Rubriik: Maaleht

Heli Raamets kirjutab Maalehes, et kuigi põllumajandusminister ütles eelmisel suvel, et silokilet aktsiisikohustusega pakendiks liigitav seadus muudetakse sügiseks ära, pole seda siiani tehtud.

Alo Lõhmus küsib Maalehes, kas talunike ja teiste füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) majandamistingimused vajaksid parandamist?

Maksuhaldur pöörab tänavu suuremat tähelepanu maksupettuste tõkestamisele vanametalli valdkonnas. Enamlevinud pettuseliigina deklareerivad pettusele orienteeritud firmad vanametalli fiktiivset soetamist reaalset ettevõtlust mitteomavatelt äriühingutelt. Tegelikult pärineb vanametall füüsilistelt isikutelt või tuuakse see teistest riikidest nt Lätist või Leedust. Fiktiivsete arvete kasutamisega vähendatakse tasumisele kuuluvat käibemaksu.

Riigikontrolör Mihkel Oviir on oma intervjuus absoluutselt kindel, et pensioniea tõstmine on äärmiselt vajalik.

“Kui otsus tuleb, võime kas või kolme päeva pärast eurosid lugema hakata,” kinnitab Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juht Rait Roosve.

Silja Lättemäe kirjutab Maalehes, et käesoleva nädala algusest saab Maksu- ja Tolliametile (MTA) esitada tuludeklaratsione e-maksuametis, samast ajast väljastaavad MTA teeninduskohad ka eeltäidetud andmetega tuludeklaratsioonide väljatrükke.

Sulev Oll kirjutab Maalehes Eestis rakendatavatest kohalikest maksudest.

Maaleht kirjutab, et mida rohkeb inimene tarbib maksustamisele kuuluvaid tooteid, seda enam toob ta raha riigikassase lisaks tavapärase tulu- ja käibemaksule.

Olavi Kärsna kirjutab Maalehes, et äriühingu juhatuse liikmele ei ole töötuskindlustust ette nähtud. Et töötuks jäämise korral töötukassast abi saada, peab ta tegema samas äriühingus ka muud tööd ning sõlmima selleks töölepingu.Loe täpsemalt: http://www.maaleht.ee/news/tarbija/seadus/mis-saab-kui-ulemus-jaab-tootuks.d?id=27162137

Riik peab koostama erametsaomanikele majanduskavad, mis annaks tööd sadadele inimestele, ning kehtestama küpse ja harvendamata metsamaa maksu.

Olavi Kärsna kirjutab Maalehes, et mitu ettevõtjat on pöördunud Maalehe poole murega, et enam ei tohi nad haigeks jäädagi, sest haigusraha ju esimese kaheksa haiguspäeva eest ei maksta. Küsitakse, kas see on ikka õiglane, sest samas tõusis avansiline sotsiaalmaks 2000 kroonilt 4307 kroonini.Loe täpsemalt: http://www.maaleht.ee/news/tarbija/seadus/kuidas-makstakse-fiedele-haigushuvitist.d?id=26828169

Endine hansapankur ja praegu Bank Saint Petersburgi nõukogu esimees Indrek Neivelt soovitab intervjuus Maalehele põllumeestel vähendada võlakoormat ja kaasata investoreid. Näiteks müüa maa pensionifondidele ja olla ise rentnik.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna otseste maksude talituse peaspetsialist Reet Mets kirjutab tänase Maalehe Metsalehes sellest, et metsaomaniku tulu maksustatakse sõltuvalt sellest, kas ta müüb metsamaterjali füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või füüsilise isikuna.

Maalehe Metsalehes kirjutab Viio Aitsam, et samal ajal, kui metsaühendused võitlevad metsaomaniku ebaõiglase tulumaksustamise vastu, on maksu- ja tolliamet hakanud seadust metsaomanikule soodsamalt tõlgendama. Loe täpsemalt: http://paber.maaleht.ee/?page=Metsaleht&grupp=metsaleht&artikkel=1038

Õigusteaduste kandidaat Advig Kiris kirjutab Maalehe arvamusrubriigis, et Äsjane kiire käibemaksutõus viitab palju laiemale probleemile kui ainult vastuolule põhiseadusega – see on poliitikute ükskõikne ja üleolev suhtumine seadustesse ning nende tagajärgedesse.

Riigikogu liige Peeter Kreitzberg kirjutab Maalehes, et Eesti on nii individuaalse kui ka ühiskondliku elukvaliteedi poolest Euroopa riikide tagumiste seas. Meie sotsiaalkulutuste osakaal on 12% SKTst ELi 26% vastu. Meie inimeste haridustase on Euroopa paremaid, kuid tervis kõige viletsam. Kulutused tervishoiule on nigelad.

Vambola Paavo kirjutab Maalehes, et kavandatav tubaka- ja kütuseaktsiisi tõus pole kõhnuvale riigikassale päästerõngas. Kui seni pole suudetud salakütuse ja sigarettide sissevedu ohjeldada, siis kus on tagatis, et nüüd hakkab midagi juhtuma?

Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna kirjutab Maalehes, kui hämmastav on, et nii haigus- kui ka vanemahüvitist arvutavad ametnikud mõnikord oma reeglite järgi, ehkki seadusest lähtuvalt võiks kodanik neid hüvitisi rohkem saada. Aasta alguse seminarides kurtsid paar inimest, kellel on olnud nii palga- kui ettevõtlustulu, et neile olla haigushüvitist arvutatud ainult ühe tululiigi järgi ja kohalik haigekassa oli seda põhjendanud ravikindlustuse seaduse § 55 lõikega 8.

Sulev Oll kirjutab tänases Maalehes sellest, et lehe trükkimineku ajaks polnud teada, kas valit­sus jätkab sotsiaal­de­­mokraatidega või alustab rahvaliitlastega. Kui kõik on endine, koguneb valitsuskabinet täna kell 8 negatiivset lisaeelarvet vastu võtma. Uus lisaeelarve on 3,4 miljardi krooni suurune. Ministeeriumid vähendavad kulusid kokku 1,8 miljardit krooni.

“Tulge meile appi ja kirjutage lehes sellest, kuidas maainimese elu läheb järjest raskemaks, sest me ei saa enam varsti tööl käia ja jääme töötuks,” helistas Maalehte üks toimekas naisterahvas. “Ettevõtjad maksavad iga kuuga vähem. Moodi on läinud miinimumpalga maksmine, ja maainimestel, kes kodust kaugel tööl käivad, kulub sõidu peale suurem osa palgast ära,” selgitas helistaja. Pahatihti aga kodu lähedal töökohti polegi, kaugel käiakse häda sunnil.