusaasta aruande esitamise tähtaega.[5]

[1] Vt Rahandusministeeriumi 06.05.2020 kiri nr 5-3/3315-1 „Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (kaitsemeetmete rakendamine EL koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu kantud jurisdiktsioonidele)“.

[2] Vt Victor Galaz, Beatrice Crona, Alice Dauriach, Jean-Baptiste Jouffray, Henrik Österblom ja Jan Fichtner. Maksuparadiiside ja keskkonnakahju omavahelised seosed ehk Maksuparadiisid ja keskkonna ülemaailmne halvenemine. – MaksuMaksja, 2018, 11, lk 31-34.

[3] Vt Kristina Traks. Diveci riiulifirmad peagi läbi hekseldatud. – Eesti Päevalehe Ärileht, 30.03.2005. Kättesaadav arvutivõrgus: https://arileht.delfi.ee/archive/diveci-riiulifirmad-peagi-labi-hekseldatud?id=10077087.

[4] EL Nõukogu EL-iga koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu 05.12.2017: www.consilium.europa.eu/et/policies/eu-list-of-non-cooperative-jurisdictions/.

[5] Majandusaasta aruande esitamiseks anti lisaaega. – Äripäev Online, 18.05.2020, www.aripaev.ee.