Rubriik: EML teated

Tänasel riigikogu rahanduskomisjoni ja maksumaksjate liidu ühisel salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaual tõdeti, et varimajanduse ja piirikaubanduse piiramiseks tuleb korrigeerida varasemate aastate aktsiisipoliitikaid. „Aktsiisipoliitika ja varimajandus on omavahel tihedas seoses. Mistõttu tuleb muudatuste elluviimisel arvestada mõju majandusele, jälgida naaberriikide trende ja otsuseid, seejuures ei tohi aga unustada inimeste tervist. Kui minevikus on tehtud valesid otsuseid, siis peab olema julgust neid otsuseid ümber vaadata ja vigu korrigeerida,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. „Tänu piirikaubandusele ületavad Läti alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitulud esimest korda ajaloos Eesti aktsiisilaekumisi. Lisaks on Läti saanud endale ka korraliku käibemaksu lisa, sest üha rohkem ostetakse Lätist kaasa ka teisi tooteid, nt toiduaineid, mootorikütust, rõivaid ja jalatseid,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Kuigi musta turgu mõjutab kõige enam aktsiisipoliitika, siis ei tohi kõrvale jätta ka teisi meetmeid, millega saab salakaubandust piirata. Näiteks tuleb inimesi rohkem teavitada salaturu ohtudest ning selle seostest kriminaalsete tegevustega. Niisamuti tuleb inimestele meelde tuletada, et legaalse kauba ostmisega toetatakse kohalikku ettevõtlust ja töökohtade säilimist,“ ütles Oxford Economicsi juhtivtoimetaja John Reiners. Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk tõi välja, et salaturgu õlle puhul tavamõistes sisuliselt ei ole, kuid seoses valede aktsiisiotsustega on tekkinud piirikaubandus Lätiga. „Viimase kahe aasta jooksul on piirikaubandus kiiresti organiseerunud ning eeldatavasti toimub mahukas alkoholi toomine nii tuttavatele kui ka ärilisel eesmärgil. Seega võib lahja alkoholi salaturuks nimetada eelkõige Lätist toodud odavama kauba võimalikku realiseerimist mõningates toitlustusasutustes, erapidudel, firmapidudel, suvepäevadel ja muudel üritustel. Sellisele tegevusele saab piiri panna väga lihtsalt – langetades aktsiise naabritega võrdsele tasemele. Kõik muud võimalused on üldiselt repressiivse iseloomuga ning ei kaota mittelegaalse tegevuse põhjuseid,“ ütles Võrk. „Viimase nelja aasta aktsiisipoliitika on olnud tormiline. Kuigi kolmandatest riikidest pärit salaviina kogused ei ole kasvanud, on salaturg siiski Läti piirikaubanduse toel jõudsalt laienenud. Lõunapiiri tagant pärit kange alkoholi ja teiste toodete edasimüük on tekitanud arvestatava hämara turuosa, millelt Eesti riigikassasse makse ei laeku. Seepärast tervitame valitsuse plaani alandada alkoholiaktsiisi 25% võrra. Sellel muudatusel on potentsiaali vähendada samaaegselt nii kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina jmt) kui ka Lätist pärit alkoholi maksustamata müüki Eestis,“ ütles Altia Eesti juht Imre Avalo. „Tubaka valdkonnas on sigarettide salaturg juba päris hästi kontrolli all, kuid tarbijad eelistavad üha rohkem sigarettidest vähemkahjulikke alternatiivseid tubakatooteid, sealhulgas ka kuumutatavaid tubakatooteid. Erinevalt Euroopa Liidu teistest riikidest on kuumutatud tooted Eestis veel reguleerimata, mistõttu siin neid ei saa ametlikult osta. Et Eesti tarbija ei viiks ka nende toodete aktsiisi Läti riigieelarvesse, vajame Eestis ka korrektset regulatsiooni,“ ütles Philip Morris Eesti OÜ välissuhete juht Maris Leemets. E-sigareti kaupmeeste liidu juhatuse liige Rene Suburg kirjeldas, et e-sigareti vedelikele kehtestatud ülemäära kõrge aktsiis on kaasa toonud salaturu ja piirikaubanduse kasvu. „E-sigarettidel kui vähemalt 95% ohutumal alternatiivile ei ole aktsiisi kehtestamine põhjendatud. Kui teisiti ei saa, siis peaks e-sigareti vedelike aktsiis olema vähemalt 95% madalam kui tubakaaktsiis. Ebaõiglaselt kõrge aktsiisi tõttu on tekkinud olukord, kus mustal turul kaubeldakse tundmatu kraamiga, mida müüakse ka alaealistele. Tihtipeale on alaealised ise ka müüjad. Suure aktsiisimäära erinevuse tõttu on e-sigarettidest saanud ka oluline piirikaubanduse artikkel. Alates 1. juulist, mil Eestis keelatakse ära maitsestatud e-sigareti vedelike müümine, on oodata e-sigarettide salaturu ja piirikaubanduse tohutut kasvu. Tulemuseks on maksukadu ja olulise osa inimeste naasmine kahjuliku suitsetamise juurde,“ ütles Rene Suburg.

