Rubriik: Maksuteemad ajakirjanduses
Millal tuleb töötaja sotsiaalmaksu arvestada reaalselt palgalt ja millal kuumääralt?
Mait Palts, kaubandus-tööstuskoja jurist kirjutab Eesti Päevalehe Ärilehes, et juhul kui töötaja palk on kuus suurem kui alampalk, tuleb igal juhul sotsiaalmaksu arvestada palgalt.
Valitsus muudab maamaksu kohalike valimiste teemaks
Mirko Ojakivi kirjutab Eesti Päevalehes, et IRL ja Reformierakond soovivad omavalitsustele anda õiguse loobuda kodualuse maa maksustamisest.
Ettevõtted pääsevad koolitus- ja tervisekulude erisoodustusmaksust
Kärt Anvelt kirjutab Eesti Päevaleht Online`is, et valitsus tahab anda ettevõtjatele hingamisruumi ja vabastab töötajate koolitus- ja tervisekulutused erisoodustusmaksust.
Väikeinvestorile lihtsad reeglid
Lasse Lehis, EML juhatuse esimees kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et hea on, et Riigikogus juba aasta tagasi “ripakile” jäänud eraisiku väärtpaberitulu seaduseelnõu on liikuma hakanud ja sellele tahetakse teha parandusi. Esialgne tekst pälvis tõesti palju kriitikat, sest praegusel kujul poleks muudatused saavutanud soovitud eesmärki – tagada füüsilisest ja juriidilisest isikust investorite võrdne kohtlemine.
Maamaksuvõlglaste seas hulk prominentseid tegelasi
Kadri Paas kirjutab Äripäevas, et reedese seisuga küündis era- ja juriidiliste isikute maamaksuvõlg kokku 60,2 miljoni kroonini, võlgalste seas on ka palju tuntud inimesi.
Reformierakond lubab maamaksuvabastust
Urmas Seaver kirjutab Postimehes, et sügisesteks Tallinna volikogu valimisteks valmistuv Reformierakond kuulutas eile oma linnapeakandidaadiks Keit Pentuse, oma valimisprogrammis lubab partei vabastada pealinlaste kodud maamaksust.
E-maamaksuteade külvab tulude deklareerijates segadust
Agnes Ojala kirjutab Päevalehes, et elektroonilise maamaksuteate tellimiseks tuleb e-maksuametis läbida inforägastik. Maksu- ja tolliamet on teatanud, et maksab korrektse tuludeklaratsiooni esitajaile, kes on tellinud ka elektroonilise maamaksuteate ja kellelt lisadokumente ei küsita, enam makstud tulumaksu tagasi viie tööpäevaga. Paljudes deklareerijais on aga teate tellimine segadust tekitanud. Osale seda juba teinud inimestele on saadetud e-kiri soovitusega otsustada e-maamaksuteate kasuks.
Urmas Klaas: makse tuleb jätkuvalt vähendada
Urmas Klaas, Riigikogu majanduskomisjoni esimees, kirjutab Postimehe arvamusküljel, et Eesti majanduse edukas areng ning inimeste heaolu kasv on baseerunud paljuski meie maksupoliitikal. Eesti inimesed on olnud motiveeritud pingutama, sest riik on hinnanud nende otsustamisvabadust ja tulumaksu alandades jätnud üha rohkem raha rahva rahakotti. Ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastus on toonud Eestisse miljardites kroonides välisinvesteeringuid ning motiveerinud meie oma investoreid.
Palga vähendamine on küllalt keeruline
Silja Lättemäe kirjutab Maalehes, et nii praeguse kui ka uue, 1. juulist jõustuva töölepingu seaduse järgi ei tohi töötaja palka ühepoolselt vähendada, kinnitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.
