Rubriik: EML pressiteade

Eesti Maksumaksjate Liidu pressiteade14.02.2020 Eesti Maksumaksjate Liit kuulutab igal aastal välja maksumaksja sõbra ja maksumaksja vaenlase tiitlite saajad. Maksumaksja sõbra tiitel antakse isikule, kes on aasta jooksul oma tegude või sõnadega avaldanud kõige positiivsemat mõju maksumaksja õigustele, teadlikkusele ja rahakotile. Maksumaksja vaenlase tiitel antakse isikule, kelle sõna ja tegu või tegevusetus on aasta jooksul muserdanud maksumaksjat ja laastanud tema rahakotti. EML juhatus otsustas sel aastal kumbagi tiitlit mitte välja anda ning soovitab igal maksumaksjal ise valida oma sõber ja vaenlane. Kuna pärast viimaseid Riigikogu valimisi on poliitikamaastikul tekkinud väga palju teravaid väljaütlemisi, solvumisi ja vabandamisi, siis tekitaks ükskõik kellele maksumaksja sõbra või vaenlase tiitli andmine asjatuid pingeid ning võib takistada maksumaksjate liidul oma eesmärkide teostamist. Lisaks tuleb märkida, et kuna EML juhatuse liige Lasse Lehis tegutseb praegu rahandusministri nõunikuna, on liidul olemas palju efektiivsem kanal riigi rahanduspoliitikas osalemiseks kui avalikkusele suunatud tiitlikonkurss. 2018. aastal maksumaksja sõbra tiitli sai protestiaktsiooni „Maksud sõidavad Lätti“ korraldaja Taavi Leppik. Eesti Vabariigi 100. aastapäeval sõitsid tuhanded maksumaksjad kolonnis üle Läti piiri, et protesteerida Eesti aktsiisipoliitika vastu. Tänaseks oleme tunnistajaks sellele, et protest on vilja kandnud ja aktsiisipoliitikas tehtud viga on parandatud. EML loodab, et valitsus suudab kinni pidada maksurahu lubadusest ning leiab võimalusi aktsiisilangetusteks ka energiatoodetele. Maksumaksja vaenlase tiitli said Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa selle eest, et et kavandasid nimevahetust, soovides ennast nimetada tervisekassaks ja töökassaks. Esialgse prognoosi kohaselt oleks nimevahetuste hinnaks kujunenud pea miljon eurot. Kuna „kassad“ on taas oma nimevahetuse soovi ellu äratanud, siis on igati paslik neile antud tiitli kehtivust aasta võrra pikendada. Varasemate aastate tiitlisaajaid vt siit. Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja „MaksuMaksja“ ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme. Liidu tegevust finantseeritakse täies ulatuses liikmemaksudest ning kaupade ja teenuste müügist saadud tulust. EML ei küsi ega saa toetusi riigieelarvest või eurofondidest. Lisateave:Kristen Teder, telefon +372 56968257E-mail: kristen@maksumaksjad.ee Eesti Maksumaksjate Liitwww.maksumaksjad.ee

Maksumaksjate Liidu tellimusel konsultatsioonifirma KPMG poolt koostatud analüüsi kohaselt on Läti-suunalist piirikaubandust võimalik edukalt tagasi pöörata koos 100 miljoni eurose positiivse mõjuga Eesti eelarvetulule, alandades selleks 2020. aastal õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärasid.

Seekordne ajakirjanumber räägib pikemalt autode maksustamisest — kuna mitmed uued seadusemuudatused on varsti jõustumas, ei ole imestada, et ka EML juristidele sajab uksest ja aknast sisse just auto maksustamise teemalisi küsimusi. EML vanemjurist Martin Huberg kirjutab, kuidas sõiduautode maksustamine on tervikuna mitte niivõrd puhtalt maksuküsimus, kuivõrd usalduse küsimus. 2018. aasta algusest hakatakse teatavasti ametiautosid maksustama kilovatipõhiselt ning läbitud kilomeetrite arv pole enam üldse oluline.

Suvine ajakirjanumber annab ülevaate lõpuks vastu võetud maksumuudatustest — mis on esialgsetes kavatsustes muutunud ja millisena need siis lõpuks kehtima hakkavad.EML juhatuse liige Martin Huberg käsitleb sõiduauto erisoodustust puudutavat maksumuudatust, mille tagajärjel väheneb riigi arvutuste kohaselt maksumaksjatelt saadav maksutulu vähemalt viie miljoni euro võrra. Siiski ei ole ettevõtjad muudatusega rahul. Miks?

