Rubriik: EML

Detsembri lõpus võttis Riigikogu vastu raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (259 SE). President kuulutas seaduse välja ja Riigi Teatajas avaldati see 27. detsembril. Eelnõus oli algselt sätestatud kohustus esitada avalikule sektorile üksnes masinloetavaid arveid (ehk e-arveid). Eelnõu viimasest versioonist on avalikus sektoris kohustuslikele e-arvetele ülemineku punkt aga kadunud ja asendunud lihtsalt tõdemusega, et riigiasutused peavad suutma e-arveid vastu võtta alates 1. märtsist 2017. See tähendab, et kui keegi soovib, on tal riigile õigus e-arvet saata, aga mingit kohustust riigiga nii arveldada ei ole.Maksumaksjate liit väljendas oma muret kohustuslike e-arvete üle Augustikuu ajakirjas MaksuMaksja. Praeguseks on heameel tõdeda, et vastuvõetud seadus praegusel kujul ei koorma erasektorit e-arve esitamise kohustusega. Lühidalt: halba „e“-d ei tule.

Sellenädalases KUKU Raadio saates Maksumaksja kommmenteerib Lasse Lehis kobareelnõud, mis eile – 19. detsembril võeti Riigikogus seadusena vastu.Kuula 20.12.2016. a saadet siit: http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/12/20/maksumaksja-2016-12-20/

Täna käis Riigikogus jõuluvana. Hoolimata sellest, et ööistungiga oli venitamistaktikat pikalt harjutatud, lasti jõuluvana ilma hääletusteta siiski minema.

Augustikuu ajakirjas MaksuMaksja väljendas EML muret peatselt kohustuslikuks muutuma pidavate e-arvete üle. Vahepeal on teema ligi pool aastat susisenud ja heameel on tõdeda, et raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (259 SE) praegusel ehk uuendatud kujul ei koorma avalikku sektorit e-arve esitamise kohustusega. Lühidalt: halba „e“-d ei tule. Teisipäeval, 13. detsembril toimus Riigikogus selle eelnõu teine lugemine, mis sai edukalt ühelepoole. Eelnõu peamine eesmärk on ajakohastada nõuded algdokumentidele ning sätestada regulatsioon, mis toetab masintöödeldava raamatupidamise kasutuselevõtmist. Eelnõu menetlemise ajal esitasid majanduskomisjonile kirjaliku ühispöördumise Eesti Maksumaksjate Liidu, Envoice OÜ, ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiooni (EVEA) esindajad, samuti esitas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit oma seisukohad.

Sellenädalases KUKU Raadio saates Maksumaksja räägib Lasse Lehis kobareelnõu arengutest, sellest lahutatud muudatustest ja muust.

Riigikogu menetluses oleva tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 302 SE ehk nn kobareelnõu juurde arvamuste esitamise tähtaeg saabus 12.12.2016. a. Eelnõu on leidnud arvukat vastukaja nii huvigruppidelt kui ka ettevõtjatelt, samuti Rahandusministeeriumilt endalt.

Õiguskantsler Ülle Madise edastas Riigikogu rahanduskomisjonile vastuse nn kobarseaduse kohta.

Tallinna Halduskohtu 5. detsembri otsusega tuvastati maksukorralduse seaduses sätestatud maksuintresside põhiseadusevastasus ja algatati seaduse vastava sätte kehtetuks tunnistamise menetlus Riigikohtus.

Sellenädalases KUKU Raadio saates Maksumaksja räägib Lasse Lehis uue valitsuse ootamatust sammust. Nimelt lisati Riigikogus juba pikalt menetluses olnud maksueelnõule nr 302 reedel, 2. detsembril kiirkorras 40 lehekülge muudatusettepanekuid, mis on seotud koalitsioonilepingu maksupeatükiga. Lehis leiab, et tegelikult oleks saanud põhilise osa muudatusi menetleda viisakalt – eraldiseisva seadusena ja kiirustamata.Eelnõud ja selle materjale vt Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/47fcc37b-f70f-4773-afa8-af3cf7fa9bb6/Tulumaksuseaduse%20ja%20sotsiaalmaksuseaduse%20muutmise%20seadus/

Riigikogu rahanduskomisjoni reedesel istungil olid tähelepanu keskmes küsimused, mis on seotud võimaluste loomisega, kuidas tööandjad saaksid maksuvabalt hüvitada või tasuda töötajate eest osa kulutusi töötaja tervise edendamiseks.

Sügise viimane ajakirjanumber ei saa loomulikult kirjutada millestki muust kui valitsuse vahetumisest ja maksupoliitika muutumisest.

Sellenädalases KUKU Raadio saates Maksumaksja räägib Lasse Lehis uue koalitsiooni maksupoliitikast. Lehist kui spetsialisti häirib ekslik mulje, justkui maksude ümberjagamisel või ümbermängimisel on väga suur mõju, mis võimaldab meie keerulisi probleeme väga lihtsalt lahendada. Maksud on ikkagi pigem vahend, mitte eesmärk.Kuula 29.11.2016. a saadet siit: http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/11/29/maksumaksja-2016-11-29/

Alates 1. jaanuarist 2017 laieneb siseriiklik pöördmaksustamine nendele metalltoodetele, mille kaubakoodid on loetletud käibemaksuseaduse (KMS) § 411 lõike 2 punktis 5 ning mille kasutusaladeks on peamiselt masinatööstus ja ehitus.

Sellenädalases KUKU Raadio saates Maksumaksja räägib Lasse Lehis seniste koalitsioonide poolt 17 aasta jooksul harrastatud maksupoliitikast.

Tänases KUKU raadio saates Maksumaksja räägib Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis teemal, mis on aktuaalne sõltumata sellest, milliste erakondade moodustatud valitsus Eestis parasjagu võimul on: piirikaubandusest ja sellega kaasnevatest maksudest.

Oktoobrikuine ajakirjanumber toob välja eri seisukohad riigieelarve ja riigi raha kasutamise kohta.

Komisjon teatas 25.10.2016. a kavast muuta äriühingute maksustamist ühtsel turul nii, et luuakse majanduskasvu soodustav ja õiglane äriühingute tulumaksusüsteem.

Novembrikuu esimeses KUKU raadio saates Maksumaksja räägib EML juhatuse liige Lasse Lehis mõningatest haldusreformiga seotud kohalike omavalitsuste rahastamise tagamaadest. Lõviosa oma rahast saavad kohalikud omavalitsused riigilt – füüsilise isiku tulumaksust umbes kolmveerand ja maamaks täies ulatuses laekuvad KOV eelarvesse. Selge on, et kohalikest maksudest (reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, parkimistasu) ei hakata kunagi ühtegi kohalikku omavalitsust ülal pidama.

Tänases KUKU raadio saates Maksumaksja räägib EML juhatuse liige Lasse Lehis sellest, et jaanuariks 2017, mil erasektor peaks hakkama avalikule sektorile e-arveid esitama, ei jõua ilmselt valmis rakendus, mis ettevõtjail e-arveid tasuta edastada võimaldab.

Oktoobrikuu eelviimases Kuku raadio saates Maksumaksja räägib Lasse Lehis president Ilvese Ärma talu maksu- ja rahateemadest. Juttu on ka üldisemalt sellest, kuidas eraisikule kuuluva kinnisvaraga majandada läbi äriühingu ning kas see võib maksude arvelt väikest kokkuhoidu anda.