Viimasel ajal on väga kirglikult sõna võetud teaduse rahastamise teemadel. Arvamusi tuleb ka maksumaksjate liidu liikmetelt. Avaldame siinkohal ühe kirjasaatja kokkpandud nimekirja viimastel aastatel rahastatud teadusprojektidest. Pealkirja kohal olevale lingile klõpsates saab lugeda annotatsiooni, kus kirjeldatakse projekti sisu.Kallis lugeja, mida sina arvad – kas sellistele projektidele tuleks raha juurde anda või hoopis ära võtta? Kas need projektid arendavad Eesti majanduse konkurentsivõimet ja aitavad kaasa SKP suurendamisele (millega seoses suureneks ka teadusele suunatav protsent)? Või …?

Euroopa Maksumaksjate Assotsatsioon (European Taxpayers Association – ETA – Euroopa maksumaksjate organisatsioonide katuseühing) avaldas seoses Euroopa Parlamendi valimistega oma nõudmised. ETA seisab selle eest, et bürokraatide käsi ei saaks minna liiga sügavale Euroopa maksumaksja rahakotti. Huvitaval kombel räägivad numbrid sellest, et mida madalamad on maksumäärad riigis, seda parem on majanduskasv. Kõrged maksud seevastu nõrgestavad majandust tuntavalt.

Kohustuslikuks muutub ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine töötamise registrisse

Tere!Olete palutud riigikogu rahanduskomisjoni ja Maksumaksjate liidu koostöös korraldatavale salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlauale teisipäeval, 11. juunil kell 13-15 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn). Ümarlaual tutvustatakse Oxford Economicsi uuringut „Combatting Illicit Trade: Consumer Motivations and Stakeholder Strategies“. Uuring viidi läbi 37 Euroopa riigis selgitamaks välja, mis motiveerib inimesi mustalt turult kaupu ostma ja milliste strateegiatega õnnestuks salaturule suundumist muuta. Eesti varimajanduse trendidest annab ülevaate Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Ettekannetele järgneb diskussioon salaturu ja aktsiisipoliitika üle. Ümarlaua päevakava: 12.45 Kogunemine, saabumiskohv13.00 Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka tervitussõnadEesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise tervitussõnad13.05 Oxford Economicsi juhtivtoimetaja John Reiners tutvustab uuringut „Combatting Illicit Trade: Consumer Motivations and Stakeholder Strategies“ (ettekanne on inglise keeles)13.35 Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne varimajanduse trendidest Eestis14.00 Diskussioon aktsiisipoliitika ja salaturu teemal Palume ümarlaual osalemisest koos oma sünniajaga teada anda hiljemalt 5. juunil raigo@prpartner.ee või telefonil 527 6121 (Raigo Jahu). NB! Riigikogu hoonesse sisenemiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument! Palume turvakontrolli läbimiseks varuda aega kuni 15 minutit. LugupidamisegaAivar KokkRiigikogu rahanduskomisjoni esimees Lasse LehisEesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Kutse edastasRaigo JahuKonsultantPR Partner OÜ527 6121

