Rubriik: Päevaleht

Villu Zirnask kirjutab Eesti Päevalehes II pensionisambast. Pensionifondide tootlused on viimasel neljal-viiel aastal olnud viletsad ja lähitulevik ei paista ka parem. Noortel pole põhjust muretseda, aga praegustele pensioni­eelikutele võibki teine sammas jääda pettumuse valmistanud avantüüriks.

Hannes Luts kirjutab Eesti Päevalehes, et äsja sai avalikkus teada kavatsusest ehitada Tallinna–Tartu maanteele Kose ja Mäo vahele neljarajaline teelõik. See eeldaks praegustes hindades 207 miljoni euro suurust investeeringut.

Raimo Poom kirjutab Päevalehes, et Euroopa Komisjon tuli sel kevadel välja uue plaaniga, kuidas peaks hakkama maksustama nn energiatooteid. Teisisõnu, ette pandi uus loogika, mismoodi võiksid liikmesriigid kujundada energiaga seotud aktsiisipoliitikat.

Katri Tuulensuu kirjutab Eesti Päevalehes Soome alkoholipoliitikast. Soome alkoholipoliitikast ei tasu eeskuju võtta, ütles esmaspäeval Tallinnat külastanud Soome Õlle- ja Karastusjookide Tööstuse Liidu tegevjuht Elina Ussa. Ta on mures Eesti alkoholipoliitika suundumuste üle, mis hakkavad üha enam meenutama Soome omi.

Andres Reimer kirjutab Eesti Päevalehes, et Mõnigi tallinlane sai alles nüüd üllatusega teada, et elab ärimaal, mitte elamumaal.

Agne Narusk kirjutab Eesti Päevalehes, et kuumal augustikuul maksis Eesti töötukassa töötuskindlustushüvitist 10 635 inimesele, kokku üle 2,8 miljoni euro.

Mari Peegel kirjutab Päevalehes, et kultuuriminister Lang loodab teha väikeseid muudatusi lühiajalise töövõtulepinguga töötavate loovisikute ravikindlustuses, suures plaanis aga jääb olukord lahenduseta.

Veiko Visnapuu kirjutab Eesti Päevalehes sellest, kuidas tihti makstakse spordis nii treeneritele kui ka sportlastele töötasu stipendiumi vormis, mis tähendab ühtlasi kokkuhoidu maksude osas, kuid ühtlasi sotsiaalkindlustuse arvelt.

Eestis pole vajadust rikaste maksustamise järele, kuna riik on oma eelarvega kenasti hakkama saanud, ütleb ettevõtja Jüri Mõis Eesti Päevaleht Online`is.

Erik Rqand kijrutab Päevaleht Online`is, et Rahandusministeerium tahab enda haldusesse saada haige- ja töötukassa reserve ning mitme asjatundja hinnangul on tegemist katsega lappida riigieelarve auke.

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et arvamus, et Hiinal pole hoobi Eesti karistamiseks, kummutatakse valusate sammudega.

Kaivo Kopli kirjutab Päevalahes, et üks tont tuli Ameerikast ja käib ringi mööda Euroopat – rikkad tahavad kõrgemaid makse. Ning neid kõrgemaid makse maksaksid ainult püstirikkad.

Jüri Adams kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel, kuidas kõigepealt algatas valitsus maamaksu kaotamise kodualuselt maalt, seejärel esitas samasuguse eelnõu Tallinna linn.

Agne Narusk küsibEesti Päevalehes, et miks on nii, et koondamishüvitiselt ja hüvitiselt, mida makstakse inimesele siis, kui tööandja pankrotistub, läheb pensioni II samba makse maha, kuid töötuskindlustushüvitiselt või töötutoetuselt enam mitte?

Kärt Anvelt kirjutab Eesti Päevalehes, et osa Reformierakonnast on julgenud isegi oma ammusele liikmele rahandusminister Jürgen Ligile varbale astuda, nende seas on ka peaminister Andrus Ansip. Nimelt on Ligi vastu otsusele kaotada kodualune maamaks ning viidanud, et Tallinna probleemi – millest kogu eelnõu ju alguse on saanud – saaks lahendada maksulae seadmisega. Ligi on ka 25. mail riigisekretärile saadetud kirjas muude põhjenduste seas viidanud, et elamualuse maa maamaksust vabastamine nõrgendab kohalike omavalitsuste tulubaasi autonoomsust, mis samuti on üks kehtiva koalitsioonilepingu väärtusi.

Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et valitsuses on tekkinud ebatavaline olukord, kus üks minister ei näe muud võimalust vea ärahoidmiseks, kui avalikult selle vastu protestida. Nn koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõu on löönud mõra valitsuse tavapäraselt rangelt ühtsena hoitavasse kuvandisse. Seejuures on huvitav, et IRL-i valimisplakateilt koalitsioonilepingusse kantud lubadus paistab üksteise vastu üles keeravat hoopis reformierakondlasi.

Ilmar Kahro kirjutab Eesti Päevalehes, et halduskohtu otsuse kohaselt on sõiduki teisaldamise ja hoiustamise eest raha võtmine põhiseadusvastane.

Krister Kaasik kirjutab Eesti Päevalehes, et valitsus on Riigikokku saatnud seaduseelnõu, mis piirab erimärgistatud kütuse maksusoodustust, nii et paiksetes mootorites, kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel enam värvilist kütust kasutada ei tohi. Nimetatud seadusemuudatus hakkaks kehtima 2012. aastast. Seni on erimärgistatud diislikütuse aktsiis olnud 110,95 eurot 1000 liitri kohta, tuleval aastal on see siis 392,92 eurot 1000 liitri kohta.

Kui mitmes töökohas töötades üheski miinimumpalka kätte ei saa, jääd kindlustuseta.

Jan Jõgis-Laats kirjutab Eesti Päevalehes, et tänavu aprillist jõustunud seadusemuudatused, millega riik üritab piiri panna aastatega mitmesaja miljoni kroonise mahu saavutanud käibemaksupettustele kütuseäris, annavad juba esimesi tulemusi. Kui veel läinud aastal oli Eestis majandustegevuse registrisse kantud kütusemüüjaid pidevalt 350–400 vahel ja 31. märtsil 371, siis praeguse seisuga on pärast mai lõppu kütusemüüki jätkata soovijaid kokku 169. Seega näitab legaalsete kütuseärimeeste kõnepruugis „jõulumemmedeks” kutsutavate ühekordsete firmade arv juba praegu langustendentsi.