Riigikogu menetluses on rida maksuseaduste muudatusi, mis täna (17. mail) läbivad esimese lugemise.EML jagab ettevõtjate muret, et nii mahukate muudatuste tegemine sellises tempos ja sellise kaasamiskultuuriga kahjustab oluliselt Eesti majandust ja õiguskeskkonda. Keskendudes peamiselt eelnõude võimalikele õiguslikele puudujääkidele (mille kohta saadame rahanduskomisjonile eraldi märgukirja) märgime kokkuvõtvalt, et nii põhimõtteliste muudatuste puhul on tavapärasest märksa suurem risk, et alles seaduse rakendamise käigus tulevad välja olulised puudused ja õiguslikud lüngad, vastuolud, mitmeti tõlgendatavad sätted jne, mis kergemal juhul tekivad ettevõtjatele moraalset ja varalist kahju kohtuprotsesside või tagantjärele juurde määratud maksude kujul, aga raskemal juhul võivad lõppeda sellega, et mõni seadusesäte või koguni terve uus maksuliik osutub põhiseaduse või Euroopa Liidu seadustega vastuolus olevaks (mis tähendab tagasiulatuvaid maksutagastusi).

See ajakirjanumber vaatab lähemalt tempokaid uusi seadusemuudatusi, mis siis lõpuks kehtestatakse. Võib-olla. Kuigi automaksust loobuti, on plaanis küllaga maksumuudatusi, mille tagajärgedele ei ole suvatsetud tähelepanu pöörata. Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Kaido Künnapas analüüsib detailselt ühte kavandatavat „uudismaksu“ — panditulumaksu —, ning püüab tulutult leida vastust küsimusele, milleks on sellist välisettevõtete „tõrjevahendit“ küll vaja. Panditulumaksu kaheaastane tagatis on ülereageering, kuna selliste maksupettuste võitlemise arsenal on riigil muude seaduste näol juba olemas.

Nagu eelnevatel kuudelgi, on taas on põhjust kirjutada uue valitsuse kavandatavatest maksumuudatustest, sest uusi maksuseadusi lisandub lausa iga nädal. Deloitte juhtiv maksunõustaja Ivo Vanasaun käsitleb koalitsioonilepinguga plaanitavat maksumuudatust, mille kohaselt saaksid äriühingud tulevikus regulaarselt jaotatud kasumilt maksta 14% määraga tulumaksu 20% asemel. Kuigi esmapilgul tundubki see plaan väga mõistlik, siis asjasse süvenedes võib risti vastupidisele tulemusele jõuda — lugejateni on toodud rida argumente, miks plaanitav keerukas maksumuudatus ei ole hea mõte.

2016. aastat viimases ajakirjanumbris on luubi all rekordkiirusega koostatud ja vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (302 SE) — kobarseadus, mis ületas oma sisult ja vormilt kõiki varasemaid. Kõigepealt toob EML ülevaate seaduse menetlemise tempokast ajagraafikust, seejärel aga uurib seadusepaketi sisu. Samuti kiikab EML dokumenti nimega „Rahanduskomisjonile esitatud maksupoliitiliste muudatusettepanekute mõjuanalüüsid”, et näha vastuvõetud seaduse vähemalt mingitki mõjuanalüüsi.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kuulutas täna välja 2014. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad.

Sügise alguse ajakirjas tuleb juttu mõnest käibemaksuga seotud aspektist, mis ettevõtlusega ikka kaasas käib.

Eesti Maksumaksjate Liit korraldab alates 1999. aastast iga-aastaseid maksuteemaliste uurimistööde konkursse, et elavdada avalikkuse huvi põhjalikumalt analüüsida seoseid maksuteooria, maksupoliitika ja maksustamise praktiliste rakenduste vahel ning julgustada sellealaste uurimustega tegelemist.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kutsus koos Eesti Omanike Keskliiduga üles koduomanikke, kes ei ole kodualuse maamaksu vabastuse piirangutega, vaidlustama oma maksuteate halduskohtus. Tänaseks on EML juristid koostanud ja Tallinna Halduskohtule esitanud 18 kaebust, lisaks veel ka kolm vaiet Maksu- ja Tolliametile. Suurem osa kaebajaid elab Tallinnas, kuid kaebusi tuli ka Maardu ja Pärnu linnast. Kaebajate hulgas on ka mitmeid pensionäre, raske puudega isikuid ja üksikemasid, kelle jaoks on ebaõiglase maamaksu tasumine ka rahaliselt raske koorem. Vaidlustatud maksusummad on vahemikus alates 2 eurost lõpetades 2331 euroga.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kuulutas täna välja 2012. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad. Maksumaksja sõbra tiitli sai Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. EML tahab sellega tunnustada Eesti Panga nõukogu samme asutuse avatumaks muutumise suunas. Eelkõige väljendus see panga juhtkonna uuendamises ning olulise positiivse muudatusena võib tuua VEB Fondiga seotud tehingute avalikustamise. EML nõustub Jaan Männiku väljaöeldud arvamusega, et Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ülalpidamine on Eesti riigile liiga kallis ning nende asutuste töö vajab ümberkorraldamist.Maksumaksja vaenlase tiitli sai majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. EML leiab, et rahvusliku lennukompanii Estonian Air raske majandusliku olukorra eest peab lõppkokkuvõttes vastutama minister, kes täidab maksumaksjate esindajana aktsionäride üldkoosoleku rolli. Üldkoosolek peab suutma nimetada ametisse pädeva nõukogu ja andma vajalikud suunised, et äriühing saaks stabiilselt tegutseda ja oleks hästi juhitud. EML arvates viitab Estonian Airis juhtunu vajadusele kehtestada kindlad põhimõtted, mille alusel toimuks riigi äriühingute tegevus, sh nende nõukogude moodustamine.Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja “MaksuMaksja” ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme.