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Ott Heinapuu kinnitas, et valitsuse otsuse kohaselt langeb alates 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiis 25 protsenti. Rahandusminister Martin Helme nõunik, maksuekspert Lasse Lehis ütles eelmisel nädalal Postimehele, et Eestil puudub alkoholiaktsiisi langetamise kogemus, mistõttu on tegu riskantse ettevõtmisega. Mis pärast aktsiiside alla tõmbamist saama hakkab, on Lehise sõnul keeruline, kui mitte võimatu prognoosida.«Aga selge on ka see, et senised järsud aktsiisitõusud on toonud kaasa niivõrd palju ebasoovitavaid tagajärgi, et kuidagi peab reageerima – lihtsalt leppida sellise piirikaubanduse mahuga ja jääda ootama, millal Läti oma aktsiise tõstab, ei ole ka minu arvates võimalik,» põhjendas ta. Tutvu seaduseelnõu ja seletuskirjaga

Koalitsioonierakondade Riigikogu fraktsioonid algatasid 27.05.2019. a Riigikogus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (30 SE).

Eesti Maksumaksjate Liidul on tavaks tähistada iga-aastaselt maksupööripäeva. Sel aastal saabub maksupööripäev 3. mail, prognoositav maksukoormus on 2019. aastal 33,6% sisemajanduse koguproduktist. Kuidas arvutatakse? Maksupööripäev arvutatakse jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse koguprodukti suhe) prognoosi alusel. Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi heaks, ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Mida varem maksupööripäev saabus, seda väiksem oli vastaval aastal maksukoormus. Kuna kogu arvutuskäik toimub prognooside alusel, siis tegeliku maksukoormuse selgumine aasta lõpus maksupööripäeva kuupäeva ei muuda. Küll aga võib see lihtsalt anda meile täpsustatud andmete põhjal võimaluse tagasivaatavalt fakti konstateerida. Näiteks eelmisel, 2018. aastal oli prognooside alusel maksupööripäev 6. mail, kuid tegelik maksukoormus (mida saab hinnata vaid siis, kui aasta on läbi) osutus väiksemaks, ning kui 2018. aasta riigieelarve seletuskirjas prognoositi maksukoormuseks 34,4% sisemajanduse koguproduktist, siis 2019. aasta riigieelarve seletuskirjast selgub, et tegelik maksukoormus oli aga 33,4% SKP-st, mis tähendanuks maksupööripäeva saabumist hoopis 2. mail. Välismaal Euroopa Komisjon avaldab iga-aastaselt liikmesriikide ning Norra ja Islandi kohta maksustamist puudutavaid andmeid väljaandes Taxation Trends in the European Union. Väljaande lk 170 on toodud viidatud riikide statistika, kuid arvestatud on mitte prognoose, vaid tegelikku maksukoormust ning seetõttu on viimased andmed 2016. aasta seisuga järgmised (tabelist on osa andmeid välja jäetud): Maksukoormus (sh kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed) protsendina SKP-st: Riik 2016 maksukoormus Positsioon 2016 seisuga Austria 42,3 7 Belgia 44,4 3 Bulgaaria 29,4 26 Eesti 34,5 16 Hispaania 33,3 21 Holland 38,8 10 Horvaatia 37,8 13 Iirimaa 23,3 28 Itaalia 42,6 6 Kreeka 38,8 11 Küpros 33,6 16 Leedu 29,8 25 Luksemburg 38,3 12 Läti 31,2 24 Malta 32,7 22 Poola 33,4 20 Portugal 34,4 17 Prantsusmaa 45,6 2 Rootsi 44,1 5 Rumeenia 25,9 27 Saksamaa 39,0 9 Slovakkia 32,2 23 Sloveenia 36,6 14 Soome 44,1 4 Suurbritannia 33,7 18 Taani 46,4 1 Tšehhi 34,7 15 Ungari 39,3 8 Island 51,6 Norra 38,9 Eesti oli 2016. aastal üsna keskmise maksukoormusega (suhestatuna SKP-sse), olles EL liikmesriikide seas 16. kohal. Võib eeldada, et umbes sama positsioon on riigil ka sel aastal. Kui Eesti jaoks oleks selle tegeliku maksukoormuse järgi riigi kasuks vaja tööd rügada kuni 6. maini (seejuures oli tegemist liigaastaga), siis esikohaomanikus Taanis tuli riigi hüvanguks töötada 18. juunini. On, mille üle järele mõelda.

