Liikmed

Liidul oli aasta lõpu seisuga 1468 liiget, kellest 1139 maksid liikmemaksu täismääras, 153 soodusmääras, 150 baasmääras (füüsilised isikud) ja 26 olid infoteenuse kasutajad (riigiasutused). Möödunud aasta jooksul sai EML 20 uut liiget. Juhatuse otsustega vabastati 2019. aastal liitumistasust 4 uut liiget kokku 180 euro ulatuses. Liitumistasu soodustusi anti isikutele, kes astusid liikmeks väljaastunud liikme asemele (nt seoses töökoha vahetuse või tegevuse ümberkorraldamisega), ning sooduskampaaniate käigus liitujatele.

Personal
2019 aasta alguses oli EML juhatuses viis liiget: Jüri Allikalt, Martin Huberg, Kadri Kullman, Lasse Lehis, Ivo Raudjärv. Kevadel sai taas ühe juhatuse koosseisu ametiaeg läbi ning tuli valida uus. 2. aprillil 2019. aastal toimunud üldkoosolek otsustas valida seekord juhatusse neli liiget, kellest kolm (Jüri Allikalt, Martin Huberg, Lasse Lehis) jätkavad eelmisest koosseisust ning uueks liikmeks valiti pikka aega EML-is juristina töötanud Hiie Marrandi. Nii Martin Huberg kui Hiie Marrandi jätkavad juhatuse liikme rolli kõrval ka EML-is töötamist töölepingu alusel vastavalt vanemjuristi ja juristi ametikohal, samas kui Jüri Allikalt ja Lasse Lehis tegelevad EML juhtimisega muude tööde kõrvalt.

Töötasude ja tööjõumaksude kogukulu oli 2019. aastal kokku 114 787 eurot. Aasta lõpu seisuga EML-is kokku 7 töötajat, kellest 4 töötavad täistööajaga ja 3 osalise tööajaga. EML liikmete igapäevase juriidilise teenindamisega tegelevad Martin Huberg ja Hiie Marrandi ning kirjalikele küsimustele vastamisel abistab neid juhatuse liige Lasse Lehis. Ürituste korraldamist ja igapäevast asjaajamist korraldavad Ille Paltser ja Eva Paltser. Kodulehte haldab ja pressiga suhtlemist korraldab Kristen Teder, IT-süsteeme haldab Tarvo Külasalu ja raamatupidamist korraldab Sandra Männik.

Ajakirja MaksuMaksja kirjastamisega tegeleb Casus Tax Services OÜ. Ajakirja vastutav väljaandja on Lasse Lehis, peatoimetaja Margit Berko, õigustoimetaja Martin Huberg, keeletoimetaja Neeme Põder, illustraator Elo Annion ja fotograaf Vello Taimre.

Raha

EML bilansimaht oli 230 106 eurot (sh käibevarad 89 447 ja põhivarad 140 659 eurot). Tulu teeniti kokku 270 629 eurot, sealhulgas liikmemaksudest 185 472 eurot, ettevõtlusest 86 153 eurot (koolitused, raamatute müük, ajakirja tellimine — sealhulgas ka liikmemaksu hinnas sisalduv raamatu ja ajakirja hind) ning muud tulu 4 eurot.

Aruandeaasta põhitegevuse kulud 281 572 eurot jagunevad järgmiselt: sihtotstarbeliste projektide kulud (nõustamine, kirjastamine, koolitused) 166 707 eurot, jagatud annetused ja toetused 1305 eurot, mitmesugused tegevuskulud (juhtimis- ja üldkulud) 47 768 eurot, tööjõukulud 62 958 eurot, põhivara kulum 2772 eurot, muud kulud 62 eurot. Põhitegevuse kahjum oli 9943 eurot ning pärast finantstulude ja -kulude arvestamist saadud aruandeaasta kogutulem oli -7007 eurot.

Koolitused

2019 aastal toimus 11 koolitusüritust 299 osalejaga, kellest 253 olid EML liikmed. Traditsioonilised iga-aastased koolitused on aastavahetuse seminaride sari „Majandusaasta aruanne ja maksud“ (lektorid Mai Palmipuu ja Lasse Lehis), suveseminar ning EML aastapäevale pühendatud sügisene maksukonverents.[1] EML liige saab koolitustel allahindlust kuni 40%.

Juristide töö

Varem oleme toonud liikmete ette ka juristitöö numbreid — kui palju juristid telefonile vastasid, kui palju e-kirju oli ja kui palju kodulehekülje kaudu küsiti, palju on käimasolevaid kohtuvaidlusi jms. Oleme jõudnud arusaamisele, et sellised numbrid ei ole väga informatiivsed. Näiteks kui on pikem telefonikõne, milles arutatakse nii tulumaksu, sotsiaalmaksu kui käibemaksuteemasid, siis kirja läheb see ikka ühe telefonivestlusena. Samas, kui on lühike telefonikõne, milles arutatakse ainult ühte maksuküsimust, siis läheb see samuti kirja ühe telefonikonsultatsioonina. Sama lugu on e-kirjadega — nende arvu kokkulugemine ei anna teavet ei töö kvaliteedi ega kvantiteedi kohta.