Ametiautot võibki koduhoovis hoida
Anne Oja kirjutab Äripäevas, et Maksumaksjate liit ja konsultatsioonifirma Ernst & Young peavad Riigikohtu otsust, mis vabastas Virumaa Veepumbakeskuse erisoodustusmaksust, mille tõi firmajuhi kasutuses olnud ja sõidupäevikut pidamata tema kodus hoitud sõiduauto, oluliseks maksumaksja võiduks.
Finantsinspektsioon: Eesti riik ei tohi segada kapitalismi põhimõtet “osta odavalt, müü kallilt”!
Priit Hõbemägi kirjutab Eesti Ekspress Online´is, et Eesti Maksumaksjate Liit tõstatas küsimuse eluasemelaenude tagasimaksmisel toimuvast ebaõiglasest “sundvaluutavahetusest”. Nimelt konverteerivad suurpangad eluasemelaene laenumaksete tegemisel eurosse ja tagasi mitte Eesti Panga kursi, vaid iseenda poolt kehtestatud kõrgema kommertskursi alusel, teenides aastas niimoodi kõikide klientide pealt mitukümmend miljonit krooni.
Segadused maksuintressidega ei pruugi olla lõppenud
Jaak Siim kirjutab Äripäev Online´i Õigusblogis, et eelmise aasta detsembri keskel tekkis 15. detsembril 2008. a Postimehes avaldatud Lauri Linnasmäe artikli „Maksuamet esitab teadlikult alusetuid nõudeid“ tulemusena väiksemat sorti skandaal, kuna selles kirjutatu kohaselt esitas Maksu- ja Tolliamet teadlikult maksumaksjatele tähtpäevaks tasumata maksusummadelt arvestatud intressi sissenõudmiseks intressinõudeid pärast maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud aegumistähtaja möödumist. Maksuhaldur lükkas oma pressiteates artiklis kõlanud süüdistused küll ümber, kuid möönis samas, et ameti avaliku võlapäringu kasutamisel võib esineda olukordi, mil maksumaksjate puhul on kuvatud aegunud intressivõla olemasolu. Probleem lubati lahendada uue tulude arvestussüsteemi kasutusele võtmisega alates käesolevast aastast.
Solidaarsus ja ettevõtjad tänapäeva Eestis
Ärilehe arvamusküljel arutleb Jaan Pillesaar Eesti Vabariigi presidendi poolt sünnipäevakõnes esitatud küsimuse üle: mis on ettevõtja solidaarne panus terve riigi praegustest raskustest päästmisel?Kui ettevõtjad hakkavad riigilt abi saama, siis mida nad vastu annavad? Ja miks igast kümnest kroonist vaid üks läheb innovaatiliste toodete arendamisse?
OECD: kõige rokem kahjustab majanduskasvu ettevõtte tulumaks, järgmisena tööjõumaks
Aripaev.ee kirjutab, et Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD avaldas eile raporti “Going for Growth”, mille põhisõnum on, et kõige kiiremini tagab majanduskriisist väljapääsu paindlikkus.
Arvamus: teemaks kõigile raskeveokeile
Ludger Linnemann kirjutab Äripäevas, et 1. veebruarist kehtestas Venemaa teede maksustamise süsteemi kõigile väljaspool riiki registreeritud raskeveokitele, sama on plaanis teha Lätis. Leedus teedemaksu süsteem juba töötab, mida ka Eesti vedajad on kohustatud tasuma. Miks ei ole samalaadset süsteemi tehtud Eestis?
Maksuamet läkitas prokuratuuri 275 kriminaalasja
Anne Oja kirjutab Äripäevas, et Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond tuvastas aastaga üle 190 miljoni krooni riigile tekitatud kahju ja saatis 2008. aastal prokuratuuri 275 kriminaalasja.Lõpule viidud kriminaalasjadest olid 85 seotud narkootiliste ainetega, teatas Maksu- ja tolliamet, ning 143 alkoholi, kütuse, ravimite ja tubakatoodete ebaseadusliku käitlemisega. Maksukuritegudega seotud kriminaalasjade arv oli 37.
