Rubriik: Rahandusministeerium

Rahandusminister Sven Sester kohtus ettevõtlusorganisatsioonide ning riigiasutuste esindajatega, et arutada ettevõtluskonto kontseptsiooni ja kuulata koostööpartnerite ettepanekuid. Ettevõtluskonto on täielikult aruandluse vaba ning soodne ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.

Täna oli riigikogus esimesel lugemisel seaduse eelnõu, mille kohaselt ei loeta tööandja poolt töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi alates 2018. aastast erisoodustuseks. Nendeks on sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud (v.a selleks vajaliku varustuse või inventari soetamine), olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise ning vajadusel treeneri kulu, avalikest rahvaspordiüritusest osavõtutasu ning kulud taastusravi teenustele (sh taastusarsti konsultatsioon, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, kliinilise psühholoogi teenus).

Septembris kogus maksu- ja tolliamet 513,7 miljonit eurot makse ehk 7,4 protsenti enam kui samal kuul aasta varem. Kasvu vedasid juriidilise isiku tulumaks ning tubaka- ja kütuseaktsiis. Üheksa kuuga on eelarvest täidetud 74,5 protsenti.

10. augusti valitsuskabineti istungil arutati rahandusministeeriumi ettepanekut muuta osalusoptsioonide maksustamist ettevõtte müügi korral. Osalusoptsioonide maksustamist muudetakse paindlikumaks juhtudel, kui ettevõtte müüakse tervikuna uuele omanikule.Osalusoptsioonide andmine on levinud töötajate motiveerimise meetod kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetes ning see annab töötajale võimaluse osta kokkulepitud hinnaga teatud ajal oma tööandja või tema emaettevõtte aktsiaid.

Tänavu esimese poolaastaga laekus keskvalitsusele makse kokku 3,05 miljardit eurot, mida on 8,1 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolme kuuga riigile tulusid 2,18 miljardit eurot, mis oli 269,3 miljonit eurot ehk 14,1 protsenti enam kui eelmise aasta märtsi lõpuks. Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus kolme kuuga 903 miljonit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,8 protsenti rohkem.

Tänavu jaanuaris kogus maksu- ja tolliamet 627 miljonit eurot makse, mida on 12,6 protsenti enam kui aasta varem.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus möödunud aastal riigile tulusid 7,98 miljardit eurot ehk 171,3 miljonit eurot enam kui aasta varem. Riigi maksutulud kasvasid võrreldes 2014. aastaga 483,1 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti.

Rahandusministeerium saatis teistele ministeeriumidele ja turuosalistele II pensionisamba väljamaksete seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse.

Möödunud aastal kogus maksu- ja tolliamet makse 5,94 miljardit eurot ehk 2,3 protsenti rohkem, kui riigieelarves aastaks oodatud. Võrreldes 2014. aastaga laekus makse 7,7 protsenti enam. Detsembris laekus makse 488,1 miljonit eurot ehk 1,3 protsenti vähem kui aasta varem.

Novembris kogus maksu- ja tolliamet 488,4 miljonit eurot makse, mida on kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Laekumise kasvu panustas otsestest maksudest sotsiaalmaks ja kaudsetest tubaka- ja kütuseaktsiisi ning tollimaks. Novembri lõpuks on eelarvest täidetud 93,9 protsenti.

Nullbürokraatia projekti raames laekus rahandusministeeriumile 32 ettevõtlus- ja erialaorganisatsioonilt, asutuselt ning ettevõttelt avaliku- ja erasektori halduskoormuse ning aruandluse vähendamiseks kokku 229 ettepanekut.

Tänavu septembri lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tänu tõhusale maksude kogumisele.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,7 protsenti ja 2016. aastal 2,6 protsenti. Majanduskasvu vedaja on praegu tarbimine, kuid selle panus järgnevatel aastatel väheneb ning ekspordi panus suureneb.

2015. aasta juuni lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 1,9 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna maksude kogumine on muutunud tõhusamaks. Euroopa Liidu toetuste ja teiste välistoetuste laekumine seevastu jäi 130,4 miljoni euroga eelmise aasta samale vahemikule alla. Kuludeks suunati mullusega võrreldes 14,2 protsenti rohkem, kuid võrreldes kahe eelneva aastaga on kulude jaotumine kuude lõikes olnud tänavu esimesel poolaastal ühtlasem.

Suurema maksutulu laekumise tõttu kasvas riigikassasse laekunud tulude maht märtsi lõpuks mullu sama ajaga võrreldes 2,9 protsenti. Välistoetuste laekumine on jätkuvalt väiksem kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati mullusega võrreldes 6,3 protsenti rohkem, kasvasid peamiselt väljamaksed toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus detsembri lõpuks riigile tulusid 7,82 miljardit eurot ehk 97,5 protsenti aastaks planeeritust, mis on 206 miljonit eurot ehk 2,7 protsenti enam kui aasta varem. Kuludeks suunati aasta lõpuks 7,77 miljardit eurot ehk 95,1 protsenti aastaks planeeritust, mis on 36 miljonit eurot ehk 0,5 protsenti rohkem kui aasta varem.

Uuest aastast muudetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) vorme ning uuendatakse esitamise keskkonda, mis teeb nende e-maksuametis täitmise ja esitamise käepärasemaks ning annab riigile maksude kohta rohkem informatsiooni.

Augusti maksulaekumised kasvasid eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3,6 protsenti ning ulatusid 479,6 miljoni euroni. Kaheksa kuuga kokku on Maksu- ja Tolliamet kogunud 66,3 protsenti aastaks eelarves planeeritud maksusummast. Eelarve ootustega võrreldes on hästi laekunud eelkõige käibemaks.

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas ministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleriks Dmitri Jegorovi, kes asub avaliku konkursi tulemusena tööle 15. augustist. Pikaajaliselt maksuvaldkonnaga tegelenud Jegorovil on teadusmagistrikraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ja omandamisel doktorikraad Norra kõrgemast kommertskoolist.