Tulevik näitab, milline on kõige optimaalsem viis tehtud tööd analüüsida ja seeläbi organisatsioonil edasi areneda. Fakt on, et mingisuguseid andmeid on vaja, kas või selleks, et liidu liikmed saaksid kinnitust, et nende liikmemaks ei lähe raisku ning et EML organisatsioonina on tegus ja toimetab jätkuvalt usinasti. Omal kohal on siin kindlasti raha puudutavad näitajad, nagu bilansimaht, tulu, põhitegevuse kulud jms, mis kuulub aastaaruandes avalikustamisele.

Lisaks nõustamistegevusele ja koolitusüritustele avaldab EML kodulehel aasta alguses traditsiooniliselt olulisemad maksualased näitajad ning maksukalendri, mida on mugav kasutada.

Maksumaksja sõber ja vaenlane

Maksumaksja sõbra tiitli saab isik, kes on aasta jooksul oma tegude või sõnadega avaldanud kõige positiivsemat mõju maksumaksja õigustele, teadlikkusele ja rahakotile. Maksumaksja vaenlase tiitel antakse isikule, kelle sõna ja tegu või tegevusetus on aasta jooksul muserdanud maksumaksjat ja laastanud tema rahakotti.

EML juhatus otsustas 2019. aasta eest kumbagi tiitlit mitte välja anda ning soovitas igal maksumaksjal ise valida oma sõber ja vaenlane. Kuna pärast viimaseid Riigikogu valimisi on poliitikamaastikul tekkinud väga palju teravaid väljaütlemisi, solvumisi ja vabandamisi, siis tekitaks tiitli andmine asjatuid pingeid ning võib takistada maksumaksjate liidul oma eesmärkide teostamist. Lisaks tuleb märkida, et kuna EML juhatuse liige Lasse Lehis tegutseb 2019. aasta kevadest rahandusministri nõunikuna, on liidul olemas palju efektiivsem kanal riigi rahanduspoliitikas osalemiseks kui avalikkusele suunatud tiitlikonkurss.

2019 aasta kevadel toimus 2018. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase väljakuulutamine. Sõbra tiitli sai protestiaktsiooni „Maksud sõidavad Lätti“ korraldaja Taavi Leppik. Eesti Vabariigi 100. aastapäeval sõitsid tuhanded maksumaksjad kolonnis üle Läti piiri, et protesteerida Eesti aktsiisipoliitika vastu. Tänaseks oleme tunnistajaks sellele, et protest on vilja kandnud ja aktsiisipoliitikas tehtud viga on parandatud.

Maksumaksja vaenlase tiitli said Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa selle eest, et kavandasid nimevahetust, soovides ennast nimetada tervisekassaks ja töökassaks. Esialgse prognoosi kohaselt oleks nimevahetuste hinnaks kujunenud pea miljon eurot.

Maksupööripäev

Maksumaksjate liidul on tavaks tähistada iga-aastaselt maksupööripäeva. 2019. aasta maksupööripäev saabus 3. mail, prognoositav maksukoormus 2019. aastal oli 33,6% sisemajanduse koguproduktist. Kuna kogu arvutuskäik toimub prognooside alusel, siis tegeliku maksukoormuse selgumine aasta lõpus maksupööripäeva kuupäeva ei muuda. Küll aga võib see lihtsalt anda meile täpsustatud andmete põhjal võimaluse tagasivaatavalt fakti konstateerida.

Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi heaks, ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Mida varem maksupööripäev saabub, seda väiksem on vastava aasta maksukoormus.

KUKU raadio saade „Maksumaksja“

2019 aasta aprilli lõpuni oli EML iganädalaselt maksu- ja ettevõtlusteemasid arutamas-selgitamas saates Maksumaksja. Saade, mis kestis kokku 12 aastat, tuli lõpetada seoses Lasse Lehise tööle asumisega rahandusministri nõunikuna.

„Töömees Urmase“ kaasus

2019 aasta teises pooles toimus nii meedias kui Riigikogus tuline arutelu II pensionisamba reformi üle. Detsembrikuus vastas rahandusminister Martin Helme Riigikogus selleteemalisele arupärimisele: Ma ehitasin maal maja ja siis kutsusin sinna appi endale aeg-ajalt ühte töömeest nimega Urmas. Urmas oli selline mees, kes minu meelest ei ole päevagi töötanud niimoodi, et tal oleks maksud makstud, ja keda absoluutselt ei huvita, mis ta pensionist saab. Kui ta 3–4 päeva oli töötanud, siis ta läks juba sõpradega kuhugile seda oma ränka tööd kuidagi lõõgastama. Loomulikult, kui ta siis lõpuks pensioniikka jääb, hakkab ta saama seda kõige väiksemat, kõige vaevasemat pensionit, aga ta on eluaeg harjunud piskuga läbi ajama.

