Rubriik: Maksuteemad ajakirjanduses

Äripäeva erilehe Koolitus arvamusküljel kirjutatakse, et uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt ei peaks tööandja enam õppelt erisoodustusmaksu maksma, kui ta saadab töötaja tasemehariduskoolitusele.

Aili Sandre kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et maksuspetsialistid on tuleval aastal jõustuvaid tulumaksuseaduse muudatusi kommenteerides viinud jutu avansiliste maksete liiga keerulisele arvestamise korrale ja rõhutanud, et neile ettevõtjatele, kelle majandusaasta ei lange kokku kalendriaastaga, hakkab see mitte ainult peavalu valmistama, vaid nad satuvad ka teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Seega tasuks ettevõtjatel kaaluda majandusaasta viimist kalendriaastale.

Äripäeva Tulumaksu erilehes debateerivad Ivo Vanasaun Deloitte Advisory AS-st ning Reet Teder Kaubandus-Tööstuskojast teemal: „Kas on põhjust karta Euroopa Kohut?“

Jürgen Ligi kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et Reformierakonna 1994. aasta programm rääkis ettevõtte tulumaksu kaotamisest. Oli arusaam, et heaolu looja tulumaks pärsib majandust, konkurentsis investeeringute pärast on mittemaksustamine Eestile kaalukas argument. Mida polnud, oli tehniline lahendus ja poliitiline toetus.

Keit Pentus kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et kui majandus nii kiiresti enam ei kasva, on kaks võimalust. Üks on headel aegadel riigisektoris jõudsalt kasvanud kulud kokku tõmmata. Kasutada poolsunduslikku olukorda võimalusena näiteks tegevuskulude kasvule piiripanemiseks. Teine on mugavalt jätkata kulutustelainel ja puhtalt riigikassa täitmise huvides planeeritud maksude vähendamised ära jätta.

Lasse Lehis, Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees, kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et uue tulumaksuseaduse olulisem muudatus on avansiline makse, mis hakkab oma tehnilise keerukusega paljudele peavalu valmistama.

Jüri Kalda, Anricorp ASi tegevjuht, kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et kui kõrvale jätta seaduse nigel vormiline külg, siis sisuline pool üllatab positiivselt: paljude maksumaksjate olukord muutub 2009. aastal isegi mõnevõrra soodsamaks kui tänavu. Pean silmas just väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Joel Zernask, KPMG Baltics ASi maksuvaldkonna juht, kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et uuest aastast jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused järgivad vanarahvatarkust, et pole halba ilma heata ja vastupidi.

Ranno Tingas, Ernst & Young Baltic ASi maksuosakonna juhataja, kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt on 2009. aastast mitteresidendile makstud dividendid ja litsentsitasud Eestis maksuvabad.

Vaido Põldoja, Advokaadibüroo Paul Varul advokaat, kirjutab Äripäeva Tulumaksu erilehes, et tulevast aastast lisatakse äriühingu maksustatavale kasumile (ehk siis maksustatakse äriühingu tasandil) osaluse vähendamisel, tagasiostmisel, tagastamisel või äriühingu likvideerimisel osaluse omajale tehtavad väljamaksed.

Anne Oja kirjutab Äripäevas, et sotsiaalminister Maret Maripuu ütles, et kui töötukindlustusel sissetulekust hakkab nappima, tuleb tõsta töötuskindlustusmakse määra.

Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo kirjutab Äripäeva debati veerus, et mitu maksukonsultanti väidavad, et muudetud tulumaksuseadus ei kaitse alati ettevõtjate topeltmaksustamise eest, kuidas siiski vältida topeltmaksustamise ohtu?

Äripäeva juhtkirjas kirjutatakse, et nähtavasti on valitsus andnud rahandusministeeriumile kõva käsu mõelda nippe, kuidas panna raskel ajal riigikassasse jooksma rohkem maksukroone. Muud seletust on rahandusministeeriumis valmiva uue käibemaksuseaduse kohta raske välja mõelda – see sisaldab sedavõrd absurdseid muudatusi.

Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et Rahandusministeerium on ametiautode omatarbe maksustamisega liiga hoogu läinud. Loodetud maksutulude suurendamise asemel võib muudatus hoopis kuluartikliks osutuda, arvavad maksueksperdid. Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimehe Lasse Lehise sõnul jääb mulje, et eelnõu seletuskirja kirjutanud ametnikud ei tunne käibemaksuseadust ega ELi direktiivi, sest pole aru saadud ei omatarbe mõistest ega direktiivi juriidilisest sisust. “Tundub, et “ettevõtluses” kasutamisest saadakse aru väga piiratud viisil, mis tegeliku eluga kokku ei lähe,” märkis Lehis.