Aprillikuu viimases KUKU raadio saates Maksumaksja jätkab Lasse Lehis väikeettevõtluse teemaga. Juttu tuleb ettevõtlusest kui elustiilist ja ajakirjanduse ning ametnike suhtumisest, mis kipub teinekord väga kergekäeliselt üldistusi tegema. Juhime tähelepanu, et saade lõpetab tegevuse. 30. aprilli saade on viimane Maksumaksja KUKU raadios.

Millegipärast on väiksemad ettevõtted jäänud tahaplaanile ning ellujäämiseks tuleb näha palju vaeva, et täita ära suurettevõttele võimetekohasemad ülesanded. Tänases KUKU Raadio saates Maksumaksja räägib EML juhatuse liige Lasse Lehis väikeettevõtlusest ning seostuvatest murekohtadest maksudega seoses. Lähemalt tuleb juttu tööjaotustest, palga maksmisest, statistikaaruannetest, andmete kättesadavusest välismaistele konkurentidele ning palgastatistika muudatustest, mis jõustuvad kõigile tööandjatele alates 1. juunist

EML juhatuse liige Lasse Lehis on pannud müüki oma Tartu korteri.Esik, avatud köök-elutuba, osaliselt seinaga eraldatud magamisnurk, san.ruum (duširuum ja WC koos). Kaks suurt akent, hommikupäike. Hea bussiühendus kesklinnaga (peatus Kannikese). Korteri juurde kuulub 2 panipaika keldrikorrusel. Sobib ideaalselt üksi elavale inimesele, ajutiseks ööbimiskohaks või väljaüürimiseks. Laenuhuviliste jaoks on olemas ka värske hindamisakt. Soovi korral saab kaasa ka mööbli ja sisustuse.Vaata lähemalt www.kv.ee/3121909

Tuludeklaratsioonid peaksid olema esitatud, kuid palju on ka neid, kes ei ole seda õigeks ajaks ära teinud. Sellest olenemata tasub maksustamise teemadest mõtiskleda ja kõrvataha panna ka pärast deklaratsioonide esitamist. Tänases KUKU raadio saates Maksumaksja räägib EML juhatuse liige Lasse Lehis tulumaksustamisest sellise tulu liigi nagu kasu vara võõrandamisest. Lähemalt tuleb juttu väärtpaberitest, kinnisvarast kui ka investeerimistkontodest ja jagamismajandusest. Millised on erijuhud, kuidas tuleks käituda tulude deklareerimisel ning millal üks või teist liiki tulu võib üldse tekkida.

Kevadised koalitsioonikõnelused on pikaks veninud, kuid avalikkusega informatsiooni ülemäära mingil põhjusel ei jagata. Eilses TRE-raadio saates selgitas Martin Helme, et „et kooseluseaduse osas ei suutnud nad Isamaad ja Keskerakonda veenda, et sest täielikult loobuda.“1. Kui avalikkusele edastati vaid võimalus edaspidi õigusakte rahvahääletusele panna, siis kuluaarides räägitakse ka täiendavatest meetmetest ja plaanidest.

31. märts on tähtaeg tuludeklaratsioonide esitamiseks ning ilmselt on Eestis veel piisavalt palju inimesi kel pidulik toiming veel tegemata. Tänases KUKU raadio saates Maksumaksja räägib EML juhatuse liige Lasse Lehis lähemalt tuludeklaratsioonide esitamisest, juurdemaksutähtaegadest, väärtpaberitest, kinnisvarast ja makusvabast tulust. Lisana, millised täiendavad võimalused on olemas FIE’del kuluartiklite osas, mida saab arvesse võtta deklaratsiooni esitamisel ning milliseid tähelepanekuid tuleks teha sõidu- ja majutusteenuste pakkujatel.

