Rubriik: EML teated

Viimasel ajal on avaldatud mitmeid maksuseaduste muudatuste eelnõusid ja osad neist on juba otsapidi riigikogus arutamisel, osa veel ministeeriumide vahel kooskõlastamisel. Mida uut ja huvitavat on 2011. aastal oodata?

EML saatis nii Tallinna linnale kui ka Harku vallale selgitustaotlused müügimaksu rakendamise kohta vastavates omavalitsustes. Kuivõrd Harku on juba aastaid müügimaksu rakendanud, kuid Tallinna maksumäärus alles jõustub 01.06.2010, siis on lugejal huvitav võrrelda, kuidas omavalitsused samadele või sarnastele küsimustele vastavad ning kuidas vastav asi reguleeritud on.

Uus majandusaasta aruande esitamise kord on kütnud kirgi – leidub nii tuliseid poolehoidjaid kui ägedaid kriitikuid, kuid üsna domineeriv on arvamus, et mõistlik oleks olnud kehtestada uue korra rakendamisel üleminekuperiood. Teatud mööndustega see üleminekuperiood nüüd lõpuks ka kehtestati. PKF Estonia vandeaudiitor Rein Ruusalu kirjutab, et elektroonilisele finantsaruandlusele üleminekuga tegi Eesti pisikese sammukese edasi e-riigi osas, kuid suure sammu tagasi finantsaruandluse filosoofia osas. Ta loetleb taksonoomia peamised puudujäägid ning pakub välja ka lahendusi. Notarite Koja tegevdirektor Eve Strang tutvustab võimalusi notari abil majandusaasta aruannet esitada ning juhib tähelepanu ka asjaoludele, mida tasub aruande notari kaudu esitamisel silmas pidada. Lisaks saab lugeja tutvuda kimbukese ajakirjanduses ja netifoorumites postitatud mõtteavaldustega.

EML esitas 22.02.2010 Harku Vallavalitsusele selgitustaotluse, milles soovis erinevatele müügimaksu puudutavatele küsimustele vastust. Alljärgnevalt leiate selgitustaotluse teksti. Vastuse selgitustaotlusele leiate (pdf formaadis fail) siit.

Raamatupidaja töös on selle aasta kõige olulisem muudatus kindlasti aastaaruannete esitamise uus elektrooniline kord. Nagu iga uue asjaga, eriti veel, kui tegemist on e-asjaga, jagub ka siin arusaamatusi, segadust ja kriitikat parasjagu. Mida oleks saanud paremini teha?

Rahandusministeerium avaldas e-õiguses käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaks jõustuma 1. jaanuaril 2011.

1. juuni läheneb ja kired Tallinna müügimaksu ümber möllavad. Linnavalitsus korraldas ettevõtlusorganisatsioonidele infopäeva, kuid sealt saadud kriitikat ja ettepanekuid ei arvestatud. 8. aprillil muutis linnavolikogu müügimaksu määrust, millega mõni asi justkui sai selgemaks, mõni asi läks aga veelgi segasemaks.

Riigikogu menetluses on tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus (723 SE), mis läbis 21. aprillil ka edukalt esimese lugemise. Vastuvõtmise korral jõustuvad muudatused 1. jaanuaril 2011.

Tallinna Linnavolikogu 8. aprillil võttis vastu rea muudatusi müügimaksu määruses. Müügimaksu rakendatakse alates 1. juunist. EML ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid ei arvestatud.

Tänane PRAXISe mõttehommik võttis fookusesse Eesti maksupoliitika, täpsemalt maksude jaotuslikud mõjud. Meie maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi: ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine, erinevate aktsiiside tõstmine. Mitmeid muudatusi on toimunud just viimasel paaril aastal ning üha enam kogub hoogu diskussioon selle üle, milliseid makse tõsta ja milliseid langetada.

Paljud üksikvanemad on hädas teiselt vanemalt elatise kättesaamisega, kuid lisaks elatise nõudmise ja maksmise reeglitele tuleb teada ja arvestada ka elatise maksustamise reegleid. Rahandusministeeriumil on plaanis muuta elatise tulumaksuga maksustamist. Kas see lahendab probleeme või tekitab neid hoopis juurde?

Tulumaksuseadus näeb ette võimaluse teha teatud ulatuses annetusi maksuvabalt, aga mitte alati ja mitte kõigile. Järgmisest aastast on toimumas ka muudatusi, osaliselt läheb soodustatud isikute ring laiemaks, osaliselt kitsamaks.

Teatavasti on maksuamet asunud aktiivselt maksuvõlgu sisse nõudma ja võlgnike pangaarveid arestima. Paraku on selgunud, et päris palju on välja saadetud ka ebaõigeid nõudeid, näiteks nõutakse aegunud intresse. Räägimegi täna maksuvõla aegumisest, intresside arvutamisest ja sellest, kuidas vaidlustada ebaõiget nõuet.

Sellel aastal on maamaksu tasumise korras mõned muudatused, mis peaksid suurema osa maksumaksjate jaoks tegema asja lihtsamaks, aga mõnele maaomanikule võib niigi ebaõiglasena tunduv maks muutuda veelgi koormavamaks.

Rahandusminister muutis tagasiulatuvalt oma määrust, millega kehtestatakse intressimäär tööandja poolt töötajale antavale laenule, millest madalama intressimäära rakendamisel on tegu erisoodustusega (tegeliku madalama intressimäära ning määrusega kehtestatud intressimäära vahe osas).

Lugupeetud erialaliitude esindajad

Avanenud on Euroopa Ettevõtete Testpaneeli raamatupidamisteemaline küsimustik, mis on osa raamatupidamisdirektiivide lihtsustamise protsessist ning milles uuritakse ettevõtjate arvamust reeglite lihtsustamise kohta väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

EML on viimase aasta jooksul jälginud tähelepanelikult riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil välja töötatud ideid, mille eesmärgiks on kogu elanikkonda veenda, et MASU, TÄPE ja PUPU ajal läheb halvasti üksnes riigil mitte elanikkonnal ning nende peetavatel äriühingutel jms.

Tutvu EML kodulehel maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga ning plastkotiaktsiisi seaduse eelnõuga siit.

EML saatis Tallinna Linnavolikogule ettepaneku, milles juhitakse tähelepanu vajadusele vaadata üle kohalike maksude roll Eesti maksusüsteemis kui ka tunnistada müügimaksu määrus kehtetuks.