Rubriik: EML teated

Stenbocki maja, 2. aprill – Valitsus kinnitas lisaeelarve seaduse ja esitas selle riigikogule. Lisaeelarve fookus on Eesti töötajate ja ettevõtjate kiire toetamine ja koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamine.

Tallinn, Stenbocki maja, 2. aprill 2020 – Valitsus kiitis heaks ja annab riigikogule täna üle COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondava eelnõu. Eelnõu on kavas anda Riigikogule üle koos riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi käsitleva eelnõuga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.

ERR avaldab neljapäeval riigikogule esitatud lisaeelarve dokumendi ja seletuskirja.

Keerulised ajad nõuavad ka riigilt, eriti Rahandusministeeriumilt ning Maksu- ja Tolliametilt keerulisemaid tõlgendusi kui tavapärastel, rahulikel aegadel.

On aeg, mil meid erinevates organisatsioonides, sealhulgas maksumaksjate liitudes kutsutakse üles rohkem andma ja panustama, et koroonakriisist tingitud raskused kiiremini ületada. Õige ja oluline ongi koroonast mõjutatud inimesi ja ettevõtjaid aidata. Samas on väga tähtis, et poliitiliste otsuste langetajad ei saaks kriisi kuritarvitada. Reaalsuseks ähvardab saada see, mida kriitilisemad sõnavõtjad on ammu kartnud: koroonakriisi ületamise ettekäändel hakatakse möödaminnes ellu viima ulatuslikke raha- ja maksupoliitilisi muudatusi.

Kogume edaspidi siia artiklisse kokku kõik tähtsama info, mis puudutab koroonaviirust, töökeskkonda ning töösuhteid. Uue info laekumisel täiendame artiklit jooksvalt.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) avas eriolukorra maksuinfot koondava veebilehe www.emta.ee/eriolukord, kust ettevõtjad leiavad vastused enam levinud küsimustele ja värskemad uudised muudatuste kohta. Info veebilehel täieneb jooksvalt.

Tallinn, Stenbocki maja, 19. märts 2020 – Koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamisega kaasneb väga suur mõju majandusele, seoses sellega kiitis valitsus täna Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks heaks majanduslike meetmete paketi. Planeeritud meetmete pakett on vähemalt 2 miljardit eurot. Lisaks sai rahandusminister ülesande alustada tänavuse lisaeelarve väljatöötamist.

Töötukassa juht Meelis Paavel ütles „Aktuaalse kaamera“ otsestuudios, et töötukassa eraldab reserevidest töötajatele ja tööandjatele mõeldud leevendusmeetmena 250 miljonit eurot.

Koroonaviiruse jätkuv levik on tinginud Eesti ettevõtete majandustegevuses tõsiseid tõrkeid. Nende mõjude leevendamiseks kavandab riiklik finantseerimisasutus Kredex täiendavaid meetmeid, mis on suunatud Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete paketid töötatakse välja vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele ja järgmisel nädalal ollakse valmis rakendama neist esimesi. Hetkel töötatakse välja täpsemaid tingimusi, mis avaldatakse jooksvalt.

Koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamisega kaasneb väga suur mõju majandusele, seoses sellega kiitis valitsus täna Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks heaks majanduslike meetmete paketi. Planeeritud meetmete pakett on vähemalt 2 miljardit eurot.

Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab maksu- ja tolliamet eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise, intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini. Kõik deklaratsioonid tuleb siiski õigeaegselt esitada ja kui vähegi võimalik, ka maksud ära maksta.

Riigikohtu halduskolleegium juhtis lahendis tähelepanu sellele, et ettevõtluses tehingute vormistamisel võib arvestada maksunduslike kaalutlustega, ent tehingule ei ole lubatud anda maksunduslike kaalutluste tõttu selle majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi.

MTA saatis jaanuari lõpus e-kirja enam kui 5000 inimesele ning tegid ettepaneku tuludeklaratsiooni parandada ja tulumaksu maksta. Kahjuks jäetakse aga märkimata oluline „pisiasi“, et enamikult tehingutest ei ole seaduse järgi tulumaksu siiski vaja tasuda, ning MTA on teavitused välja saatnud huupi tulistamise printsiibil.Loe lähemalt riigikogu liikme küsimustLoe lähemalt rahandusministri vastustTutvu lähemalt ka õngitsuskirjaga

MTA on alustanud uut kampaaniat ja võtnud sihikule Eesti elanikud, kes on eelmiste aastate jooksul „kahtlaselt“ palju kinnisvaratehinguid teinud. MTA pressiteate kohaselt saatsid nad jaanuari lõpus e-kirja enam kui 5000 inimesele ning tegid ettepaneku tuludeklaratsiooni parandada ja tulumaksu maksta. Kahjuks jäetakse aga märkimata oluline „pisiasi“, et enamikult tehingutest ei ole seaduse järgi tulumaksu siiski vaja tasuda, ning MTA on teavitused välja saatnud huupi tulistamise printsiibil.