Statistikaameti kodulehele ilmusid hiljuti tarbijahinnaindeksi ja ostujõu kalkulaatorid, mille abil on võimalik arvutada pikemate perioodide inflatsiooninäitajad ning võrrelda raha ostujõu muutumist aja jooksul.Kuigi arvutused pole rasked, on huvilistel veelgi lihtsam vaadata, kui palju on raha väärtus muutunud. EML juhatuse liige Lasse Lehis aga kasutas nende kalkulaatorite abi, et näha, kas ka mõni maksuvaba piirmäär on ajale jalgu jäänud ja vajaks tõstmist. Selgub, et nii isikliku sõiduauto hüvitise määr kui välislähetuse päevaraha on ajarattale jalgu jäänud ning vajaksid korrigeerimist.

Värske ajakiri heidab pilgu maksumääradele kodumaal ja võõrsil ning vaatab, milline on Eesti olukord võrreldes teiste riikidega. EML juhatuse liige Lasse Lehis koos EML juristi Hiie Marrandiga annavad ülevaate sellest, millised maksuliigid on Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega kõrgemad, millised madalamad. Täpsemalt tuleb juttu sellest, milliseid soovitusi on rahvusvahelised majandusinstitutsioonid meile andnud ning kui tõenäoline on nende soovituste järgimine.

Seekordne ajakirjanumber toob lugejateni hulga maksualaste kohtuvaidluste kirjeldusi. Advokaadibüroo Sorainen maksuõiguse advokaat Elvira Tulvik tutvustab Riigikohtu otsust, millega tõlgendati järjekordselt tehingu majanduslikust sisust lähtumise põhimõtet maksustamisel, seekord madala maksumääraga territooriumil asuva isikuga tehtud tehingute kontekstis. Autori arvates on tegu murettekitava lahendiga, kus lubatakse juriidilise isiku maksustamist füüsiliste isikute suhtes kehtivate maksureeglite alusel.

Värske MaksuMaksja on fookusesse võtnud erinevad vajakajäämised Eesti seadustes, jäädes seisukohale, et alati on võimalik kõike veel paremini teha. EML juhatuse liige Lasse Lehis analüüsib, kas Maksu- ja Tolliameti uus poliitika kodanike maksukuulekuse kasvatamisel hilise tulumaksutagastuse näol on ikka sihipärane. Tekib küsimus, miks üldse on välja mõeldud süsteem, kus nii palju inimesi peab tulumaksu tagasi küsima. Nagu artiklist selgub, on võimalusi olukorda parandada mitmeid. Näiteks võiks laste eest antava tulumaksutagastuse asemel lihtsalt suurendada lapsetoetust. EML ongi juba saatnud Sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada vastav seaduseelnõu.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) on teinud omapoolse ettepaneku Riigikogus menetluses oleva pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmiseks.„Põhjus, miks oleme pakendivaldkonna debatti sekkunud, seisneb pakendijäätmete tootjavastutussüsteemi seadusandliku regulatsiooni keskse mõtte mitmeti tõlgendatavuses, mis on omakorda põhjustanud seaduse tegeliku eesmärgi ja aluste kahjustamise,“ selgitas EML juhatuse liige Lasse Lehis.

Hilissügisene MaksuMaksja kirjutab uutest vormidest maksuarvestuses, mis hakkavad kehtima uuest aastast, ning ka nendest, mille muutmise või kehtestamise järele tuntakse puudust.

Oktoobrikuu MaksuMaksja peatub erinevatel aktsiisiteemadel, millest mõni on meedias palju tähelepanu pälvinud, mõni aga peaaegu tähelepanuta jäänud.