Sellest omakorda tekkis küsimusi, kas tulevane minister on käitunud seadusekuulekalt. Töö käigus selgus, et seadusterägastik on piisavalt keeruline, nii et tuli appi kutsuda õiguskantsler.[2]

Teabenõuded maksuhaldurile

Aeg-ajalt tekib mõne uudise või maksuküsimuse valguses vajadus saada maksuametilt ametlikku vastust mitte seaduse tõlgendamise osas, vaid numbrilisi andmeid. Näiteks kui maksuamet avaldab uudise, et sel aastal deklareeriti üüritulu nii ja nii palju rohkem kui möödunud aastal, saame küsida, kui suur on füüsilisest isikust üüritulu deklareerijate arv ning nende keskmiselt deklareeritud üüritulu. Selliseid teabenõudeid esitasime maksuametile arvukalt.

Saadud vastused aitavad muu hulgas hinnata, kas üks või teine seadusesäte või maksusoodustus täidab oma eesmärki. Näiteks üüritulu maksusoodustuse (tulumaksuseaduse § 39¹) osas oleme arvamusel, et see on liiga väike ning avaldab maksulaekumise suurenemisele vaid kosmeetilist mõju. Maksuametilt saadud teabenõuete vastused on avaldatud ajakirjas MaksuMaksja, ka kasutatakse neid EML juristide töös artiklite koostamisel või liikmete nõustamisel.

Maksumuudatuste kommenteerimine

2019 aasta suurim maksumuudatus oli alkoholiaktsiisi langetamine, mille eesmärk oli pärssida ebanormaalselt suureks kasvanud piirikaubandust Läti piiril ning taastada Soome turistide huvi Eesti vastu. MaksuMaksja lugeja on kindlasti kursis, et EML on järsku aktsiisitõusu kogu aeg kritiseerinud ning nõudnud vigade parandamist. Nüüd on see siis ära tehtud ning EML ei ole olnud ka kitsi seda sammu kiitma.

2019 aasta suve lõpus avaldati tulumaksuseaduse eelnõu, millega oli plaanis muuta renditööjõu maksustamise reegleid. Praeguseks on eelnõu Riigikogu menetluses (145 SE) ning tulumaksuseaduse muudatuste jõustumise aeg on eelnõu kohaselt 1. oktoober 2020. EML juhatuse liige Lasse Lehis selgitas nende muudatuste sisu ja mõjusid 2019. aasta sügisel mitmes meediaväljaandes.

Aktsiisipoliitika ja salaturu ümarlaud

Juunikuus toimus maksumaksjate liidu ning Riigikogu rahanduskomisjoni korraldatud salaturu ja aktsiisipoliitika arutelu.[3] EML on selle ürituse juures olnud juba 8 aastat. Kuigi Eesti meedia oli ürituse ajal tuline alkoholiaktsiisi langetamise seaduseelnõu tõttu, rõhutasime, et aktsiisipoliitika ja salaturu temaatika on palju laiem. Oli sellegi ürituse teema salaturg laiemalt ja meil ei olnud kavas korraldada järjekordset alkoholiaktsiisi debatti. Osa salakaubandusest on näiteks ka tasuta filmide ja mängude allalaadimine internetis, võltskaupadega (nt võltsitud bränditooted ja ravimid) kauplemine.

Ümarlaua välisesinejaks oli EML kutsel Eestit külastanud Oxford Economicsi tegevtoimetaja John Reiners, kes tutvustas üritusel 2018. aasta uuringut „Võitlus salakaubandusega: tarbijate motiivid ja huvigruppide strateegiad“ (“Combatting Illicit Trade: Consumer Motivations and Stakeholder Strategies“).

Teaduse rahastamine

EML suviste tegemiste hulka kuulus ka üleskutse, milles palusime avaldada arvamust teaduse rahastamise kohta. Suvel võeti sel teemal väga kirglikult sõna. Avaldasime kodulehel nimekirja viimastel aastatel rahastatud teadusprojektidest ning uurisime, mida inimesed arvavad — kas sellistele projektidele tuleks raha juurde anda või hoopis ära võtta? Kas need projektid arendavad Eesti majanduse konkurentsivõimet ja aitavad kaasa SKP suurendamisele (millega seoses suureneks ka teadusele suunatav protsent)? Uudis pälvis ka „peavoolumeedia“ tähelepanu ning Delfi ajakirjanik pidas Lasse Lehisega diskussiooni teemal, kas maksumaksjate liit on muutunud valitsuse käepikenduseks või hoopis valitsus on muutunud maksumaksjate liidu käepikenduseks.

Igatahes oli huvitav aasta, kuid paraku tuleb tõdeda, et 2020. aasta saab olema huvitavam, kuigi EML panus selleks ei olnud märkimisväärselt suur.

[1] Konverentsi ülevaade on avaldatud MaksuMaksja 2019. aasta oktoobrinumbris.

[2] „Töömees Urmase“ kaasus oli MaksuMaksja 2019. aasta detsembrinumbri kaaneteema.

[3] Ümarlaua kokkuvõte on avaldatud MaksuMaksja 2019. aasta juuni/juuli numbris.