Töötukassa meede ja täituri kuri kiri

Tööandja kasutas töötukassa meedet (töötasu hüvitist) märtsi- ja aprillikuu eest.  Tööandja osa töötajale maksest oli alla miinimumpalga, seega vastavalt kohtutäiturite valemile ei saanud kinnipidamist teostada. Toetuse taotlemise eelduseks oli, et tööandja osa töötasust peab olema töötajale üle kantud. Töötukassa makse osa võisime oletada ega saanud täpselt välja arvestada, sest töötaja asus tööle juunis 2019 ja meil ei olnud kõigi üheksa kuu TSD andmeid. Samuti ei saanud me ülekannet tehes päris kindlad olla, et töötukassa meile toetust üldse määrab. Nüüd aga saime täiturilt kurja kirja, et miks ei ole töötaja palgast midagi kinni peetud.

Kas oleme kinnipidamisi teostamata jättes mingi teadaoleva seaduse vastu eksinud? Kas peaksime järgnevate kuude tasude maksmisel teostama täiendavaid kinnipidamisi? On selleks mingit seaduslikku alust?

Teie saate kinnipidamisi teha üksnes enda poolt välja makstavast palgast, juhindudes kohtutäituri aktist. Kuna nõuded on erinevad, siis on ka kinnipeetavad summad erinevad. Elatise nõude puhul on reeglid teistsugused kui nt liiklustrahvi võlgujäämisel. Töötukassal on tegelikult sarnased kohustused nagu tööandjal (st nad peaksid väljamaksetelt kinnipidamisi tegema), aga praegusel ajal see ei toimi, sest töötukassa peab töötasu hüvitise üle kandma viie tööpäeva jooksul ja neil lihtsalt ei ole suutlikkust nii lühikese perioodi jooksul täitemenetlust puudutavat seadust järgida.

Harilikult on kohtutäituri aktis märgitud, et kohustatud isik peab täiturit teavitama, kui kinnipidamist ei ole võimalik teostada. Praegusel juhul ongi tekkinud olukord, kus kohustatud isik ei ole kinni pidanud, sest taotles töötukassast hüvitist, kuid pole sellest ka kohtutäiturit teavitanud.

Eriolukord ja Soome vahet liikumine

Kuidas vormistada tööleping inimesele, kes tahab minna suveperioodiks Soome eraisikule koju majapidamistöid tegema? Ta on käinud kogu aeg, aga siis olid teised ajad. Kas vormistada võlaõiguslik leping? Nüüd on see pendelränne ja vaja esitada Soome tollis tööleping, kui kontrollitakse ja küsitakse.

Tööleping (TL) ja võlaõiguslik (VÕS) leping on põhimõtteliselt erinevad lepingu liigid, mida reguleerivad erinevad seadused.

Töölepingu puhul on tööandjal palju rohkem vastutust ja kohustusi. Võlaõigusliku lepingu puhul on lepingupooled nagu kaks võrdset partnerit ja saavad kokku leppida kõiges, mis seadusega otseselt keelatud ei ole.

Ilmselt on vaja uurida (Soomest), millised täpsemad nõuded sellele lepingule on. Võib-olla aktsepteeritakse ainult tähtajatut töölepingut, sest nagu aru saan, ei ole Soome riik eriti huvitatud välismaise odava tööjõu sisserändest. Samuti, kui kõik sellise lepinguga kaasnevad tööjõumaksud laekuvad nagunii Eestisse, siis ei ole välismaalasest (st Eesti inimesest) Soome riigile erilist kasu ka maksulaekumiste kontekstis.

Eelduslikult laseb Soome üle piiri ainult töölepinguga ja sellega võib kaasneda ka maksukohustus. Võimalik, et tuleb arvestada valdkonna kollektiivlepingut.

Maksuamet kiusab

Mulle tundub, et olukorras, kus koroonakriis sedavõrd suures ulatuses mõjutab kogu ettevõtlust ja mitte mingeid prognoose ei ole võimalik teha, eriti väikestel ettevõtetel, on selline survestamine ja isegi ähvardamine maksurevisjoniga täiesti kohatu. Oleme pisike tootmisettevõte Lõuna-Eesti maakohas. Saime maksuametilt alljärgneva kirja:

Täname Teid meeldiva telefonivestluse eest. Rääkisime sellest, et MTA üheks prioriteetseks teemaks on jätkuvalt tööjõumaksud ning seoses sellega oleme monitoorinud OÜ X poolt deklareeritud töötasusid. Analüüsi tulemusel on OÜ X jätkuvalt ümbrikupalga riskigrupis, kuna deklareeritud töötasude väljamaksed on ametikohtade põhises võrdluses madalamad kui teiste ettevõtete poolt samade ametikohtade kohta deklareeritud väljamaksed.

Toome mõned näited Eesti keskmiste palkade kohta: .. abitöölise ametikoha keskmine palk Eestis on 926 eurot kuus; …juhi (… tööstus) ametikoha keskmine palk on 2135 eurot.

Meie eesmärk on tagada edaspidi korrektne maksukäitumine, seepärast palume Teil üle vaadata oma maksudeklaratsioonid ja töötajate töötasud ning edaspidi deklareerida need vastavalt tegelikule olukorrale. Kui OÜ X jätkab TSD esitamist samalaadsete andmetega, võite suure tõenäosusega sattuda tulevikus maksumenetlusse, kuna risk tööjõumaksude osas (ümbrikupalga maksmises) säilib.

Vastavalt Statistikaameti avalikule palgarakendusele  http://andmestikud.stat.ee/ametipalk/ on Lõuna-Eesti keskmised palgad tunduvalt madalamad kui Põhja-Eestis ning kui arvestada, et tegemist ei ole linnas asuva tootmisega, vaid maakohas asuva väiketootmisega, siis on seal palgad veelgi madalamad.

Maksuamet on oma kirjas välja toonud Eesti keskmised palgad. Ei ole kasutatud Statistikaameti andmeid, mis annavad ülevaate töötasu erinevustest maakonniti. See võibki olla maksuameti eksiarvamuse põhjus.

Kontrollige igaks juhuks üle, kas inimeste töökoha aadress, ametikoht ja koormus (tööaja norm) on TÖR-is õigesti registreeritud. Kui see õige, siis võiksite teha ettepaneku, et kui ametnik on tõesti veendunud, et ühes piiriäärses Lõuna-Eesti vallas tuleks maksta Eesti keskmist palka, siis palun tulgu kohapeale külla teie eluga tutvuma.