Harku vastas müügimaksu puudutavatele küsimustele

Harku vastas müügimaksu puudutavatele küsimustele

Rubriik: EML

EML esitas 22.02.2010 Harku Vallavalitsusele selgitustaotluse, milles soovis erinevatele müügimaksu puudutavatele küsimustele vastust. Alljärgnevalt leiate selgitustaotluse teksti. Vastuse selgitustaotlusele leiate (pdf formaadis fail) siit.

Selgitustaotlus Eesti Maksumaksjate Liit soovib saada Teilt täpsemat teavet müügimaksu rakendamise kohta Harku vallas. 1. Kohalike maksude seaduse § 8 lg 1 teine lause sätestab: Müügimaksu maksab tegevuskoha­järgselt kaupleja kaubandustegevuse seaduse mõistes, kes on registreeritud majandustegevuse registris ja tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas. Majandustegevuse registri seaduse § 1 lg 2 näeb ette, et kui erinõuetega tegevusaladel tegutse­vate isikute ja asutuste majandustegevuse registris registreerimise või tegevusloa või muu loa kohta andmete avalikustamise menetlus on reguleeritud teise seadusega, kohalda­takse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega. Sama seaduse § 16 kohaselt antakse tegevusluba haldusaktiga. Seadusega sätestatud juhtudel kantakse tegevusluba omava ettevõtja andmed registrisse. Soovime teada, kas müügimaksu peavad maksma järgmiste seaduste alusel antud tegevusloa alu­sel tegutsevad ettevõtjad:

  • alkoholiseadus
  • biotsiidiseadus
  • ehitusseadus
  • elektriohutusseadus
  • elektrituruseadus
  • kaevandamisseadus
  • kaugkütteseadus
  • küttegaasi ohutuse seadus
  • lifti ja köistee ohutuse seadus
  • lõhkematerjali seadus
  • lõhkematerjaliseadus
  • maagaasiseadus
  • masina ohutuse seadus
  • päästeseadus
  • rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
  • raudteeseadus
  • sotsiaalhoolekande seadus
  • surveseadme ohutuse seadus
  • toiduseadus
  • toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus
  • tubakaseadus
  • turismiseadus
  • tööturuteenuste ja -toetuste seadus
  • vedelkütuse seadus
  • väärismetalltoodete seadus