Juhtkiri: mäng maksudega, valitsuse kutsetõbi
Äripäeva juhtkirjas on avaldatud arvamust, et ettevõtjatel pole vähimatki võimalust kokku panna oma kava kriisis tegutsemiseks, rahavoogude juhtimiseks, sest valitsus üllatab pidevalt uute ideede ja eelnõudega, mis muudaksid senist ettevõtete maksustamist.Esmalt tuli valitsus välja mõttega panna ettevõtete õlule haigushüvitiste maksmine neljandast kuni kaheksanda päevani. Töötuskindlustusmakse määr jäi praegu küll muutmata, ent selle teema juurde tullakse tagasi peatselt, sest töötute arv suureneb ähvardava kiirusega. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on tulude ja kulude vahel juba praegu suured käärid sees ning küsimus on selles, kas tõsta maksemäär maksimumini, s.o 3 protsendini või vaadata üle hüvitisemäärad või teha mõlemat.
Kivinurm-Priisalm: tehke lihtne ja investorisõbralik seadus
Virge Lahele antud kommentaarides ütles Eesti fondihaldurite liidu juht Kristel Kivinurm-Priisalm, et uus versioon tulumaksuseadusest on küll palju parem variant, kuid sellel on rida puudusi, mis ei võrdsusta eraisikute investeeringuid äriühingute kaudu tehtud investeeringutega.
Taavi Veskimägi: investeerimiskontode süsteem 2010. a majanduse elavdamise alustala
IRL fraktsiooni liige Taavi Veskimägi selgitab Äripäevas, et tõeliselt lihtsa ja liberaalse investeerimiskontode süsteemi rakendamine 2010. aastal olla üks Eesti majanduse elavdamise alustalasid, mida aga praegune tulumaksuseaduse eelnõu pakkuda ei suuda.
Ettevõtjad tahavad omal soovil töölt lahkujad hüvitiseta jätta
Postimehes kirjutab Kaire Uusen, et kuigi juulist jõustuv seadus lubab ka omal soovil lahkujale töötuskindlustushüvitist maksta, soovivad tööandjad selle punkti raskete aegade tõttu kõrvale heita.Täna suunduvadki tööandjate esindajad oma ettepanekutega valitsuse jutule. Tööandjate keskliidu volikogu juhi Enn Veskimägi sõnul ei taha nad uut töölepinguseadust ümber teha, kuid ei pea lihtsalt õigeks vabatahtlikult töölt lahkumise katmist hüvitisega.
Tooted ja teenused
Lisaks liikmete teenindamisele (vt link Teenused liikmetele) osutab EML ka muid tasulisi teenuseid nii liikmetele kui mitteliikmetele. EML liige saab kõigi teenuste puhul hinnasoodustust.
Õigusabi
Maksualane õigusabi ja konsultatsioonid, Maksuhalduri haldusakti ja toimingu vaidlustamine, Esindamine kohtus, Maksuõiguslike küsimuste analüüs.
Loe lähemaltPersonaalne koolitus
Pakume huvilistele võimalust saada EML juristidelt või meie koolitusprogrammi lektoritelt personaalset koolitust kliendi poolt soovitud ajal ja kohas.
Loe lähemaltAstu EML liikmeks
Taga enda ettevõttele aastaringsed teadmised ning soodustused maksualastel teemadel. Tasuta ajakiri MaksuMaksja ja maksuseaduste kommentaaride kogumik.
Loe lähemaltReklaam
Pakume võimalust avaldada reklaami ajakirjas MaksuMaksja, samuti EML veebilehel, publikatsioonides ning koolitusmaterjalides.
Loe lähemaltAjakirja MaksuMaksja tellimine
Perioodid: 6 kuud - 1 aasta
Hinnad:
Topeltnumber - 7.80 €, 6 kuud - 19.80 €
12 kuud - 35.40 €
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine
Liikmetele: Tasuta (v.a. Baasmäär)
Lisaeksemplar liikmele: 12 €
Tavahind: 30 €