Koalitsooniläbirääkimised jätkuvad ning kõik ootavad põnevusega, mida uus valitus hakkab teisiti tegema. Üks koalitsiooniosaliste lubadustest puudutast tugevalt II pesnionisammast ning sellega seonduvalt räägibki EML juhatuse liige Lasse Lehis lähemalt II pensionisamba olemusest, millised on olnud muudatused läbi aegade, keda II pensionisammas puudutab, milliseid küsimusi on tekitanud II pensionisammas, millised võiksid olla võimalikud muudatused ning millistel viisidel ja tingimustel makstakse II pensionisambasse kogutud raha või millistel juhtudel saab raha välja võtta.

EML liikmete korraline üldkoosolek toimub 2. aprillil 2019 algusega kell 12.00 EML büroos (Ahtri 6a, VII korrus)Päevakorras on:1. majandusaasta aruande kinnitamine2. juhatuse valimineOsalejatel palume ette registreerida ja koosolekule kaasa võtta volitusi tõendav dokument.Eelregistreerimine üldkoosolekule toimub telefonil 626 4190 ja e-posti aadressil info@maksumaksjad.ee

Rahandusministeerium avalikustas PricewaterhouseCoopers Advisorsi ja statistikaameti läbi viidud uuringu aktsiisipoliitika mõjust Eesti majandusele, mille tulemusi saab valitsus oma aktsiisipoliitikat kujundavate otsuste alusena edaspidi kasutada.

Kui eelmisel nädalal sai käidud ülemeremaal uurimas, kuidas Brexit mõjub Eesti maksumaksjale, siis tänases KUKU raadio saates Maksumaksja räägib EML juhatuse liige Lasse Lehis lähemalt, milline võiks olla uue kolmikliidu EKREIKE maksupoliitika ning missuguseid maksulubadusi on antud ja kui hästi lubadused kolme erakonna vahel omavahel kokku sobivad. Vaatluse alla tulevad aktsiisipoliiitka, käibemaks, tulumaksureformi 500 eurone maksuvaba tulu, sotsiaalmaks, erisoodustused ja teine pensionisammas.

Valimised on läbi, palju põnevust on olnud ning palju on ka tulemus. Maksude osas on ka kindlasti päris paras segadus ja seetõttu olekski paslik teha väike kõrvalepõige Eesti asjadest ning vaadata, mis mujal maailmas toimumas on. Lähenemas on 29 märts, mis läheb Euroopa Liidu ajalikku märksõnaga Brexit. Tänases KUKU raadio saates Maksumaksja räägibki EML juhatuse liige Lasse Lehis lähemalt milleks peame Eestis valmis olema nii eraisiku kui ka ettevõtjana, kellel on kokkupuuteid Ühendkuningriigiga ja mida silmas pidama reisimisel, ettevõtluses, varade soetamisel. Milliseks kujuneb maksustamine ja nende erisused ja millised on muudatused tollinduses.

Tähistatud sai Eesti Vabariigi aastapäeva, pühapäeval on tulemas valimised ja sinna vahele jääb veel paljude Eesti perede jaoks suur pidupäev, nimelt alustab Maksu- ja Tolliamet tulumaksutagastamistega. Tuleb märkida, et raha, mis tagasi saadakse ei ole ükski erakond ega poliitik eraldi kinkinud vaid tegu on maksumaksjate endi rahaga. Tänases KUKU raadio saates Maksumaksja aitabki EML juhatuse Liige Lasse Lehis valiku tegemisel just valimistega seonduvalt, kellel on veel kindel valik tegemata ning lähevad korda ka maksualased lubadused. Lähemalt tuleb juttu suuremate erakondade maksulubadustest nii tulumaksu, erisoodustuste, sotsiaalmaksu kui ka käibemaksu osas ning kas vastavate lubaduste osas on tõenäoline, et neid lubadusi on võimalik ka täita.Olulisim valimisteema on maksupoliitika: https://poliitika.postimees.ee/6531831/kusitlus-olulisim-valimisteema-on-maksupoliitika