2. Mõisted jaekaubandus, toitlustus ja teenindus on defineeritud kaubandustegevuse seaduse §-s 3. Soovime teada järgmist: 2.1. Kui isikul on registreering hulgikaubanduse valdkonnas, aga ta müüb kaupa ka tarbijale, kas isik on sel juhul kohustatud maksma müügimaksu? Kui on, siis kas maksustatakse kogu müügi­käive või ainult tarbijatele müüdud kaupade käive? Kuidas käituda, kui tarbijaks mitteoleva kliendi esindaja või töötaja sooritab ostu hulgikaubanduse registreeringuga tegevuskohast, kuid kasutab ostetud kaupa isiklikul otstarbel ning kliendi raamatupidamises ostu ei kajastata? 2.2. Kui isikul on korraga registreering nii hulgi- kui jaekaubanduse valdkonnas, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult jaekaubanduse käibelt? Kuidas määratakse kindlaks jaekaubanduse osa? Kas jaekaubanduse alla kuulub ka näiteks kaupluse inventari või pakendijäätmete müük tarbijatele (nt kaubaaluste müük küttepuudeks)? 2.3. Kui isikul on korraga registreering jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja ka tänava- või turukaubanduse korraldamise või avalikul üritusel kaubanduse korraldamise valdkonnas, kas isik peab maksma müügimaksu kogu käibelt või ainult jaekaubanduse, teeninduse ja toitlustuse käi­belt? Kuidas eraldatakse vastav osa käibest? 2.4. Kas majutusteenuse või konverentsiteenuse hinna sees olev toitlustamine maksustatakse müügimaksuga? 2.5. Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel puudub registreering majandustegevuse registris, kuid kes tegelikult tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas? 2.6. Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel on registreering hulgikaubanduse, tänava- või turukaubanduse korraldamise või avalikul üritusel kaubanduse korraldamise valdkonnas, kuid kes tegelikult tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas? 2.7. Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel on majandustegevuse registrisse kantud tegevus­koht vallas või linnas, kus ei kehti müügimaksu, kuid kes tegelikult tegutseb Harku vallas? 2.8. Kas müügimaksu peab maksma isik, kes vastavalt kaubandustegevuse seaduse § 12 lõikele 2 või 3 ei ole kohustatud registreeringut omama? 2.9. Kui isikul on registreeringus märgitud tegevuskoht Harku vallas ning lisaks sellele on kau­bandustegevuse seaduse § 13 lg 8 kohaselt kantud registreeringusse ka müük väljaspool tegevus­kohta, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult Harku vallas asuva tegevuskoha kaudu toimunud käibelt? 2.10. Kas müügimaksu peab maksma isik, kes müüb kaupa või osutab teenust e-kaubanduse kor­ras? 2.11. Kui isikul on registreeringus märgitud tegevuskoht Harku vallas ning lisaks sellele on kau­bandustegevuse seaduse § 13 lg 81 kohaselt kantud registreeringusse ka müük e-kaubanduse kor­ras, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult Harku vallas asuva tege­vuskoha kaudu toimunud käibelt? 3. Kohalike maksude seaduse § 8 lg 2 esimene lause sätestab: Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügi­hinnas. Soovime teada järgmist: 3.1. Milliste kriteeriumite alusel määratakse kindlaks, et kaup või teenus on müüdud Harku valla territooriumil – näiteks kui teenuseid osutatakse väljakutsega, kaupa müüakse kataloogi alusel, telefoni teel või internetis vormistatud tellimuste alusel, tellitud kaup tuuakse kliendile koju, toitlustusteenust osutatakse kliendi asukohas jne. Kas aluseks tuleb võtta lepingu sõlmimise koht, kauba üleandmise või töö tegemise koht, müüja asukoht? 3.2. Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht rändkaupluse puhul, kui see peatub mitme omavalitsusüksuse territooriumil? Kas tuleb pidada arvestust iga peatuse kohta? 3.3. Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht, kui toitlustamine või toidukauba jaemüük leiab aset laeva pardal, rongis, bussis jne? Kas lähtutakse sõiduki viibimiskohast, lähte- või siht­punktist või ettevõtja tegevuskohast? 3.4. Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht, kui ettevõtja tegevuskoht asub oma­valitsusüksuse piiril ning kliente teenindatakse ka väljaspool Harku valla territooriumi (nt toit­lustamine kioskis või väli­kohvikus). 3.5. Kas müügimaksuga maksustatakse Harku valla territooriumil asuvas tollilaos, vabatsoonis, vabalaos, maksulaos või aktsiisilaos asuva kauba võõrandamist? 3.6. Kas müügimaksuga maksustatakse Harku valla territooriumil asuva ühendusevälise kauba võõrandamist, mis on tolli järelevalve all (näiteks transiidil või seestöötlemisel)? 4. Kohalike maksude seaduse § 8 lg 2 esimene lause sätestab: Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügi­hinnas. Soovime teada järgmist: 4.1. Kuidas määratletakse mõistet “kaup”? Kas see hõlmab: 4.1.1. loomi 4.1.2. gaase 4.1.3. elektrienergiat 4.1.4. soojusenergiat 4.1.5. jahutusenergiat 4.1.6. kinnisasja (nt müügiks ehitatud korterid) 4.1.7. hoonestusõigust 4.1.8. tehnovõrku või -rajatist 4.1.9. ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses 4.1.10. korteriomandit 4.1.11. korterihoonestusõigust 4.1.12. standardtarkvaraga või standardteabega andmekandjat 4.1.13. põhivarana arvelolevaid esemeid (nt kaupluse inventar)? 4.2. Kuidas määratletakse mõistet “teenus”? Kas see hõlmab: 4.2.1. väärtpaberit 4.2.2. tasu eest majandustegevusest hoidumist, õiguse kasutamisest loobumist või olu­korra talumist 4.2.3. elektrooniliselt edastatavat tarkvara ja teavet 4.2.4. vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandjat 4.2.5. vara kasutada andmist üüri- või rendilepingu alusel 4.2.6. intellektuaalse omandi eseme võõrandamist või kasutada andmist 4.2.7. agendi või maakleri teenust? 4.3. Kuidas määratletakse mõistet “müüdud”? Kas müügimaksuga maksustatakse: 4.3.1. ühe kauba vahetamist teise kauba vastu 4.3.2. kauba vahetamist teenuse vastu 4.3.3. teenuse vahetamise kauba vastu 4.3.4. ühe teenuse vahetamist teise teenuse vastu 4.3.5. kauba müüki omandireservatsiooniga 4.3.6. kauba võõrandamist komisjonilepingu alusel 4.3.7. kauba üleandmist liisingulepingu alusel 4.3.8. kauba sundvõõrandamist 4.3.9. kauba konfiskeerimist 4.3.10. kauba sundmüüki täite- või pankrotimenetluses? 4.4. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba kinkimist või muul viisil tasuta üleandmist teisele isikule (sh omatarve käibemaksuseaduse mõistes, tootenäidise või reklaamkingituse üleandmine, annetus mittetulundusühingule)? 4.5. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba üleandmist äriühingu kapitali mitterahalise sisse­maksena, mittetulundusühingu liikmemaksuna või asutaja maksena sihtasutuse kapitali? 4.6. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba müüki, millele kehtib käibemaksumäär 0% (eks­port, sh käibemaksutagastusega müük, kauba ühendusesisene käive, kauba müük lennujaama transiittsoonis, laevade ja lennukite teenindamine ja varustamine jne)? 4.7. Kas müügimaksuga maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht ei ole käibemaksu­seaduse § 10 kohaselt Eesti või millele rakendub sama seaduse § 15 lg 4 kohaselt käibe­maksu­määr 0%? 5. Kohalike maksude seaduse § 8 lg 2 teine lause sätestab: Kaupade ja teenuste müügihind käes­oleva seaduse tähenduses on käibemaksuseaduses sätestatud maksustatava käibe maksustatav väärtus ilma müügimaksuta. Soovime teada järgmist: 5.1. Kas müügimaksuga maksustatakse kaubad ja teenused, mille käive on käibemaksu­seaduse § 16 kohaselt käibemaksust vabastatud? 5.2. Kas müügimaksuga maksustatakse kaubad ja teenused, mille käivet on müüja vabatahtlikult käibemaksuga maksustanud vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõikele 3? 5.3. Kas müügimaksuga maksustamisel rakendatakse ainult käibemaksuseaduse § 12 lõikes 1 toodud maksustatava väärtuse määramise reeglit või on rakendatavad ka teised lõiked (näiteks lõige 2 sihtotstarbeliste toetuste kohta, lõiked 6 ja 7 omatarbe kohta, lõige 8 hinnasoodustuste ja järelmaksu intressi kohta, lõiked 11 ja 12 pakendite ja tagatisraha kohta, lõige 14 turuhinna kohta)? 5.4. Millise kursi alusel arvutatakse müügihind, kui tehinguväärtus on võõrvääringus? 5.5. Kas müügimaksu arvutamisel kehtivad käibemaksuseaduse §-des 40, 41 ja 42 sätestatud maksustatava väärtuse erikorrad? 5.6. Kuidas määratakse müügimaksuga maksustamise seisukohast käibe tekkimise aeg? Kas sel­leks on müügitehingus kokkuleppe saavutamise või tehingu vormistamise aeg, kauba üle­andmise või teenuse osutamise aeg, kauba või teenuse eest maksmise aeg? Kuidas määratakse teenuse müümise aeg samale ostjale regulaarselt osutatavate teenuste puhul? 5.7. Kuidas toimub müügimaksu ümberarvutamine, kui pärast müügi toimumist otsustavad poo­led tehingu tühistada või algset müügihinda vähendada või suurendada? Kas sel juhul tuleb pa­randada algse müügi toimumise perioodi kohta esitatud müügimaksu deklaratsiooni või raken­dada käibemaksu­seaduse § 29 lõikes 7 toodud põhimõtet? 5.8. Kas füüsilisest isikust ettevõtjal, kes kasutab kassapõhist käibemaksuarvestust, on õigus ka müügimaksu kassapõhiselt arvestada ja deklareerida? 6. Täiendavalt soovime teada veel järgmist: 6.1. Kas kauba või teenuse müüjal on õigus või kohustus näidata arvel või muul müügi­doku­mendil müügimaksu? 6.2. Kuidas toimub müügimaksuvabastuse rakendamine või maksu tagastamine välisriigi diplo­maatilisele esindajale, konsulaarametnikule, rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esin­dusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele, konsulaarasutusele, erimissioonile, Euroopa Ühen­duse institutsioonile ning NATO liikmesriikide relvajõududele müüdud kaupadelt ja teenustelt? 6.3. Kas kauba või teenuse ostjal on õigus saada müügimaksust vabastust või arvata makstud müügimaks maha oma müügimaksu kohustusest, kui ostja müüb ostetud ja müügimaksuga mak­sustatud kauba või teenuse edasi või kasutab kaupu või teenuseid uute kaupade ja teenuste val­mistamiseks, mille müüki maksus­tatakse samuti müügimaksuga kas samas või mõnes vallas või linnas? Vastuse eest ette tänades Lasse Lehis EML juhatuse esimees