iconJuurdepääsetavus
Koolituse salvestus - Uued maksud tulekul – maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Soovin ligipääsu

MaksuMaksja 2024 (nr 3/4)

MaksuMaksja 2024 (nr 3/4)

  • Toimetuse veerg

    MaksuMaksjas nr 3-4 automaksu tulemisest

    Kui tavaliselt maksude puhul ei kasutata õigustamiseks argumenti, et kõigil teistel on ja ainult meil mitte, siis automaksu puhul oli see võrdlemisi kandev seisukoht. Nüüd siis on meil ka.

    EML juhatuse liige Martin Huberg kirjutab pikemalt automaksust ning ühtlasi tuletab meelde, et varsti tulevad järjekordsed valimised, kus on võimalik anda „tagasisidet“.

    MaksuMaksjas avaldamist väärib ka riigikontrolör Janar Holmi kõne Riigikogu ees, mis keskendus tegevuspõhisele riigieelarvele. Riigikontrolör juhtis tähelepanu, et praegune eelarvestamine ei ole läbipaistev ning on riigi rahandusele ohtlik. Näiteks eelmine aasta eelarves märkamata jäänud raha on samas suurusjärgus kui summa, mida oodatakse 2025. aastal riigieelarvesse mootorsõidukite aastamaksust…

    Martin Huberg selgitab erinevate kohtulahendite põhjal, kuidas toimub tulumaksuvabastuse rakendamine kinnisvara võõrandamisel, juhul kui inimesel on mitu elukohta. Kuigi mitmeid nüansse on juba kohtupraktikas läbi vaieldud, tekib siiski üha uusi küsimusi ja varjundeid.

    Ei ole harvad olukorrad, kui EML juristile helistab murelik ettevõtja või raamatupidaja, kuna maksuamet küsib lihtsalt e-kirja teel igasugust infot ilma ametlikku maksukontrolli alustamata. See mure jõudis nüüd ka õiguskantsleri kõrvu. EML jurist Hiie Marrandi tutvustab õiguskantsleri seisukohta, mis lühidalt kokkuvõttes on selline: MTA tegevus peab olema seaduslik ning ametil puudub õiguslik alus küsida maksukohustuslaselt teavet ja dokumente maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta väljaspool maksumenetlust.

    Samuti annab Hiie Marrandi ülevaate 2025. aasta alguses jõustuvatest maksuvabade hüvitiste uutest piirmääradest, mida tõsteti, et viia need kooskõlla kaupade ja teenuste hinnamuutustega.

    MaksuMaksja veergudelt leiab ka kokkuvõtte USA majandusteadlaste Daron Acemoğlu, Simon Johnsoni ja James A. Robinsoni teadustööst, kes selgitasid, miks on riigid jõukuselt nii erinevad ning miks sissetulekud riikide vahel aja jooksul ei ühtlustu. Oma tööga pälvisid nad 2024. aasta Nobeli preemia majandusteadustes.

  • Sisukord

    UUDISED

    2024. aastal oli maksupööripäev 4. mail

    EML

    LK 4

    Notari tasude tõus tagab teenuse igas maakonnas

    Justiitsministeeriumi pressiteade

    LK 5-6

    Tollimaksu kalkulaator aitab vältida ootamatusi veebist tellitud kaupade maksustamisel

    MTA pressiteade

    LK 6-7

    MTA ja Transpordiamet kutsuvad enne mootorsõidukimaksu saabumist andmeid üle kontrollima

    MTA pressiteade

    LK 7
    ARVAMUS

    Kuidas kõrgtehnoloogilisse Valhallasse jõuda ja maailma konkurentsis tõusma hakata

    Margus Maidla

    LK 8-12

    Miks Eestil on pidevalt laual ainult halvad ja väga halvad valikud?

    Heido Vitsur

    LK 13-15
    AUTOMAKS ON TULEMAS

    Automaks on meie poole teel

    Martin Huberg, Sotsiaalministeeriumi pressiteade

    LK 16-23
    SEADUSEMUUDATUS

    Õnn tuleb meie õuele — maksuvabad piirmäärad tõusevad

    Hiie Marrandi

    LK 28-30
    PROBLEEM

    Õiguskantsler on meie poolel — maksuamet ei saa väljaspool maksumenetlust dokumente ja teavet nõuda

    Hiie Marrandi

    LK 31-34
    KOHTULUGU

    Elukohtade paljusus ja tulumaksuvabastus

    Martin Huberg

    LK 35-41
    UURIMUS

    Miks mõned riigid on rikkad, teised aga vaesed?

    EML

    LK 41-45
    EELARVE

    Riigikontrolör Janar Holm: Riigieelarve paralleelreaalsuses elamise lummus on ohtlik

    www.riigikontroll.ee

    LK 45-50
    JURIST VASTAB

    Valik Tööinspektsiooni juristide vastuseid töösuhteid puudutavatele küsimustele

    Tööinspektsioon

    LK 50-54

    EML jurist vastab

    Martin Huberg

    LK 54-57
    MINU MAX

    Nagu kaks tilka vett

    Eesti meestemood 2024/2025

    LK 58

Loe täismahus artikleid veebis

Artiklid avaldatakse üldjuhul üks aasta pärast ajakirja ilmumist veebiajakirjana. Varem avaldatakse sisukord, toimetuse veerg ning toimetuse valikul võib avaldada muid artikleid. Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).