Sotsiaalministeerium saatis 2020. aasta jaanuarikuu lõpus huvigruppidele arvamuse avaldamiseks Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK, eelnõude infosüsteemi link: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6#TyHGsaPR). Maksumaksjate liit esitas arvamuse, millega tegi ettepaneku töötukassa senisel kujul likvideerida ja töötuskindlustusmakse kaotada.VTK-s on analüüsitud kehtiva töötuskindlustuse süsteemi puudusi. Ühe olulise „puudusena“ tuuakse välja, et töötushüvitiste süsteem ei laiene tervele reale isikutele, kuna nendele tehtud väljamaksed ei ole töötuskindlustusmakse objektiks (nt juhatuse liikmed, FIE-d, KOV-i volikogu liikmed).Väljavõte VTK-st: Seega, kui laiendada töötuskindlustusega hõlmatute ringi uute hõiveliikide järgi, lisanduks töötuskindlustuse süsteemi ligikaudu 13 500 juhatuse liikme tasu saajat, 8 600 FIE-t, 1000 kohaliku omavalitsuse volikogu liiget, 300 kõrgemat riigiametnikku ja 200 aktiivset ettevõtluskonto kasutajat vanuses kuni 62 aastat (arvestatud vaid isikuid, kes hetkel muu hõive alusel pole kindlustatud). Kokku lisanduks töötuskindlustuse süsteemi uusi isikuid umbes 23 600. Edasi märgitakse VTK-s, et kavandatud muudatuse tulemusena tekiks kõigil, kes saavad sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kohustus tasuda töötuskindlustusmakset. Maksumaksjate liit leiab, et töötuskindlustusmakse iseseisva sundkindlustusena ei ole nii laia maksuobjekti puhul enam otstarbekas. Sellisel juhul maksustataks töötuskindlustusmaksega peaaegu kõik väljamaksed, mis sotsiaalmaksugagi. Palju otstarbekam oleks lihtsalt tõsta veidi sotsiaalmaksu. Kui palju täpselt sotsiaalmaks peaks tõusma, jääb poliitikute otsustada.EML on varemgi tähelepanu juhtinud, et kui töötuskindlustuse algsest eesmärgist liiga palju kõrvale kaldutakse, siis ei ole enam mõtet eraldi kindlustusmakset koguda vaid võiks kaaluda mõne muu maksu tõstmist, sest see annaks inimestele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest. Näiteks oma 16.10.2014 kirjas Riigikogu sotsiaalkomisjonile:Alates töötuskindlustuse seaduse kehtimahakkamisest on töötukassale lisatud mitmeid uusi ülesandeid ning eelnõu lisab neid veelgi. Selle tulemusena on töötuskindlustus kaugenenud väga palju sellest algsest eesmärgist, milleks töötukassa loodi ja töötuskindlustusmakse kehtestati. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel. Seetõttu leiame, et töötuskindlustusmaksed iseseisva sundkindlustuse makse liigina on kaotanud oma mõtte ja otstarbe ning see ainult killustab ja hägustab Eesti maksusüsteemi. Teeme ettepaneku kaotada töötuskindlustusmaksed ning tõsta vastavalt tulumaksu või sotsiaalmaksu määra. See annaks ka töötajatele ja tööandjatele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest.

Sel aastal saab riigilt tagasisaadava tulumaksu e-maksuametis hõlpsalt annetada tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud ühingule või usulisele ühendusele. Annetada saab kuni kolmele saajale ning ükski annetus ei tohi olla väiksem kui 1 euro.Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osaliselt. Osalise annetuse korral saab inimene ülejäänud osa lasta kanda pangakontole ja/või jätta osa oma ettemaksukontole.Lisainfo maksuameti lehel: https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/2019-aasta-tuludeklaratsiooni-esitamineTulumaksusoodustusega isikute nimekiri on samuti avaldatud maksuameti kodulehel: https://www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/mittetulundusuhingule-sihtasutusele#tulumaksusoodustusega-nimekiri

Valitsus plaanib muuta seni kohustusliku teise samba vabatahtlikuks.

• Muudatuste jõustudes ei ole vajalik kohe midagi teha – kõik, kes tahavad, võivad rahulikult teise sambasse kogumist jätkata.
• Lisaks tuleb juurde rida uusi valikuid: kogumist võib jätkata pensioni investeerimiskontol, liituda võivad ka varem kui 1983 sündinud.
• Vajaduse korral saab peatada samba sissemaksed ja ka sambast lahkuda.
• Suurema vabadusega kaasneb inimesel vastutus läbi mõelda, kuidas endale pensioniks väärikas sissetulek tagada.

Alates 1. veebruarist 2020 ei kuulu Ühendkuningriik enam Euroopa Liitu (EL). 1. veebruarist kuni 31. detsembrini 2020 kestab üleminekuperiood, mille jooksul kehtib ELi õigus Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes edasi. Kodanikele ja ettevõtjatele ei muutu seega aasta lõpuni midagi.